Zavtra peatoimetaja Prohhanov Novorossijast, Duginist ja Nikita Mihhalkovi rollist Putini kasvatamisel
Tänases Postimehes ilmus mu intervjuu praegu Kremlis moodsa Vene konservatismi, mille märksõnad on Venemaa ainulaadsus maailmas, Euraasia Liit ja võitlus USA hegemoonia vastu maailmas, ühe eestkõnelejaga Venemaal Aleksandr Prohhanoviga. Lehte mahtus meie jutuajamisest umbes pool, panen siia üles intervjuu täisteksti koos mõnede kommentaaridega (need on kursiivis).
Prohhanov on värvikas kuju, kellel on kirglik ja luuleline kõnepruuk. Mõni nimetab teda seetõttu "suureks müstikuks". Aga eriti seoses sündmustega Ukrainas ning oma väga kirglike esinemistega sel teemal Venemaa televisioonis ja miitingutel on Prohhanov muutunud Vene ühiskonnas (ja ka Kremlis) järjest tõsiselt võetavamaks tegelaseks. Ta pole muidugi mingi Kremli ametlik propagandist, aga tema mõtted on sellised, mille kohta on põhjust arvata, et neid jagavad või mõtlevad ligilähedaselt samamoodi päris paljud tänase Kremli poliitika toetajad. Selles mõttes on tema mõtteid kasulik kuulata.
76-aastane Aleksandr Prohhanov oli aastakümneid Venemaal
peamiselt tuntud kui vasakpoolne publitsist, kes andis välja ajalehte Zavtra. 60-70 000
tiraažiga Zavtra peatoimetaja on ta siiani (peagi peaks ta selle juhtimise küll oma pojale üle andma, sest tervis ei luba tal enam lehte juhtida. Prohhanov nimelt näeb väga halvasti, ta ei saa arvutist midagi lugeda.), kuid alates Putini võimutulekust on
tema vaated muutunud järjest impeeriumi- ning seetõttu ka Kremli-meelsemateks. Vahel on teda võrreldud Aleksandr Duginiga, aga minu meelest on Prohhanov viimasel ajal muutunud veidi tasakaalukamaks, aga Dugin on vastupidi läinud hulga radikaalsemaks.
Ida-Ukraina konflikt on ametlikult vaherahu staatuses. Mis
saab Venemaa vaatevinklist nn Novorossija (NR) ideest, millel on tugev toetus
Vene ühiskonnas?
See idee pole veel lõpuni välja kujunenud. Venemaal on mitu
erinevat vaadet sellest.
Millised need variandid on?
Patriootlik kogukond – ka mina - tahaks NR-i näha iseseisva
eraldi riigina, kuhu kuuluksid kõik need linnad, mis
ajalooliselt-traditsiooniliselt (Prohhanov
peab siin silmas tsaari-Venemaa ajal aastatel 1764-1873 Novorossijaks kutsutud
ala) kuulusid NR koosseisu: Nikolajev, Odessa, Zaporožje, Harkov, Donetsk,
Lugansk jne. Selle riigi ideoloogia peab olema venelik (русское). See oleks Euraasia territooriumil ainuke Vene riik (Русское государство), sest Venemaa (Россиское государство) ei ole Vene riik.
Kuid mitte kitsas rahvuslikus vaimus – et NR ainult venelastele – vaid selles
mõttes nagu sõna „vene“ (русский)
tõlgendas näiteks Fjodor Dostojevski. „Vene“, see tähendab ülemaailmne, avatud
kogu maailmale. See tähendab et NR-i ideoloogia peab olema avatud kogu
maailmale ja asendama liberaalset, surevat Lääne ideoloogiat.
Millised on teised variandid?
Teine vaade seisneb selles, et NR-i riik on vajalik, kuid
pole tingimata vajalik seda laiendada kõigile minu poolt nimetatud linnadele.
Piisab sellest, mis praegu juba kuuluvad NR-i: kaks suurt keskus Donetsk ja
Lugansk, lisaks on neil väljapääs merele ning suurepärased mustamulla alad.
Piisab, kui sellel peatuda, sest ka see on Ukrainale kindel takistus
liitumiseks NATO-ga.
Kas selles variandis on NR koos või ilma Mariupolita?
Ilma, status quo. Selline riik rahuldaks ka Venemaad.
Te peate silmas, et rahuldaks Kremli?
Kreml pole ka ühtne. Ma pean silmas erinevaid gruppe Venemaa
ühiskonnas.
Milline on kolmas stsenaarium?
Kolmas vaade asjale on see, et NR peaks olema Dnestri-äärse
vabariigi sarnane (de iure Moldovale kuuluv ala, aga de facto Moldova ei
kontrolli seda). Ta võiks väga ebakindlatel alustel olla Ukraina
koosseisus, kuid jääda sisuliselt omaette riigiks. Olla nö puhverriik Venemaa
ja Ukraina vahel.
Aga ikkagi moodustis, mida Venemaa peaks tunnustama
iseseisvana nagu Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat?
Loomulikult. Venemaa peab tunnustama ja aitama NR-i nii
esimese, teise kui ka kolmanda variandi puhul.
Mitu varianti veel on NR-i tuleviku kohta?
Neljas variant seisneb selles, et Ukraina peab muutuma
föderatiivseks riigiks ning NR astub selle föderatsiooni liikmeks. Sellel
variandil on Venemaal ka väga lai toetus.
No ja veel on mitte väga levinud vaade asjale, mis langeb
praktiliselt kokku Pjotr Porošenko (Ukraina president) ideega, et Donbass ja
Lugansk peavad olema ühtse ja jagamatu Ukraina koosseisus mõningate
eriõigustega, näiteks täiendavat õigustega peamiselt kohaliku omavalitsuse
tasemel.
Millist varianti Kreml praegu kõige rohkem toetab?
Kremli erinevad poliitikud toetavad kes ühte, kes
teistsugust varianti. Mulle tundub, et Vladimir Putin on nõus iseseisva NR-iga
tänastest piirides (teine variant). Hiljuti ta täis kirikus, pani küünlad
ja ütles mitu korda „Novorossija“. (Putin pani 10. septembril Moskvas õigeusukirikus
küünlad „inimeste eest, kes kannatasid, kaitstes Novorossija elanikke“. Seni
Putin vältis termini „Novorossija“ kasutamist, öeldes seda vaid korra kevadel
telesuhtluses rahvaga. Alates augusti lõpust on ta seda terminit kasutanud
korduvalt.) Ta ei öelnud, et „Donetsk“ või „Lugansk“, vaid NR. See
tähendab, et NR-i kui fakti ta tunnistab.
Miks siis tänastes piirides, miks Kreml on nii väikse isuga?
Tänastes piirides sellepärast, et Putin oli sisuliselt ju
praeguse rahuplaani üks autoreid.
Mida teised Kremli tähtsamad ametnikud pooldavad?
Mulle tundub, et Sergei Ivanov (Kremli administratsiooni
juht) kaldub Dnestri-äärse vabariigi variandi poole ehk puhverriik. Liberaalsem
tiib, nagu Dvorkovitš ja Šuvalov (Venemaa asepeaministrid), eelistaksid seda
viiendat varianti ehk ühtset Ukraina riiki, kus neil oleksid teatud
preferensid.
Milline variant teie meelest siis kõige tõenäolisem on?
Mina pooldaks muidugi esimest varianti!
Aga see pole ju reaalne praegu!
Kas te olete minuga nõus, et ka Krimmi ühendamine Venemaaga
polnud veel talvel reaalne?
Raske on teile vastu vaielda.
Kas 25 aastat tagasi tundus reaalne NSV Liidu lagunemine?
Ajalugu areneb tormiliselt!
Võib küll areneda tormiliselt, aga sama hästi võib ajalugu
areneda tormiliselt ka teises suunas ning aasta pärast Putini ametist minema pühkida.
Võib muidugi! Ja asemele tuleb näiteks Boriss Nemtsov ning
siis me anname ameeriklastele ära kogu meie tuumarelvastuse. Aga võimalik on
ka, et Putin muutub seltsimees Staliniks ja mina hakkan teid intervjueerima
Tallinnas. Võimalik, et teil pole siis enam tööd ja mina pakun teile tööd kui
venemeelsele ajakirjanikule. (Naerab.)
Te suhtlete paljude inimestega, kes sõdisid ja sõdivad nö
NR-i poolel. Kuidas nemad ikkagi suhtuvad sellesse, et Venemaa sõjalises mõttes
siiski ei tulnud neile ametlikult täie rauaga appi, et Venemaa ei viinud
ametlikult vägesid sisse? Nii mõnedki neist räägivad avalikult, et „Kreml
reetis meid“.
Täitsa võimalik, et osa neist mõtlevadki nii. Enamus siiski
saavad aru, et Kreml pole neid reetnud, et Venemaalt tuleb pidevalt abi.
Te peate silmas nii humanitaarset, rahalist kui ka sõjalist
abi?
Igasugust! Viimane vastupealtung oli ju sooritatud Venemaa
abiga.
Sõjalise abiga?
No igal juhul osalesid seal Venemaa sõjaväelased, kes
väidetavalt võtsid puhkuse jne. Igatahes olid nad spetsialistid. Need
välikomandörid, kellel on relvastuses raketiheitjate süsteemid ja portatiivsed
õhutõrjesüsteemid, nemad ju teavad, nemad mõistavad, et Venemaa aitab. NR-i
poliitikud käivad pidevalt Moskvas, kohtuvad Venemaa poliitikutega. Seega on Venemaa
toetus väga suur. NR-i poliitikutel kindlasti pole mingit reetmise tunnet.
Te rääkisite enne mulle, et teie andmetel on kogu
Ida-Ukraina konflikti väitel NR-i väeüksustest läbi käinud vähemalt 10 000
vabatahtlikku Venemaalt. See on päris suur hulk inimesi, kellel on nüüd
relvastatud võitluse kogemus. Paljudel neist oli see muidugi juba varem, aga
ikkagi. Kas see suur hulk relvavendi võib muutuda tulevikus probleemiks
Kremlile ja Putinile?
Milliseks probleemiks?
Kui väga lihtsalt öelda, siis nad said kogemuse, kuidas
relva jõul on võimalik üht-teist saavutada.
Ma ei tea… No need, kes olid sõjaväest puhkusel, tulid oma
väeosadesse tagasi ja teenivad seal edasi.
No aga igasugused Venemaa vasak- ja paremradikaalid, keda
oli seal väidetavalt jalaga segada?
Tegelikult neid väga palju ei olnudki. Kui nad tulevad
tagasi Venemaal, siis piiril korjatakse neilt ju kõik relvad ära. Venemaa
piiril on selles suhtes väga range kontroll. Nii et esialgu ma ei usu, et nad
muutuksid Venemaa jaoks probleemiks.
Mis siis oleks Kremlile probleem?
Ühinenud Ukraina NATO liikmena. See oleks väga suur
probleem.
Aga võtame näiteks Girkin-Strelkovi (kõige tuntum NR-i
sõjapealik), keda te hästi tunnete. Kas temal ka tõesti pole mingit
solvumistunnet?
Tema on solvunud.
Kelle peale?
Surkovi (Kremli endine ideoloogiapealik, praegu Putini
nõunik Ukraina-asjus) peale, paljude peale. Ma olen kindel, et teatud
ringkonnad kütavad üles seda tema solvumist.
Mis ringkond see on?
Kes tahaksid temast teha Venemaa uut rahvuskangelast.
Kes need täpsemalt on, kas igasugused natsionalistlikud
liikumised?
Jah, selliseid liikumisi on Venemaal palju. Nad kogu aeg
üritavad ühineda ja oma parteisid luua, aga see ei õnnestu, sest pole tugevaid
liidreid. Siin aga, palun väga, tuleb selline mees, kes on sõja läbi käinud ja
kõigele lisaks veel solvunud! Temast üritatakse teha nüüd suurt protestijuhti,
aga ma arvan, et sellest ei tule midagi välja.
Kas Kremlis juba viibutati Girkinile hoiatavalt näppu, et
vaata ette?
Ei oska öelda. Kremlil on erinevaid viise, kuidas talle
öelda, et lõpeta nüüd ära. Ära mängi lolli.
Kas ta ise usub, et tast võib saaga natsionalistide liider?
Ta on tegelikult väga ettevaatlik. Ta on riigimees. Kuigi,
eks kindral Aleksandr Lebed (Jeltsini-aegne väga populaarne kindral) oli ka ju selline inimene, kes mingil hetkel hakkas
mõtlema endast kui mundris Venemaa diktaatorist. Ja millega see kõik lõppes?
Kui tugevalt on Girkin Aleksandr Dugini mõju all? Hiljuti
nad käisid ju koos Valaamidel. (vaata videot, kuidas Valaami mungad sõjakangelast vastu võtsid - https://www.youtube.com/watch?v=PbEjIngsW08)
Minu arust tugeva mõju all. Aga noh, Dugin on ju selline
võlur (волшебник и колдун), et ta võib inimese ära võluda ja temas vaimustuse
esile kutsuda. Dugin see on ju superman, geenius.
Kas vastab tõele, et Venemaa kõige kuulsam Euraasia-idee
eestkõneleja Dugin on nüüd veidi põlu all Kremlis?
On küll. Sest ta on liiga radikaalne. Pealegi, Venemaa ei
koosne ju ainult patriootidest, vaid ka liberaalne osa on endiselt üsna tugev.
Kremlis on nad väga mõjukad endiselt. Ja nendes tekitab Dugini radikalism, tema
leksika hirmu ja õudust.
Mingil hetkel oli Kreml väidetavalt väga tugevalt Dugini
ideede mõju all. Mis jäljed see mõju on jätnud Kremli mõtlemisele?
Ma arvan, et tema vaated ruumist, Euraasiast, konservatismist
omavad endiselt tugevat mõju, muu hulgas ka Ühtses Venemaas.
Aga Putin kasutab oma esinemistes endiselt paljusid Dugini
varasemaid mõtteid.
Putin toitub korraga mitmest allikast. Väga tugevalt mõjutab
Putinit näiteks Nikita Mihhalkov (kinorežisöör, ainus Venemaal, kelle mängufilm
on võitnud võõrkeelse Oscari.), isa Tihhon Ševkunov (Kremli lähedal asuva
Stretenka kloostri ülem, keda peetakse Putini ihuvaimulikuks),kes on
pidevalt temaga kontaktis. Nad mõjuvad tema teadvusele, tema teooriatele.
Kuidas Mihhalkov nii lähedasse Putini siseringi sattus?
Mihhalkov on suur kunstnik, meister. Impeeriumimeelne
kunstnik, kes on soosingus olnud kõikidel aegadel, ka Nõukogude ajal. Võim
tahab alati omada enda kõrval sellist tähte.
Kas selle tulemusena hakkaski Putin üks hetk 2000-ndate
keskel ohtralt tsiteerima Berdjavskit, Ilijni jne
Jah, see on selle tulemus, kui ta hakkas suhtlema Mihhalkovi
ja tema ringkonnaga. Tema hakkas Putinile ette lükkama nende töid ja vaateid.
(Mihhalkovist võib muidugi lõputult pajatada, aga minu arust iseloomustab seda meest hästi see, kuidas ta hiljuti Rossija-24 kanalil oma saates Besogon TV (tõlkes umbes: kuradite väljaajamise TV!) korduvalt ründas Ksenja Sobtšakki, kes talle väga elegantselt vastas.
Mihhalikovi esimene saade Sobtšakist - https://www.youtube.com/watch?v=v0KbkJ5xe3s
Sobtšaki esimene vastus talle - http://www.snob.ru/profile/24691/blog/80450
Mihhalkovi vastus Sobtšaki avalikule kirjale - https://www.youtube.com/watch?v=6QIMsbU5CTw
Sobtšaki teine vastus - http://www.snob.ru/profile/24691/blog/81568)
Milline on Irboska klubi roll Venemaa sisepoliitikas?
See on kõige suurem patriootlik ekspertide klubi.
Teid kuulatakse Kremlis?
Muidugi. Meid armastatakse, meid kutsutakse esinema, me
kohtume.
Kremli ametnikega kohtute?
Jah, loomulikult. (Prohhanov
oli üks impeeriumimeelseid politolooge, ajakirjanikke ja ühiskonnategelasi
ühendava Irboska klubi asutajaid ja juhte. See klubi konsulteerib pidevalt
Kremli. Eelmisel nädala näiteks esitles klubi suurejooneliselt Kremli kõrval
asuvas Ilja Glazunovi galeriis kogumikku „Putin Irboska klubi peeglis“.
Esitlusel oli kohal enamus Venemaa poliitilisest eliidist, kes jagavad
konservatiivseid vaateid ning palju Kremli ametnikke.)
Kas Lääne-Vene konflikti kõige teravam osa on juba möödas?
Kõik on esialgu väga õrn. Väga palju sõltub Ukraina
sisemisest olukorrast, milline tuleb uus parlament, mis saab Porošenkost. Võib
ju tulla selline raada, mis otsustab jätkata pealetungi ja selle tagajärjed
võivad olla täiesti etteaimamatud.
Lääs loodab, et sanktsioonid mõjutavad Vene eliiti. Kui kaua
Vene eliit talub veel Putinit või vastupidi, kui kaua Putin neid talub?
Hea küsimus! Ma lugesin Spiegelist Saksamaa välisluure
salajase ettekande kokkuvõtet. Nemad arvavad, et Putini-vastane vandenõu
Venemaal juba käib ja selles osalevad oligarhid ja isikud täitevvõimu juurest,
Putinile lähedased. Mulle tundub, et see on tõele lähedal. Läänes käib sellega
paralleelselt Putini järjekindel demoniseerimine. Ka see on tõsine märk.
Putinil on tohutu rahva toetus, ta võib alati pöörduda rahva poole, kui tal
tekib tõsine oht ja kui millegipärast ta ei saa kasutada erimeetmeid.
Miks ta siis nende vandenõulastega midagi ette ei võta, sest
kui nad olemas on, siis kindlasti teab ka FSB kui juba sakslasedki teavad?
Ma arvan, et ta laseb nad arreteerida ja siis annab mulle.
Ma hakkan neid vangis hoidma ja piinama. (Naerab.)
Mis on Venemaa jaoks praegu suurim sisemine oht?
Praegu on Venemaa väga valulikus majandusolukorras.
Hiljutisel Sotši majandusfoorumil jäi selgelt kõlama kaks erinevat arengukontseptsiooni.
Ühte esindas Belgorodi kuberner Savtšenko, kes kutsus üles muutma praegust
majandusmudelit, mis enam ei kindlusta Venemaale majanduskasvu.
Mis uusi ideid ta siis pakkus?
Eriti puudutab uus majandusmudel pangandust. Praegu meie
tööstusettevõtted võtavad pankadest laenu 13 protsendiga, aga pangad ise
hangivad raha Lääne turgudelt kaheksa protsendiga. Aga meie, Venemaa paigutame
oma raha USA võlakirjadesse tootlusega kolm protsenti. Jämedalt öeldes toetab
Venemaa USA majandust, aga meie oma ettevõtted peavad laenama raha 13
protsendiga. See on kohutav ju.
Mis Savtšenko selle kohta konkreetselt siis pakkus?
Ta pakkus, et meie tööstusettevõtted peaksid saama laenu kolme
protsendiga ning tuleb lõpetada meie rahaga USA majanduse toetamine. Seal oli
palju ideid, kuidas kulutada raha teede ja elamute ehitamiseks.
Aga teine lähenemine?
No see on endiselt Gaidari kool. Uljukajev ja Gref (praegune ja endine Venemaa majandusminister) tegelevad
endiselt monetarismi müütidega. Vaatame, kumb lähenemine võidab.
Milleks peaks Putin oma tohutut populaarsust rahva seas ära
kasutama Venemaa sees?
Putin peab tegelema riigi suurejoonelise moderniseerimisega.
Seda küll juba tehakse, aga sellel pole siiski strateegilist iseloomu. On vaja
strateegilist plaani moderniseerimiseks. Selleks on vaja luua uus eliit. Kui väline
surve muutub Venemaa jaoks liiga tugevaks, siis ilmselt peab see strateegiline
moderniseerimine toimuma mobilisatsioonilise majanduse tingimustes. See aga tähendab,
et üha vähema ja vähem liberaale lastakse võimule. Riik muutub üha rohkem
tsentraliseerituks, ja rohkem autoritaarse iseloomuga.
Mis see tähendab Venemaa tavalise elaniku jaoks?
Kui toimub moderniseerimine siis on tavalisel inimesel halb.
Kui aga moderniseerimist ei toimu, siis võib tavaline inimene päev otsa õlut
juua. Vot see tuleb ära lõpetada.
Kuidas te ise oma maailmavaadet iseloomustaksite?
Dünaamiline konservatism.
Kes on teie eeskujud selle maailmavaate kandmisel, kelle
ideed teile meeldivad? Ilijin, kes tundub Putini silmis üsna popp olevat?
Ilijin vähem, rohkem Solovjov, Danilevski, Puškin, Dostojevski.
Lõpetuseks ka paar minu tehtud videolõiku kohtumisest Prohhanoviga.
Esimsele videol räägib ta oma kohtumistest setudega - http://youtu.be/gAc7cF3sIk4
Teisel videol räägib ta rootslasest reporterile Dagens Nyheterist Stalinist ja Putinist (rootslased intervjueerisid Prohhanovit just enne mind, kasutasin juhust) - http://youtu.be/gAc7cF3sIk4
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar