Räägin isikliku kogemuse põhjal minu arust hea näite sellest, kui keeruline on Venemaa elanikul reisida, kui ta elab suurematest keskustest eemal. Põhineb mu eilses sõidul Kalmõkkia pealinnast Elistast Peterburi.
Elista on üsna suure, kuigi vaese vabariigi pealinn Vene Föderatsioonis. Kalmõkkia asub jämedalt võttes Kesk-Venemaal. Aga et sealt pääseda Venemaa suuruselt teise linna Peterburi, mis jämedalt võttes asub 2500 km kaugusel, võttis mul aega 14 tundi!
Elistast käib lennuk ainult Moskvasse. Lähim võimalus Peterburi lennata oli Volgogradist, Astrahanist ja Mineralnõie Vodõst, mis kõik asuvad 350-400 km kaugusel Elistast. Mulle sobis eile ajaliselt kõige paremini õhtune lennuk Minerlnõie Vodõst. Mis seal salata, valisin selle reisi – viimaste õnnetuste taustal Venes-, kuna vedaja tundus kõige usaldusväärsem, Peterburi suurim lennufirma Rossija.
Kell 6.50 istusin Elistas marsruuttakso peale. Kell 11 olin Stavropolis. Sõidetud oli 280 km. Pilet maksis 410 rubla ehk 10 eurot. Sama palju kui maksab bussipilet 100 km lühema sõidu eest Tallinnast-Tartusse.
Stavropolis pidin bussiga sõitma linna teise otsa, kust väljusid bussid Põhja-Kaukaasia suunas. Pilet 11 rubla (25 eurosenti) ja 40 minutit sõitu.
Kell 12 sain Jessentukisse sõitvale marsruuttaksole, pool kolm olingi juba Minerlnõie Vodõs. Kokku läks veidi rohkem kui 400 km läbimiseks 7,5 tundi.
Lennuk Peterburi väljus kell kuus ja kell üheksa olingi juba Peterburis! Kulus terve päev, et jõuda tegelikult vaid kolmetunnise lennusõidu kaugusele, kui oleks Venemaal normaalne lennuliiklus. Selles mõttes on Venemaal inimeste reisimine ikka väga raske ja piiratud, ma pean silmas väljapoole suuri keskusi.
MinVodõst lendasin Peterburi An-148-100. Polnudki selle suhteliselt uue Vene mudeliga varem lennanud. Muljed positiivsed. Tegemist on sisuliselt ainsa peale Nõukogude aega loodud uue lennukiga Veneja Ukraina koostöös. 70-kohalist lennukit on tänaseks välja lastud vist vaid kümmekond tükki. Ega neid väga tihti just ei kohta. Veidi väiksem lennuk,kui see uus Vene lennukitööstuse uhkus Sukhoi Superjet.
Väike detail, mis näitab, et vene inimestel on viimaste õnnestuste taustal lendamise ees vist ikka väike hirm. Kui meie Annuška Piiteris maandus, siis tegi rahvas ikka väga kõva aplausi. Palju kõvema, kui tavaliselt olen lennukis kuulnud. Keegi karjus mu selja taga isegi „bis-bis!“
No ega nüüd nii suur loterii lendamine Venemaal ka ei ole! Lennake tuntud kompaniidega ja vältige nurgataguseid liine. Ma ausalt öeldes ei teagi nüüd, et kui näiteks Elistast oleks lennanud Peterburi mõni väike kompanii vana Jak-iga, kas ma oleks valinud selle reisi. Tegelikult vist ikka oleks, et aega võita… Pealegi nagu ma ka juba kirjutasin, siis kõik viimased lennuõnnetused Venemaal on juhtunud ikkagi pilootide süül, mitte pole tehnika äkitselt ära lagunenud. Aga eks see mõjub muidugi psühholoogiliselt.
3 kommentaari:
Väga hea ja informatiivne artikkel! Kuidas te viisat vormistasite ? Leidsin seda www.veneviisa.ee Oskate midagi soovitada? ette tänades
Tänud Jaanus ja Aili informatsiooni eest!
Mina vormistasin ka, veneviisa.ee kaudu, ja kõik läks päris hästi. Kiire ja korrektne teenindus, dokumendid said tehtud mõistva hinna eest.
Postita kommentaar