Vene kolkas ka nüüd käidud. Ja mul hakkas väga kahju neist inimestest, kes seal Kosmodemjanskis elavad. Tööd teevad keskmise palgaga 5000 rutsi kuus (2300 krooni), mis on Venemaa keskmisest peaaegu 2,5 korda väiksem.
Sain seal tuttavaks ühe tüdruku Natašaga, kes on kõrgharidusega jurist ja tema näiteks teenis kuus 2300 rutsi (veidi üle 1000 krooni) puhtalt kätte... Sellest läks veel 1000 rutsi korteri eest maksmisele. Nagu plika tunnistas, siis tuleb teinekord ka peaaegu nälgida.
Noored ja vanad, kellega ma seal rääkisin, väitsid küll enamuses, et nemad küll aru ei saa kuskilt otsas, et Venemaal oleks elu paremaks läinud. Lihtsalt see majanduskasv Venemaal kolkasse ei jõua. Nö lahustub ära tee peale, see paganama korruptsioon imeb ikka täiega rahvast siin.
Meelelahutust peale alko ja seksi seal eriti pole. Kurb, väga kurb oli see kõik. Aga ikka on vaja kõiksugu leiutatud vaenlastega madistada, oma inimene kotib Kremlit kõige vähem. Aga sellest kõigest ma peagi kirjutan lehes.
Leidsin üles ka Ostap Benderi muuseumi. Oli selline kahe suure toaga muuseum. Otse Lenini kuju kõrval ja Volga kaldal. Seal linnas oli muide koguni kaks Leninit. Natukene nad isegi teevad Benderiga raha, igal suvel tehakse sellist üritust nagu Benderiaana, siis pidi ikka turiste kokku sõitma. Miks nad, arvavad, et just Kosmodemjansk on Vasjuki prototüüp, sellest lugege ka peagi Päewalehest.
Moskvast Tšebokssarõsse sõites juhtusin ühes kupees olema kõva kommunistiga – ajalehe Pravda peatoimetajaga Valentin Šurtšanoviga. Kaebas, kuidas kommusid kotitakse enne valimisi. Kreml loobib neile ikka kõvasti kaikaid kodarasse, sest erinevalt Kasjanovist-Kasparovist, on kommud duumavalimiste tegijad vennad.
Telesse neid ei lasta, suurtes lehtedes saavad lutti, sotsioloogilistes küsitlustes vähendatakse meelega nende toetusprotsenti, kaebas Pravda-mees.
Küsisin, et mis kommunistid teevad, kui juhtub ime ja võidate valimised, et mis esimesed sammud on? Punkt 1 – panevad mind Tšuvaššia juhiks, alustas Šurtšanov sellest (nõuka-aja lõpus ta juba juhtis siis kohalike parteikomiteed). Punkt 2 – löövad laiakse Vene stabiliseerimisfondi, kus on tänaseks mitu triljonit rubla. See tuleb kommude meeleks kõik investeeringuteks panna tööstusse. Punkt 3 – korruptsiooniga on lõpp. Seda viimast ei uskunud ta vist ise ka.
Kuna täna jõudsin tagasi Moskvasse, siis ma tiba väsinud. Pilte kolkalinnast panen üles mõni järgmine päev.
Tuttav saatis toreda lingi New York Times´i kodukalt – 12-mintsane dokkar Našidest. Ega midagi uut pole, aga seal palju noored ise räägivad. Eriti ilmekas on jutt, mida üks tüdruk seal filmi lõpus räägib sellest, miks talle meeldib käia Lenini kuju juures jalutamas. Mõtle, kui nad siin massiliselt niimoodi arutlema hakkavad.
3 kommentaari:
see ongi see üks asi, mis jäetakse tavaliselt tähele panemata - et ei ole olemas ühte Venemaad, vaid neid on väga mitmeid erinevaid. Moskva-Venemaa ja nt Vasjuki või Birobidzhani oma. Või ka Moskva rigi-sisene ja -väline jne.
nagu ajakirjanduslik stampväljend kõlab - kontrastide maa.
ma käisin aastal 1988 Voronezhi lähedal ühes kolkakülas (ei mäleta enam küla nime) pulmas...Kõigepealt sõitsime umbes 5 tundi mööda steppi ja siis saime ühte linnamoodi külla ja siis tuli keegi pruudi sugulane Zhiguliga meile vastu (olin seal koos oma Voronezhi sõbrantsiga, sest olin juhtumisi tal külas). . Algul oli nagu vene pulmades ikka - kahetoalises korteris suur laud kaetud, palju head süüa ja viina...(registreerimisele me ei jõudnud, ja seda nalja ei näind, kui meie kohale jõudsime, oli pruut juba nii purjus, et tuikus (võib olla ka suurst õnnest...) kell seitse aga hakkas peigmehega kaklema, andis talle lihtlabaselt peksa. põhjus pole teada. Vaatasime Shuraga (mu Voronezhi sõbrants) tunnikese seda nalja, ja otsustasime lahkuda. See oli liig ka mu Shurale...
Aga selleks ajaks enam ükski buss Voronezhi ei läind, ainus võimalus oli end ime läbi öisele Rostov Don ja Moskva ronglie smuugeldada...Mis meil muidugi ebaõnnestus meie liigse tagasihoidlikkuse tõttu...Mis tähendas, et öö tuli veeta selles x raudteejaamas....Õnneks oli seal kaks külaliste tuba, üks naistele ja teine meestele. 10 voodit kummaski. Puhtad linad, mõned eksinud teelised ja ülim steriilsus, koos kloorihaisuga...Hommuku saime bussi ja õnnelikult Voronezhi tagasi...Vot tak vot, nii käiakse kolkakülas pulmas.
"Svadjba bez draki kak dengi na veter", nagu parafraseeris tuntud ütelust mu töökaaslane Ženja:
hõissa, pulmavideo.
Postita kommentaar