Reede, september 16, 2011

Budismi ja eestlastega pole Kalmõkkias kuigi popid lood

Budismiga Kalmõkkias on nii, et on kaks tõde. Elistas asuva Euroopa suurimas budistlikus kloostris (kalmõkid kutsuvad kloostrit „huruuliks“, fotol) rääkisid seal mediteerinud inimesed, et kõva religiooni taassünd käib, et kõikides rajoonikeskustes ja suuremates asulates on huruulid avatud ning üle poole kalmõkkidest käib seal.
Elista peahuruulis oli eile keskpäeval küll vaid seitse-kaheksa inimest palvetamas, teises linna huruulis oli üldse vaid üks inimene peale huruuli enda töötajate. Sestap tundub isiklikult mulle, et tõele on lähemal mu tuttav ajakirjanik, kes ütles, et tegelikult käivad vähesed. Umbes nagu Eestis 1990-ndate algul, et kirikus käimine oli hea toon ja inimesed käisid. Kalmõkid pidid ka peamiselt huruulis käima, et paluda õnnistust ärile, eksamitel jne ehk praktilisel põhjusel.
Eesti küladega Kalmõkkias on aga loo veel halvemad kui budismiga. Esto-Altais on küll külanimesse viide eestlastele jäänud, aga eestlasi seal ei ela. Esto-Haginskist on aga saanud rajoonikeskus nimega Jašalta. Seal elab veel umbes viis-kuus vanurit, kes on puhtaverelised eestlased ja saavad ka aru eesti keelest, pluss mõnikümmend, kelle ema või isa oli eestlane, nagu näiteks kohaliku rajoonivalitsuse kultuuriosakonna juhataja Maria Evaldi tütar Bomm, sündinud Veiderman. Bomm sellepärast, et tema mees on sakslane, keda elas ka sealkandis palju. Üksvahe olla Jašaltast isegi kord nädalas käinud otsebuss Hamburgi…
See-eest oli aga Ašaltai koduloomuuseumis enamus ekspositsioonist pühendatud eestlastele. Lisaks on asula uhkus 2000-ndate algul püstitatud Eesti Laskurkorpuse juhi, kindral Lembit Pärna monument. Pärn sündis nimelt Esto-Haginskis.
Eks ma kirjutan neist Kalmõkkia eestlastest pikemalt Päevalehes, nagu varem olen kirjutanud teistest endistest eesti küladest NSVL alal. Tore oleks kontakti saada mõne Kalmõkkia eesti küladest pärit inimesega, kes praegu Eestis elab. Kui keegi teab, andke mu soov sellisele inimesele edasi, las helistab Päevalehe sekretärile 6804 400. Suur aitäh ette juba!
Pean ennast veidi parandama mõnes asjas. Kirjutasin eelmises sissekandes, et kalmõkkia keelega pidi maal olema suhteliselt head lood. Mu tuttavad ajakirjanikud ja mõned veel aktiivsed inimesed jahutasid mu entusiasmi – ka maal pidi kohaliku keelega lood üha halvemad olema. Keel kaob, ka maal räägitakse kodudes üha rohkem vene keelt. Samas on kummaline see, et kui keel tasapisi taandub vene keele ees, pidi kalmõkkide rahvuslik eneseteadvus noorte seas peale teatud vaikelu hakkama taas vaikselt pead tõstma
Aga mis puutub kommentaaridesse jäetud väidet, et tegelikult olla kalmõkid vähemuses, siis kohalike ajakirjanike väitel see pole nii. Viimase 20 aasta jooksul on venelasi rohkem lahkunud, umbes nagu Põhja-Kaukaasiastki, aga mitte nii massiliselt. Kalmõkke pidi olema 50 protsendi ümber praegu, võib olla ka veidi vähem, aga arvuliselt kindlasti rohkem kui venelasi. (Samas – aitäh tähelepanu juhtimisele, et tõesti Peeter I valitses 300 aastat tagasi, mitte 400 aastat! Ei tea kuidas nii valesti arvutasin )
Kuna veidi kiire, siis vastan kiiresti küsimustele, mis eelmise loo kommentaaride all olid?
Peamised sissetuleku allikad? Kalmõkkia on alati olnud põllumajanduslik piirkond (lambad, veised). NSVL ajal oli siin tööstusest peamiselt ehitustööstus, kergetööstus, aga eelmise presidendi, 17 a valitsenud Kirsani ajal pandi kõik tööstus kinni ning lamba- ja veisekasvatus on ka alla käinud. Maal elatavad inimesed muidugi ikka veel sellega, aga Elistas on suur osa „büdžetnikel“ ja pensionäridel, ülejäänud sebivad kuidas oskavad. Keskmine ja väikeäri on siin veelgi nõrgem kui Venemaal üldiselt. Mu tuttavad väitsid, et neile Elistas tööd pole. Kolm neist vastasid, et nad on ametilt „Mänedžerid“. (!). „Aga Kalmõkkias pole meid vaja!“ Ei imesta. Siin on nagu Eestis 15 aastat tagasi, et kõik tahavad olla ja peavad end mänedžerideks.
Maavarad ja kaevandused? Kalmõkkia on ses suhtes suhteliselt vaene võrreldes teiste Venemaa regioonidega. Aga kuna asuvad Kaspia ääres, siis leidub naftat muidugi. Kergesti kättesaadav nafta pidi aga kehva kvaliteediga olema. Sügavamal pidi olema parema kvaliteediga, aga praegu ei kaevandata. Läbi Kalmõkkia jookseb muide suur naftatoru Kasahstanist, mille eest Kalmõkkia ei saa mingit „kalõmmi“. Nagu ka mitte ükski teine Vene regioon, kust juhe jookseb. Kogu papp läheb föderaalkassasse. See-eest aga Kalmõkkia ökoloogiliselt väga puhas kant.
Detsembri valimistel millist parteid eelistavad? Kirsan kindlustas Ühtsele Venemaale alati 70-75 protsenti. Uuel presidendil Orlovil (hoolimata nimest kalmõkk, see siin tavaline, et kalmõkkidel vene nimed) on ees kõva katsumus, sest leviva vaesuse tõttu ei saa ÜV populaarsus kindlasti mitte kasvanud olla…
Kuidas on neile mõjunud Kremli propaganda nii teles kui ajakirjanduses? Eks enamus ole selle alla neelanud, aga ilmuvad ka täitsa loetavad opositsioonilehed.
Kas venelastel (ja miks mitte ka teistel vähemusrahvastel) on ka Elistas oma linnaosad? Või muudes piirkondades mingid enklaavid? Väga ei pidavat olema, elavad üsna segunenult. Peamiselt elavad venelased siiski pealinnas Elistas.
Kui aega saan, siis panen rohkem pilte Elistast, praegu jõuan mõned panna…

Kalmõki kaunitar Elista peatänaval.

Ostap Benderi monument Benderi avenüül Elista kõige uuema mikrorajooni korruselamu ees.

Kommentaare ei ole: