Reede, september 09, 2011

Vene lennufirma: Tallinn on muuseum-linn ja eesti köök on eestlaste uhkuse allikas

Lendasin täna esimest korda Utair´iga Tallinnast Moskvasse. Rõõmustas, et kui esialgu panid nad Tallinna vahet lendama propellerlennuki, mis lendas 2,5 tundi, siis nüüd lendab ka Utair nagu Eesti Õhkki Bombardier´idega. Võrdselt lendavad – tund ja 40 minutiga. Konkurents on ikka hea asi ning Utairi tulek Tallinn-Moskva liinile tõestab seda veenvalt: 1) langesid piletihinnad, 2) Eesti Õhk lisas laupäevase reisi ning lendab nüüd samuti 7 päeva nädalas nagu Utair.
Utair´i kella kuuene varahommikune lend Moskvasse oli kolmveerandtäis. Tuju tõstis, et nad pakkusid hommikusöögi juurde musta leiba. Utair´i pardaajakirja viimane number kuulutas esikaanel: „Tallinn – gorod-muzei“. Oleme nüüd siis linn-muuseum? Klassikaline ülipositiivne lugu, mille enamuses olid vist kokku kirjutanud EASi inimesed. Muidugi mitte, aga selline mulje jäi. Kohati pingutati artiklis ikka üle ka. Näiteks väitega, et „kohalik (ehk siis Eesti) köök on täiesti põhjendatult uhkuse allikas“. Harva küll kuuleb kedagi sellega uhkustamas peale Egoist Demjanovi.
Muuseas, kes tahab reisida Venemaal, siis soovitan ühe uue hea saidi lennupiletite ostmiseks ja lennuplaanide vaatamiseks – www.ozon.travel.ru. Seal pidid praegu olema parimad hinnad Venes.

Aga foto näitab meile, kuidas autouputusse surevas Moskvas on juba tavaline parkida kolmes reas. See on tänaval, kus ma varem elasin - veel paar aastat tagasi mahtusid autod parkima sinna ühes reas.
Vnukovos viisid Vene piirivalvurid mind veidi reaalsusest välja. Otsisin piirivalvurite putkade juures migratsioonikaarte ega leidnud. Küsisin siin ühe piirika käest, et kust saab? Vastuse järgi otsustades olin ma nagu kuu pealt kukkunud: „Arvutiga täidetakse. Meil on ju ometi 21. sajand!“ Lõpuks ometi, Venemaa!
Lendasin Moskvast Aeroflotiga edasi Permi. Šeremetjevos olin sunnitud tõdema, et kevadtalvine hoogtöö oli oma loomuliku lõpu leidnud. Peale Domodedovo terroriakti pandi Moskvas kõikidesse lennujaamadesse igale poole turvaväravad, mis oluliselt aeglustasid lennukile minekut. Nt valgustati sind ja pagasit siis läbi peale Aeroexpressilt saabumist ja siis veelkord enne terminaali sisenemist. Nüüd seisid rongi pealt tulles turvaväravad lahkelt avali, nende juures igavles turvamees ning ei tehtud katsetki reisijaid kontrollida. Terminaalide ees oli kontroll küll alles, aga kauaks sedagi…
Permi lendasime viperusteta. Nagu ma ka täna EPL-is kirjutasin – viimaste lennuõnnetuste valguses -, siis ma pole kunagi Venes kartnud lennata suurlinnade vahelistel liinidel, külla aga väikestel provintsiliinidel.
Esimene mulje Permist (aastatel 1940-1957 kandis muide eestlaste suure sõbra Molotovi nime) on täitsa gut. Vähemalt kesklinn on küll keskmisest Vene provintsipealinnast kõvasti üle. Nõuka-aega meenutas kõige rohkem muusikavalik paaris Permi kesklinna baaris, kuhu sisse sadasin. Mõlemas jõudsin öömütse juues ära oodata Europe´i evergriini „The Final Countdowni“. Ports hingepuhastuselamust, mille järele ma ju Permi tulingi…

Lennujaam (fotol) oli küll tüüpiline – Perm on peaaegu miljonilinn, aga lennujaama hoone näeb välja nagu postijaam. Vihastasin taksojuhtide peale. Teadsin, et linna polnud palju maad, aga tüübid olid nahaalid, küsisid 1000 rutsi (25 eurot). Isegi Adleri lennujaama armeenid-taksojuhid pole nii ahned. Läksin bussiga, mille pilet maksis 12 rubla ehk 30 eurosenti. Hing oli jälle rahul.
Väga positiivne üllatus oli, et Permis olid bussiootepaviljonid peaaegu nagu Euroopas juba, no veidi vanema väljanägemisega, aga ingliskeelsete peatuste nimedega! Ma pole kuskil Venes sellist imet enne näinud. Vähemalt sellel liinil, mis lennujaamast kesklinna viis.
Tänases Vedomostis oli huvitavat statistikat raamatumüügi kohta Venemaal. Mõeldes kunagisele hääle kolleegile Margusele, kes üritab Eestis hinge sisse puhuda e-raamatutele, toon mõned arvud. Nimelt on Venes pärisraamatute müük langenud päris kõvasti – kui 2008 müüdi 80 miljardi rubla eest (2 miljardit eurot), siis eelmisel aastal juba vaid 66 miljardi rubla eest. E-raamatute müüginumbrid on esialgu miljonites rublades, aga müük kasvab väga kiires tempos – kui 2008 müüdi neid 13,5 miljoni rubla eest, siis tänavu ennustatakse käibeks juba 140 miljonit rubla ehk 10 korda rohkem. Suur hüpe on toimunud just kahel viimasel aastal. Kohati mulle tundub, et Moskva metroos näeb juba rohkem neid inimesi, kes loevad e-raamatuid kui tavaliste raamatute lugejaid.

9 kommentaari:

P6 ütles ...

mitte et tahaks hirmutada, aga lihtsalt meeldetuletuseks (linna nimi tõi asja meede ja põhjendamatu optimism pani postitama) - 14.09.2008 kukkus alla Moskvast justnimelt Permi lennanud Aeroflot-Nordi (praegune Nordavia) lend 821. Vene lennundus on ennustamatu, kuid ilmselt statistiliselt ikkagi ohutum kui samal maal autoga sõitmine.

Jaanus Piirsalu ütles ...

Seda küll, aga nii kaua kui ma Venes olen olnud ja käinud alates 2007, on see ainus kord, kus suurlinnade vahelise liini lennukiga juhtus õnnetus... Ma mäletan seda korda hästi, sest lendasin samal õhtul vastupidi: Permist Moskvasse... Ja eks ta ennustamatu ole muidugi, nagu kogu elu Venemaal :) Üldist trendi võib siiski tunda ja see näitab selgelt, et ohtlikumad on regionaalsed lennuliinid. Aga sellega on ka nii, et kussa pääsed. Ega enamasti ole muud valikut kohale pääseda, kui lennata.

Indrek ütles ...

Tere Jaanus,
kas Permist on tulemas ka mingi pikem lugu koos pildimaterjaliga? Olin ise seal 1988. a suvel malevas, oleks vahva näha pilte sellest kohast praegusel ajal.
Tervitades,

Jaanus Piirsalu ütles ...

Indrekule: Ikka tuleb! Näiteks sellest, kuidas Perm - mida Eestis teatakse tänu 90-ndatele vist peamiselt "Permi grupeeringu" järgi - tahab saada Venemaa üheks kultuuripealinnaks

Dmitri Semirenko ütles ...

bussiootepaviljonidega seal tegeles Lebedevi stuudio, selle pärast nemad välja näevad niimoodi.
Tänan huvitava lugu eest.

Jaanus Piirsalu ütles ...

Ja-jah, Artemi Lebedev pidi ju Permist pärit olema. Ta disainis ka Permi uue mitteametliku lugu. Katsun selle foto ka täna-homme üles panna. Kohalikud irvitavad selle üle, aga tegijad on uhked. Midagi sarnast Welcome to Estonia projektile

Dmitri Semirenko ütles ...

ei, tema on Moskvast.

Anonüümne ütles ...

Nii huvi pärast - millistelt saitidelt neid vene e-raamatuid otsima peaks?
Taavi

Jaanus Piirsalu ütles ...

vaata kas näiteks www.ozon.ru ei saa?