Kolmapäev, november 25, 2009

Veidi veel reisist läbi Venemaa

Päikest! Kogusin kõik mulle postitatud küsimused kokku viimase reisi kohta (ka varasemate sissekannete alt) ja katsun vastata.

Küsimus autost - kas mured "Patrioodiga" olid teekonna äärmuslikkusest, või oli konkreetne isend niru, või ongi Vene autotööstuse ka uuemad ja paremad mudelid tegelikult sama kehvad kui vanasti?
Ausalt öeldes olin ma isegi väga positiivselt üllatunud, et UAZ Patriot niigi hästi vastu pidas, sest need Jakuutia tuttavad sõitsid ju septembris kõigepealt 9000 km Sotši. Nii et kokku sai UAZik 18 000 km mööda Venemaa hulle teid rappida. Ja kokkuvõttes oli suurim jama see lehtvedru pooleks minek. Pole ju palju. See, et üks rehv vähemalt päevas läks, pole ju niivõrd autotootja probleem. Oktoobri lõpus-novembri algul tegid Vene valitsusppartei noorteorgani Molodaja Gvardija liikmed autoreisi Piiter-Vladivostok ja ka just kolmel UAZ Patriotil. Vladivostokis kiitlesid nad, et neil läks kogu selle 11 000 km jooksul vaid ühel autol ühe korra rehv katki, just sellel Amuuri trassil. No seda ma küll ei usu...
Üldiselt ma siiski väga ei suuda hinnata, kas see UAZ Patriot on hea või mitte, sest ma pole just suurem asi autospets. Minu arust kannatas sõita küll. Ma istusin üksi tagaistmel ja mul oli seal küll suhteliselt mõnus. Huvitav, kas neid Patriote tohib Eestis müüa? Varasemaid UAZiku mudeleid ametlikult ei tohi EU riikidesse tuua, kuna nende heitegaaside väljalase on üle meie normide. Kui ma olen õigesti aru saanud... Patrioti puhul peaks aga tehase väitel kõik EU normidele vastama.

Ega selline reis teile viimaseks ei jää?? Kas rongiga olete Venemaal sõitnud?
Kindlasti ei jää Venemaal viimaseks. Rongiga olen küll Venemaal sõitnud, aga ainult lühikesi otsi. Mulle väga ei meeldi rongiga sõita, olen lapsepõlves seda kõrini saanud teha.

Palju seal ka külma oli?
Jakuutias oli oktoobri keskel juba miinus 20. Täna oli seal miinus 37. Venemaa regioonides ilmaprognooside vaatamiseks on hea sait: http://www.gismeteo.ru (Fotol praam Leena jõel Jakutski all.)





Ise olin viimati Venemaal 1988. a. sõjaväes, hea võrrelda. Kuigi ega üldjoontes mikrotasandil polegi paju muutunud?...
Palju asju on siiski muutunud, aga palju asju ei ole ka. Venemaa muutub üldse väga raskelt ja vaevaliselt nagu supertanker, minu arust.

millal ja kas tuleb Habarovsk-Vladivostok-Nahkodka-Sahhalin ja ehk ka Kamtšatka? Äkki on millalgi plaanis ka Kaug-Itta jõuda?
Plaanis on, aga millal, seda veel ei tea.

Kas oli probleeme ka kohaike mentidega? Sõber rääkis et kui Venemaal hakkad midagi peegelkaameraga pildistama (kasvõi tänava peal maju ja inimesi) siis on kohe mendid turjas et kes olete ja kes lubas ja предъявите документы?
Ma ei taha ära sõnada, aga mul on üldse Venemaal mentidega vähe probleeme olnud. Peamiselt ainult Põhja-Kaukaasia vabariikides, aga ka seal pole midagi ekstra hullu juhtunud.

Jaanus, kui tõenäoliseks pead aeg-ajalt Vene blogosfääris eriti Siberis elavatelt aktivistidelt üles kerkivat ideed, et Siber kui ülejäänud Venemaast kultuuriliselt ja majanduslikult autonoomne piirkond, võiks ühel hetkel iseseisvuda? Lähima 5 aasta jooksul vist utoopia?
Tundub küll, et utoopia. Lähiajal küll ei usu, et Hiina oht kuidagi realiseeruks. Tõsi ta on, et teisel pool Baikalit elab Venemaal 6,5 miljonit inimest, kuigi pindalalt on see ala ligi pool Venemaast. Samas ma ei usu, et hiinlasedki väga tahaksid elada Siberi ja Kaug-Ida kliimas, arvestades veel sealset kehva infrat. Selle mõttega võib ju mängida, aga reaalsust võiks ka arvestada. Mulle tundub, et nende juttudega, et Siberis elab juba praegu tohutult hiinlasi, on päris kõvasti üle paisutatud. Ei ela midagi.

Olen sinu reisipäevikut huviga iga päev lugenud- väga huvitav. Ma elan Stockholmis ja oleksin huvitatud selle loo rootsi keelde tôlkida et sinu fantastilisi kogemusi ka rootsi rahvaga jagada. Kui sa oled huvitatud, kuidas ma siis sinuga ühendust vôtta saan?
Eks kirjutage mulle meilile: jaanus.piirsalu@gmail.com, aga siinne tekst ei ole kohe kuidagi raamatutekstina mõeldud ega mõeldav.

Kas seal kandis on rohkem läänemaailmast toodud rekkasid või domineerivad kohalikud margid? See, kelle käest teed küsisite sõitis pildi järgi päris sobiliku aotoga sellise tee jaoks - Kamaz, millel kõik sillad peaks vedama. Samas teisel pildil kus selle mülgas-tee olukord on on näha, et punane DAF ja hall Kamaz on tavalise läbivusega (esisild ei vea). Oskad äkki öelda, kuidas seal üldine pilt on(kaasa arvatud sõiduautod), kas kasutatakse selliseid hea tee autosid või siis suurema läbivusvõimega autosid?
Mulle jäi mulje, et enne Siberit domineerisid teedel siiski Lääne rekkad, aga peale Krasnojarskit, kui teed hakkasid kehvaks minema, asusid liidrirolli jälle Kamazid. Kusjuures palju oli selliseid risu-Kamaze, mis jeli-jeli liikusid ja tossasid nagu vedurid.
Teise küsimuse kohta oskan öelda, et jällegi Siberis kohtas rohkem džiibimoodi masinaid, aga ka Ziguli oli suht tegija. Omast kogemusest tean, et Siberi teedel annab sellega täitsa edukalt sõita, sest Ziguli põhi on ju üsna kõrge, erinevalt enamusest Lääne ja jaapani sõiduautodest. (Fotol ründab Land Cruiser maanteed BAMi pealinna Tõnda lähedal.)

Ja kas ei ole võimalik, et ka sinna, kus need mülkad, on ka kunagi asfalt pandud, aga pinnas all on nii kehva olnud (näiteks soo), et lihtsalt vajub ära?
Ilmselt nii ongi, et seal läheb tee läbi suurte soode ja vana tehnoloogia järgi ehitatud teed lihtsalt ei püsi seal.

Huvitav, mis ajast on Siber Venemaa? Ta küll Vene Föderatsiooni osa, ent Venemaa? Siis ka Karjala on Venemaa ja Tsetseenia ja Ida-Preisimaa ka? Rääkimata juba Eestist, Lätist ja Leedust.
Kui ma kirjutan Venemaa, siis ma peangi silmas Vene Föderatsiooni. Lihtsalt et oleks lühem. Nagu Ameerika Ühendriikide asemel ütlevad ka paljud lihtsalt Ameerika.

Kui sa üksi reisid siis pakuks ennast kaasa! aga palju raha tarvis vist!? Kui palju??? Mis aja peale?
Bensiiniraha läks mul 10 000 rubla, pluss veel muudeks kuludeks umbes sama palju. Kokku siis jämedalt võttes 7000 krooni.

1 kommentaar:

aare ütles ...

Olin poisikesena Novosibirski oblastis asumisel Obi lisajõe kaldal
talvel -50 ja enam majad pakkudel kuna pold 100km raadiuse kive.Must muld juurviljad kasvasid ilma väätista mühinal.See küla on Ubiski rtj põjapoole 100 km.Nüüd on asula.
Siberi rahvas oli abivalmis.Selles külas elas toll ajal eesti,läti vene intelegens.Paljudel surmanuhtlus asendatud asumisega/eluaegsega/
Koha nimi oli Krezeka nüüd asula Kresensky.