Vahepeal on Päewalehes ilmunud mitu mu lugu reisist mööda BAMi. Kõige pikem lugu räägib üldiselt sellest, mis meeleolud seal valitsevad (sellest oli muidugi mu päevikus ka juttu, aga loos on põhjalikumalt), eraldi lugu on Kitšera alevikust, mida Eesti NSV ehitajad ehitasid ja mis järgmine suvi tähistab 30. juubelit ning lõpeks kirjutasin veidi ka Tõnda linnast, BAMi endisest pealinnast (pealkiri on küll veidi ebaõnnestunud, aga seda on mul kaugelt raske kontrollida... Tõnda pole Venemaa monolinnade seas kaugeltki see "vistrik" tegelikult, Tõndal läheb veel isegi suhteliselt hästi...)
Kaug-Idast teiselpool Blagovetšenskit pole jõudnud veel blogis pikemalt kirjutada, aga lehes on paar sellist kergemat sorti pala Vladivostokist juba ilmunud. Lugu reisiküljel ning väike ülevaade, mis on juhtunud peale "automaksude"-meeleavaldusi eelmise aasta talvel.
teisipäev, oktoober 26, 2010
esmaspäev, oktoober 11, 2010
Moskva ajakirjanik seletab hästi lahti „Primorje partisanide“ fenomeni
Mõtlemapanev kommentaar Kommersandi ajakirjanikult Oleg Kašinilt. Väga terav kutt, läheb järjest paremaks. Kommentaari teemaks on nädalavahetusel netis ilmunud video nn Primorje partisanide viimasest intervjuust. Kõigepealt siis Kašini kommentaar, ja siis „partisanid“.
pühapäev, oktoober 10, 2010
Kaug-Idas – Tõndast Vladivostokki: Blagovetšenskis ja Heihes
Jätkan oma reisikirja, mis algas Irkutskist ning jõudis välja Tõndani (vaata allpool, 19. september). Tänses osas rändan Amuuri jõe äärde Venemaa-Hiina piirile, kus ühel pool kallast asub Vene linn Blagovetšensk ja teisel pool Hiina linn Heihe.
KOLMAPÄEV, 1. SEPTEMBER
Teel Blagovetšenskisse. Teadmistepäeva veetsin peamiselt rongis. Kuna magama sain väga hilja (Tõndast läks rong välja kell kolm öösel), siis tukastasin peaaegu lõunani. Restoranvagunit polnud ja kuna rong (Nerjungri-Habarovsk) kusagil pikemalt ei peatunud, siis koristasin koikul kõhtu. Ühes peatuses sain tädikestelt perroonil miskit punast kala osta taignas.
Kuna rong Blagost (kohalike lühend lohiseva Blagovetšenski kohta) läbi ei sõitnud, siis pidin Belogorskis maha astuma. Belogorskist on Blagosse u 130 km, sealt käivad marsakad Blagosse. Soovituste järgi lidusin rongilt kohe vaksali väravate juurde, et saada kindlalt kohta marsrutkale. Alati ei pidavat kõigile jätkuma. Mina sain. Pilet maksis 350 rubla. Belogorskist läbi sõites jäi silma peatänava ääres asunud tšekist Džerzinski-nimeline park. Oli teine üsna hoolitsemata, aga Verise Feliksi peanupp paistis rohu seest välja. (Džerzinski pole Venemaal sugugi ”out”. Putini võimuletuleku algul tegi näiteks Lužkov ettepaneku panna tagasi Lubjanka platsile Feliksi kuju. Ime küll, aga läbi see ei läinud. Aga näiteks Moskva miilitsvalitsuse eest Petrovkal seisab Džeržinski büst rahumeeli edasi. Venemaa provintsides näeb samuti vahetevahel tema kujusid ja kohtab Džerzinski tänavaid.)
Marsaka hinna sees oli Blagos aadressi järgi kohaleviimine. Mina sattusin muidugi viimane olema, kes kohale viidi. Teised sõitjad ei elanud kesklinnas lihtsalt. Tuttavad soovitasid võtta hotelli sõbraliku nimega Družba. Hotell asus kohe emakese Amuuri kaldal. Hiina linn Heihe paistis kohe ilusti kätte hotelliaknast, mida ei saanud kyll kahjuks lahti teha. 2000 rubla (800 krooni) maksis ööpäev, hommikusöök veel eraldi 150 rubla (60 krooni) lisaks (ja mis koosnes vedelast mannapudrust ja paarist võikust! Raisad sellised). Tuba oli ok, üldse oli hotell kaks korda parem kui Tõndas sama raha eest. Kui keegi peaks aga Blagosse sattum, siis ma soovitaks veel hotelli Asia, mis on linna ainuke kõrghoone. Seal toad sama hinnaga, aga välis mulje järgi on seal kvaliteet hulka parem. Hotell kuulub hiinlastele ning nad pidi väga püüdlikud olema. Asia miinus Družbaga on see, et asub jõest eemal.
Blagos oli meeldivalt palju kohvikud ja restosid. 40 protsenti kohtadest pidi olema hiinlaste omad. Hiinakad välistasin kohe, sest peale suvist puhkust Hiinas oli mul hiina köögist pehmelt öeldes küllastus. Leidsin paar üllatavalt kobedat kohvikut, mida vaheldumisi külastasin. Hinnad olid seal peaegu nagu Moskvas (sellistes keskklassi kohtades), aga mõlemad kohad olid pidevalt täis. Tähelepanuväärne, et peaaegu kusagil Blago kesklinna kohvikutest-restodes ei tohtinud suitsetada, selleks pidi välja minema.
Kui pimedaks läks sain nautida Heihe siluetti üle jõe – see on ilmselt Blago suurim vaatamisväärsus. Kohalike sõnul on Heihe üsna hea näide Hiina imest. 15 aastat tagasi oli Heihe olnud üks suur küla, kust üle jõe paistnud Blagosse pimedas kolm-neli tuld. Tänaseks on see korralik industraliseeritud linn, mis pimeduses särab juba rohkem kui Blago.
Veidi fotosid Blagost.
Blagovetšenski kesklinna tänav.
Meeste idüll pargis - ...ja kõik meie jutud räägitud said.
Hiina lähedus ikkagi mõjub hästi - ka Blagos võib hommikuti näha võimlejaid.
Inimesi kutsutakse koosolekule kuulama tõde vanglaromantika ning gootide-emode kohta. Eks mõlemad ole jah rasked probeelmid Venemaa jaoks.
NELJAPÄEV, 2. SEPTEMBER
Pühendasin päeva sellele, et aru saada, kui palju vastab tõele väide, et hiinlased kohe-kohe ujutavad Venemaa Kaug-Ida üle. Et neid olla seal vaat et rohkem kui venelasi juba. Blago peaks selle väite kinnituseks või ümberlükkamiseks olema hea koht, sest suurtest Kaug-Ida linnadest asub see Hiina piirile kõige lähemal (500 meetrit üle jõe) ning kohe Blago vastas asub meie mõistest suur Hiina linn.
Peab tunnistama, et kõik need väited Hiina ohust osutusid välisel vaatlusel müüdiks. Tänaval ma peaaegu üldse ei kohanud Blagos hiinlasi. Neid nägi peamiselt ehitustel ja kohalikel turgudel. Etterutates – sama pilt avanes ka Birobidžanis, Habarovskis ja Vladivostokis. Ka kohalikest ei kaevanud keegi, et hiinlased ei anna elada, ronivad igale poole. Ei midagi sellist. Mul ei õnnestunud leida ühtegi kohalikku Vene poliitikut, kes oleks rääkinud mulle ksenofoobilist juttu hiinlaste kohta ja nõudnud nende kohaloleku piiramist. Nende kohalolekut niigi piiratakse riiklike kvootidega, mida jälgitakse üsna karmilt. Mul õnnestus hankida ka enam-vähem täpseid arve Blagos ja mujal elavate hiinlaste kohta, aga midagi tuleb jätta ka Päewalehe lugude jaoks. Aga seda ma ütlen, et need olid üllatavalt väikesed. Ma muidugi skeptikuna küsisin üle, et nojaa, aga enamus vist elab ja töötab teil siin illegaalselt. Vastati, et mingi osa ehk jah, aga neid pidi olema väga vähe, sest neid püütakse väga aktiivselt ja hiinlased ise ei taha riskida sellega, et nad ei saa enam kunagi ametlikult Venemaal töötada.
Lugesin, et Tallinna ülikoolis avati Konfutsiuse instituudi filiaal. Blagos õpib sellises instituudis 500 inimest. Instituudi direktor Andrei ütles, et hiinlaste üks eesmärke on selle instituudi abiga ületada venealste usaldamatust ja kartust hiinlaste suhtes. Blagos on isegi üks kool, kus hiina keelt õpitakse esimest klassist. Üldiselt hiina keelt kohalikud muidugi ei räägi.
Kohalikud kiitsid, et Venemaa jaoks hullud 1990-ndad aitasid neil üle elada just kaubandus Hiinaga ja odavad Hiina kaubad. Poleks Hiinat olnud, olnuks Kaug-Ida elanikel ”polnõi absatz” olnud, sest Kaug-Ida tööstus oli ju enamuses orinteeritud armee vajadustele ning enamus tehaseid polnud peale NSV Liidu lagunemist kellelgi vaja ning pandi üksteise järel kinni. Kohalikud olid sunnitud kõik kauplema hakkama. Blago kesklinnas on isegi mälestusmärk ”tšelnok´idele”. Tšelnok´ideks kutsutakse neid kaupmehi, kes suurt kaubakottidega pidevalt Hiina vahet käivad. Nüüd pole see enam nii levinud, meetodid on rohkem tsiviliseeritud.
Paar iseloomustavat detaili Amuuri oblasti kohta. Venemaa suuruselt teised sojatootjad ja kolmandad kullatootjad (kulla varud aga üsna suured ja peagi peaksid jõudma teisele kohale Jakuutia järel). Siia oblastisse – Uglegorskisse - plaanib Venemaa ehitada uue kosmodromi, et pääseda Baikonuri rentimisest kasahhide käest. Selleks plaanitakse ehitada sisuliselt uus linn 35 000 elaniku jaoks. Praegu elab Uglegorskis u 3000 inimest. (Uue linna plaan meenutab mulle lugu Ust-Lugasse sadama juurde umbes sama suure linna ehitamisest, millest pole enam midagi kuulda.)
Veel pildikesi Blagost:
Toredad tüdrukud kõnnivad Blagos Amuuri jõe kaldapealsel, mis on suveõhtuti kõige popim ajaveetmiskoht Blagos.
Sellisena paistab Heihe Blago poolt üle Amuuri jõe. Jõe keskel paistab Vene rannavalvelaev.
Blago kesklinnas seisab mälestusmärk kotikaupameestele ehk vene keeles "tšelnok´idele", kes 1990-ndatel hoidsid kogu Kaug-Ida sisuliselt elus.
Järjekordne näide inglise keele tungimisest vene igapäevakeelde - "Aissi tšai".
REEDE, 3. SEPTEMBER
Hiinlaste Heihe ja venelaste Blago vahel sõidavad pidevalt jõepraamid, umbes iga paari tunni tagant. Edasi-tagasi pilet maksis 1500 rutsi (600 krooni) ehk siis üsna kallis. Sõit ise 10 minutit. Piir jookseb keset jõge, kus patrullivad Vene ja Hiina sõjalaevad. Kohalikud rääkisid Blagos, et Vene piirivalvel on isegi spetsiaalne akvalingistide üksus, kes nö patrullib vee all, et miskit keelatud ei veetaks.
Kummaline, et Blago ja Heihe vahele silda pole veel ehitatud, sest just siin on ilmselt kõige elavam liiklemine Vene ja Hiina vahet. Talvel pidi buss üle jõe käima.
Sõidad laevaga 10 minutit, aga ajas satud korraga kaks tundi tagasi. Hiinas on üle riigi üks aeg, Pekingi aeg. Iseenesest mugav, aga kujutan ette, et kuskil Lääne-Hiinas võib see päris tüütu olla.
Piiriületus Hiinas kujuneb aeganõudvaks, nagu ma kartsin. Siinsed Hiina piirivalvurid vist nägid esmaskordselt Eesti passi. Igatahes võeti see mult ära ja ma ootasin ligi 45 mintsa, kuni miski kõrge ülemus sellega tagasi tuli. Ta küsitles mind veidi vigases inglise keeles ning lasi siiski riiki. Ette rutates – samal õhtul tagasitulles oli sama jama, jälle viidi pass miski kõrge ülemuse kätte, kes siis isiklikult tuli mulle Venemaale tagasipääsemiseks luba andma. Tundis veel suurt huvi mu fotoka vastu, et kas on hea Canoni mudel jne.
Heihe oli muidugi täitsa teistsugune linn kui Blago. Eelkõige ses mõttes, et tegemist on väga uue linnaga, nagu eespool märkisin. Uued laiad avenüüd, suured terasest pilvelõhkujad, palju rohelisi rannapromenaade jne. Üsna sümpaatne linn. Väga puhas. Ja hiinlasi polnud ka nii palju sebimas, suurte Hiina linnadega ei anna selles mõttes Heihed üldse võrreldagi.
Heihes on venelaste jaoks väga odav elada ja puhata. 1500 rubla eest (600 krooni) saab toa neljatärnilises hotellis. 100 rubla (40 krooni) eest saab juba korraliku särgi jne. Vene raha võetakse igal pool vastu, tagasi antakse ka rublades.
Heihes kehtiks justkui ametlikult kaks keelt. Igal pool ripuvad venekeelsed sildid, kuigi venelasi elab piirkonnas alaliselt heal juhul tuhatkond, aga hiinlasi ligi kaks miljonit. Linna keskel asub suur uhiuus jalakäijate tänav, mille alguses on suurelt vene keeles kirjutatud „Peamine kaubandustänav“. Kvartal edasi seisab triumfikaare taolisel moodustisel jällegi venekeelne kiri: „Vene kaupade tänav. Tere tulemast!“. Absoluutuselt kõikide poodide, hotellide, restoranide sildid on nii hiina kui vene keeles. Heihe ülikoolis on kõik sildid kakskeelsed. Kõik tänavasildid on kakskeelsed. Kõik Hiina müüjad räägivad sinuga igal pool vene keeles.
Heihe rannapromenaadil tulevad keset päeva vastu peamiselt venelased. Heihe lähedal kuurortites on kõik kliendid ainult venelased. Nädalavahetusteti pidi Heihesse puhkama, lõbutsema ja ostlema oma kaks-kolm tuhat venelast.
Minu teejuht Pu Wei Wei õpib Heihe ülikoolis kolmandal kursusel vene keelt. Ta ütleb, et ainuüksi tema kursusel õpib 800 vene keele tudengit. On alles mastaabid! Ilma vene keelt oskamata ei saa Heihes ühtki normaalset töökohta, ütleb Pu. „Kogu Heihe äritegevus on pühendunud sellele, et rikkamate venelaste pealt teenida,“ nendib Pu.
Uurin Heihe palkade kohta. Vene keele oskusega müüja pidi saama suurusjärgus 1000 jüaani (1700 krooni). Arstidel pidi hea palk olema 3000 jüaani kuus (5100 krooni). Võrdluseks – uute korterite ruutmeetri hind pidi maksma kesklinnas 4000-5000 jüaani (6800 krooni-8500 krooni).
Pu räägib, et hiinlastel on raske saada Venemaa viisat. Äriviisat tuleb tema sõnul oodata kaks kuni kolm kuud ja see maksab Eesti rahas ligi 7000 krooni. Lihtsamini ja tunduvalt odavamalt saab küll turistiviisat, aga seda antakse ainult gruppidele minimaalselt neljast inimesest. Hiinlased, vastupidi, teevad kõik, et venelasi enda juurde meelitada. Kui varem võis Vene kodanik Kaug-Idas viisavabalt Hiinasse pääseda kord kuus ja viia koju üle piiri 35 kilo kaupu, siis nüüd võib Hiinas viisata käia kasvõi iga päev ja korraga üle viia 50 kilo kaupu.
Heihe jättis ühesõnaga üsna hea mulje. Tuli välja, et õhtuti panevad hiinlased kõik oma kõrghooned meelega täistuledes särama, et Blagole muljet avaldada. Kah hea psüholoogiline võte.
Õhtul sõidan Blagost öise rongiga edasi Birobidžani, Juudi autonoomse oblasti pealinna.
Fotosid Heihest:
Heihe üks suurimaid kaubamaju, nagu näete, siis enamus sildid on kakskeelsed - nii hiina kui vene keeles.
Minu teejuht Heihes Pu. Oleme parajasti kohalikus restorandis söömas. Fotol on ka näha, mis head me kõik tellisime. Kui ma õigesti mäletan, siis see läks maksma kokku kuskil 60 krooni.
Sattusin Heihes restoranis peale pulma ettevalmistustele. Sel puhulkogunevad kõik külalised kokku ning annetavad pulmade pidamiseks raha. Fotol loebki üks sugulastest annetusi kokku. Kõik pannakse ilusti vihikusse kirja - kes sugulastest ja kui palju andis.
Tüüpiline Heihe tänav kesklinnas - lai tee, hea asfalt ja ümber uued kõrged elumajad.
Venekeelne silt kutsub vene kaupade tänavale.
Venekeelne tervitus peamise kaubandustänava alguses.
Vene kaubaturistid arutavad mida veel võiks osta.
Heihe kakskeelsed tänavasildid
Vigases vene keeles silt keelab rannapargis koertega sisenemise.
KOLMAPÄEV, 1. SEPTEMBER
Teel Blagovetšenskisse. Teadmistepäeva veetsin peamiselt rongis. Kuna magama sain väga hilja (Tõndast läks rong välja kell kolm öösel), siis tukastasin peaaegu lõunani. Restoranvagunit polnud ja kuna rong (Nerjungri-Habarovsk) kusagil pikemalt ei peatunud, siis koristasin koikul kõhtu. Ühes peatuses sain tädikestelt perroonil miskit punast kala osta taignas.
Kuna rong Blagost (kohalike lühend lohiseva Blagovetšenski kohta) läbi ei sõitnud, siis pidin Belogorskis maha astuma. Belogorskist on Blagosse u 130 km, sealt käivad marsakad Blagosse. Soovituste järgi lidusin rongilt kohe vaksali väravate juurde, et saada kindlalt kohta marsrutkale. Alati ei pidavat kõigile jätkuma. Mina sain. Pilet maksis 350 rubla. Belogorskist läbi sõites jäi silma peatänava ääres asunud tšekist Džerzinski-nimeline park. Oli teine üsna hoolitsemata, aga Verise Feliksi peanupp paistis rohu seest välja. (Džerzinski pole Venemaal sugugi ”out”. Putini võimuletuleku algul tegi näiteks Lužkov ettepaneku panna tagasi Lubjanka platsile Feliksi kuju. Ime küll, aga läbi see ei läinud. Aga näiteks Moskva miilitsvalitsuse eest Petrovkal seisab Džeržinski büst rahumeeli edasi. Venemaa provintsides näeb samuti vahetevahel tema kujusid ja kohtab Džerzinski tänavaid.)
Marsaka hinna sees oli Blagos aadressi järgi kohaleviimine. Mina sattusin muidugi viimane olema, kes kohale viidi. Teised sõitjad ei elanud kesklinnas lihtsalt. Tuttavad soovitasid võtta hotelli sõbraliku nimega Družba. Hotell asus kohe emakese Amuuri kaldal. Hiina linn Heihe paistis kohe ilusti kätte hotelliaknast, mida ei saanud kyll kahjuks lahti teha. 2000 rubla (800 krooni) maksis ööpäev, hommikusöök veel eraldi 150 rubla (60 krooni) lisaks (ja mis koosnes vedelast mannapudrust ja paarist võikust! Raisad sellised). Tuba oli ok, üldse oli hotell kaks korda parem kui Tõndas sama raha eest. Kui keegi peaks aga Blagosse sattum, siis ma soovitaks veel hotelli Asia, mis on linna ainuke kõrghoone. Seal toad sama hinnaga, aga välis mulje järgi on seal kvaliteet hulka parem. Hotell kuulub hiinlastele ning nad pidi väga püüdlikud olema. Asia miinus Družbaga on see, et asub jõest eemal.
Blagos oli meeldivalt palju kohvikud ja restosid. 40 protsenti kohtadest pidi olema hiinlaste omad. Hiinakad välistasin kohe, sest peale suvist puhkust Hiinas oli mul hiina köögist pehmelt öeldes küllastus. Leidsin paar üllatavalt kobedat kohvikut, mida vaheldumisi külastasin. Hinnad olid seal peaegu nagu Moskvas (sellistes keskklassi kohtades), aga mõlemad kohad olid pidevalt täis. Tähelepanuväärne, et peaaegu kusagil Blago kesklinna kohvikutest-restodes ei tohtinud suitsetada, selleks pidi välja minema.
Kui pimedaks läks sain nautida Heihe siluetti üle jõe – see on ilmselt Blago suurim vaatamisväärsus. Kohalike sõnul on Heihe üsna hea näide Hiina imest. 15 aastat tagasi oli Heihe olnud üks suur küla, kust üle jõe paistnud Blagosse pimedas kolm-neli tuld. Tänaseks on see korralik industraliseeritud linn, mis pimeduses särab juba rohkem kui Blago.
Veidi fotosid Blagost.
Blagovetšenski kesklinna tänav.
Meeste idüll pargis - ...ja kõik meie jutud räägitud said.
Hiina lähedus ikkagi mõjub hästi - ka Blagos võib hommikuti näha võimlejaid.
Inimesi kutsutakse koosolekule kuulama tõde vanglaromantika ning gootide-emode kohta. Eks mõlemad ole jah rasked probeelmid Venemaa jaoks.
NELJAPÄEV, 2. SEPTEMBER
Pühendasin päeva sellele, et aru saada, kui palju vastab tõele väide, et hiinlased kohe-kohe ujutavad Venemaa Kaug-Ida üle. Et neid olla seal vaat et rohkem kui venelasi juba. Blago peaks selle väite kinnituseks või ümberlükkamiseks olema hea koht, sest suurtest Kaug-Ida linnadest asub see Hiina piirile kõige lähemal (500 meetrit üle jõe) ning kohe Blago vastas asub meie mõistest suur Hiina linn.
Peab tunnistama, et kõik need väited Hiina ohust osutusid välisel vaatlusel müüdiks. Tänaval ma peaaegu üldse ei kohanud Blagos hiinlasi. Neid nägi peamiselt ehitustel ja kohalikel turgudel. Etterutates – sama pilt avanes ka Birobidžanis, Habarovskis ja Vladivostokis. Ka kohalikest ei kaevanud keegi, et hiinlased ei anna elada, ronivad igale poole. Ei midagi sellist. Mul ei õnnestunud leida ühtegi kohalikku Vene poliitikut, kes oleks rääkinud mulle ksenofoobilist juttu hiinlaste kohta ja nõudnud nende kohaloleku piiramist. Nende kohalolekut niigi piiratakse riiklike kvootidega, mida jälgitakse üsna karmilt. Mul õnnestus hankida ka enam-vähem täpseid arve Blagos ja mujal elavate hiinlaste kohta, aga midagi tuleb jätta ka Päewalehe lugude jaoks. Aga seda ma ütlen, et need olid üllatavalt väikesed. Ma muidugi skeptikuna küsisin üle, et nojaa, aga enamus vist elab ja töötab teil siin illegaalselt. Vastati, et mingi osa ehk jah, aga neid pidi olema väga vähe, sest neid püütakse väga aktiivselt ja hiinlased ise ei taha riskida sellega, et nad ei saa enam kunagi ametlikult Venemaal töötada.
Lugesin, et Tallinna ülikoolis avati Konfutsiuse instituudi filiaal. Blagos õpib sellises instituudis 500 inimest. Instituudi direktor Andrei ütles, et hiinlaste üks eesmärke on selle instituudi abiga ületada venealste usaldamatust ja kartust hiinlaste suhtes. Blagos on isegi üks kool, kus hiina keelt õpitakse esimest klassist. Üldiselt hiina keelt kohalikud muidugi ei räägi.
Kohalikud kiitsid, et Venemaa jaoks hullud 1990-ndad aitasid neil üle elada just kaubandus Hiinaga ja odavad Hiina kaubad. Poleks Hiinat olnud, olnuks Kaug-Ida elanikel ”polnõi absatz” olnud, sest Kaug-Ida tööstus oli ju enamuses orinteeritud armee vajadustele ning enamus tehaseid polnud peale NSV Liidu lagunemist kellelgi vaja ning pandi üksteise järel kinni. Kohalikud olid sunnitud kõik kauplema hakkama. Blago kesklinnas on isegi mälestusmärk ”tšelnok´idele”. Tšelnok´ideks kutsutakse neid kaupmehi, kes suurt kaubakottidega pidevalt Hiina vahet käivad. Nüüd pole see enam nii levinud, meetodid on rohkem tsiviliseeritud.
Paar iseloomustavat detaili Amuuri oblasti kohta. Venemaa suuruselt teised sojatootjad ja kolmandad kullatootjad (kulla varud aga üsna suured ja peagi peaksid jõudma teisele kohale Jakuutia järel). Siia oblastisse – Uglegorskisse - plaanib Venemaa ehitada uue kosmodromi, et pääseda Baikonuri rentimisest kasahhide käest. Selleks plaanitakse ehitada sisuliselt uus linn 35 000 elaniku jaoks. Praegu elab Uglegorskis u 3000 inimest. (Uue linna plaan meenutab mulle lugu Ust-Lugasse sadama juurde umbes sama suure linna ehitamisest, millest pole enam midagi kuulda.)
Veel pildikesi Blagost:
Toredad tüdrukud kõnnivad Blagos Amuuri jõe kaldapealsel, mis on suveõhtuti kõige popim ajaveetmiskoht Blagos.
Sellisena paistab Heihe Blago poolt üle Amuuri jõe. Jõe keskel paistab Vene rannavalvelaev.
Blago kesklinnas seisab mälestusmärk kotikaupameestele ehk vene keeles "tšelnok´idele", kes 1990-ndatel hoidsid kogu Kaug-Ida sisuliselt elus.
Järjekordne näide inglise keele tungimisest vene igapäevakeelde - "Aissi tšai".REEDE, 3. SEPTEMBER
Hiinlaste Heihe ja venelaste Blago vahel sõidavad pidevalt jõepraamid, umbes iga paari tunni tagant. Edasi-tagasi pilet maksis 1500 rutsi (600 krooni) ehk siis üsna kallis. Sõit ise 10 minutit. Piir jookseb keset jõge, kus patrullivad Vene ja Hiina sõjalaevad. Kohalikud rääkisid Blagos, et Vene piirivalvel on isegi spetsiaalne akvalingistide üksus, kes nö patrullib vee all, et miskit keelatud ei veetaks.
Kummaline, et Blago ja Heihe vahele silda pole veel ehitatud, sest just siin on ilmselt kõige elavam liiklemine Vene ja Hiina vahet. Talvel pidi buss üle jõe käima.
Sõidad laevaga 10 minutit, aga ajas satud korraga kaks tundi tagasi. Hiinas on üle riigi üks aeg, Pekingi aeg. Iseenesest mugav, aga kujutan ette, et kuskil Lääne-Hiinas võib see päris tüütu olla.
Piiriületus Hiinas kujuneb aeganõudvaks, nagu ma kartsin. Siinsed Hiina piirivalvurid vist nägid esmaskordselt Eesti passi. Igatahes võeti see mult ära ja ma ootasin ligi 45 mintsa, kuni miski kõrge ülemus sellega tagasi tuli. Ta küsitles mind veidi vigases inglise keeles ning lasi siiski riiki. Ette rutates – samal õhtul tagasitulles oli sama jama, jälle viidi pass miski kõrge ülemuse kätte, kes siis isiklikult tuli mulle Venemaale tagasipääsemiseks luba andma. Tundis veel suurt huvi mu fotoka vastu, et kas on hea Canoni mudel jne.
Heihe oli muidugi täitsa teistsugune linn kui Blago. Eelkõige ses mõttes, et tegemist on väga uue linnaga, nagu eespool märkisin. Uued laiad avenüüd, suured terasest pilvelõhkujad, palju rohelisi rannapromenaade jne. Üsna sümpaatne linn. Väga puhas. Ja hiinlasi polnud ka nii palju sebimas, suurte Hiina linnadega ei anna selles mõttes Heihed üldse võrreldagi.
Heihes on venelaste jaoks väga odav elada ja puhata. 1500 rubla eest (600 krooni) saab toa neljatärnilises hotellis. 100 rubla (40 krooni) eest saab juba korraliku särgi jne. Vene raha võetakse igal pool vastu, tagasi antakse ka rublades.
Heihes kehtiks justkui ametlikult kaks keelt. Igal pool ripuvad venekeelsed sildid, kuigi venelasi elab piirkonnas alaliselt heal juhul tuhatkond, aga hiinlasi ligi kaks miljonit. Linna keskel asub suur uhiuus jalakäijate tänav, mille alguses on suurelt vene keeles kirjutatud „Peamine kaubandustänav“. Kvartal edasi seisab triumfikaare taolisel moodustisel jällegi venekeelne kiri: „Vene kaupade tänav. Tere tulemast!“. Absoluutuselt kõikide poodide, hotellide, restoranide sildid on nii hiina kui vene keeles. Heihe ülikoolis on kõik sildid kakskeelsed. Kõik tänavasildid on kakskeelsed. Kõik Hiina müüjad räägivad sinuga igal pool vene keeles.
Heihe rannapromenaadil tulevad keset päeva vastu peamiselt venelased. Heihe lähedal kuurortites on kõik kliendid ainult venelased. Nädalavahetusteti pidi Heihesse puhkama, lõbutsema ja ostlema oma kaks-kolm tuhat venelast.
Minu teejuht Pu Wei Wei õpib Heihe ülikoolis kolmandal kursusel vene keelt. Ta ütleb, et ainuüksi tema kursusel õpib 800 vene keele tudengit. On alles mastaabid! Ilma vene keelt oskamata ei saa Heihes ühtki normaalset töökohta, ütleb Pu. „Kogu Heihe äritegevus on pühendunud sellele, et rikkamate venelaste pealt teenida,“ nendib Pu.
Uurin Heihe palkade kohta. Vene keele oskusega müüja pidi saama suurusjärgus 1000 jüaani (1700 krooni). Arstidel pidi hea palk olema 3000 jüaani kuus (5100 krooni). Võrdluseks – uute korterite ruutmeetri hind pidi maksma kesklinnas 4000-5000 jüaani (6800 krooni-8500 krooni).
Pu räägib, et hiinlastel on raske saada Venemaa viisat. Äriviisat tuleb tema sõnul oodata kaks kuni kolm kuud ja see maksab Eesti rahas ligi 7000 krooni. Lihtsamini ja tunduvalt odavamalt saab küll turistiviisat, aga seda antakse ainult gruppidele minimaalselt neljast inimesest. Hiinlased, vastupidi, teevad kõik, et venelasi enda juurde meelitada. Kui varem võis Vene kodanik Kaug-Idas viisavabalt Hiinasse pääseda kord kuus ja viia koju üle piiri 35 kilo kaupu, siis nüüd võib Hiinas viisata käia kasvõi iga päev ja korraga üle viia 50 kilo kaupu.
Heihe jättis ühesõnaga üsna hea mulje. Tuli välja, et õhtuti panevad hiinlased kõik oma kõrghooned meelega täistuledes särama, et Blagole muljet avaldada. Kah hea psüholoogiline võte.
Õhtul sõidan Blagost öise rongiga edasi Birobidžani, Juudi autonoomse oblasti pealinna.
Fotosid Heihest:
Heihe üks suurimaid kaubamaju, nagu näete, siis enamus sildid on kakskeelsed - nii hiina kui vene keeles.
Minu teejuht Heihes Pu. Oleme parajasti kohalikus restorandis söömas. Fotol on ka näha, mis head me kõik tellisime. Kui ma õigesti mäletan, siis see läks maksma kokku kuskil 60 krooni.
Sattusin Heihes restoranis peale pulma ettevalmistustele. Sel puhulkogunevad kõik külalised kokku ning annetavad pulmade pidamiseks raha. Fotol loebki üks sugulastest annetusi kokku. Kõik pannakse ilusti vihikusse kirja - kes sugulastest ja kui palju andis.
Tüüpiline Heihe tänav kesklinnas - lai tee, hea asfalt ja ümber uued kõrged elumajad.
Venekeelne silt kutsub vene kaupade tänavale. 
Venekeelne tervitus peamise kaubandustänava alguses. 
Vene kaubaturistid arutavad mida veel võiks osta.
Heihe kakskeelsed tänavasildid
Vigases vene keeles silt keelab rannapargis koertega sisenemise.
neljapäev, oktoober 07, 2010
Kes tappis Politkovskaja? Kuidas mõjutab infla altkäemakse? Millal vabaneb Hodor?
Eelmises postituses kirjutasin, kuidas Putinist vaimustunud MGU žurnakateedri plikad tegid üsna avameelsete fotodega kalendri (vaadake linki eelmises postituses!) Putini tänaseks sünnipäevaks. Piltidel õhkasid nad unistavalt Putini järele ning tegid talle ettepanekuid... Need õhkamised meenutasid väga mõne aasta taguseid Našide naiskomissaride üsna märgi esinemisi teemal "mina ja Putin". Eile tegid MGU sama kateedri teised tüdrukud vastukäigu - kalendri, mis Putinile ilmselt sünnipäevaks naeratust näole ei toonud. Kui ta seda muidugi üldse netis nägi. sest erinevalt esimesest kalendrist, seda karmimat kalendrit poodidest osta ei saa. Terava kalendri teinud tüdrukud ise põhjendasid oma blogis, et nad ei lase MGU žurnakateedri nime häbistada.
kolmapäev, oktoober 06, 2010
Anekdoot Lužkovist ja Moskva žurnatudengite kingist Putinile
Venelased on teadagi mihklid anekdoote treima. Lužkovi kohta liigub praegu Moskvas selline: Kaks liiklusmiilitsat räägivad omavahel: "Слышал, Лужкова сняли?" - беседуют два гаишника. – "А за что?" – "Да, говорят, доверенность какую-то потерял."
Eesti keelde seda hästi tõlkida ei saa, kuna põhineb sõnade mängul.
Teine hea uudis on see, et Moskva Ülikoolis ajakirjandust õppivad 12 tudengit otsustasid teha Putinile homseks sünnipäevaks omapärase kingi - nad poseerisid poolpaljalt kalendri jaoks ning saatsid kalendrid oma soovidega otse sünnipäevalapsele. Kalendri fotod leidsin ma Našide pressipääliku blogist. Kõik fotod kalndrist on näha postituse lõpus.
Eesti keelde seda hästi tõlkida ei saa, kuna põhineb sõnade mängul.
Teine hea uudis on see, et Moskva Ülikoolis ajakirjandust õppivad 12 tudengit otsustasid teha Putinile homseks sünnipäevaks omapärase kingi - nad poseerisid poolpaljalt kalendri jaoks ning saatsid kalendrid oma soovidega otse sünnipäevalapsele. Kalendri fotod leidsin ma Našide pressipääliku blogist. Kõik fotod kalndrist on näha postituse lõpus.
teisipäev, oktoober 05, 2010
Poliitilist rokki ja roppust Venemaalt
Veidi poliitilisest muusikategemisest Venemaal. Näppu jäid kaks huvitavat klippi. Venemaal on sel poliitikasügisel kõva sõna võitlus Moskva külje all asuva Himki metsa eest, mida tahetakse maha raiuda, et sealt läbi viia uus kiirtee Moskvast Peterburgi.
Teiste seas võitlevad Himki metsa eest mitmed tuntud kultuuritegelased nagu suur Eesti sõber muusikakriitik Artjom Troitski ja kuulsa bändi DDT laulja Juri Sevtšuk, kellest on kujunemas midagi Vene roki südametunnistuse laadset.
Paar nädalat tagasi lasi aga teise väga tuntud bändi Leningrad liider Šnurr (Sergei Šnurov) välja Himki kaitsjaid naeruvääristava laulu. Eriti mõnitatakse seal minu meelest just Sevtšukki. Šnurr laulab seal refräänis: „Ostke pileteid, mu vennad, ma olen demokraatia viimane laulik. Himki mets!“
Nüüd vastas Šnurile Venemaa ilmselt hetke kuulsaim räppar Noize MC (sai kuulsaks klipiga Lukoili asepresidendi kuulsa autoavarii teemal – see video peaks olema ka mu blogist leitav. Muide, nagu ma olen kuulnud, siis Noize´il oli oma isiklik suhe avariiga, nimelt oli noorem hukkunud naine ühe tema hea sõbra sugulane). Ilmselt tundis Noize MC ka ennast Šnuri laulust puudutatuna, igatahes sõimab ta Šnuri oma laulus päris karmilt. (NB! tekstis on roppusi – ärge selle video põhjal lapsele vene keelt õpetage!)Bänd on endale ette kleepinud Šnuri näo.
Kes ei ole veel näinud-kuulnud, siis sellesama Sevtšuki kuulus kevadine vestlus Putiniga, mis tekitas väikse tormi vene avalikkuses. Päris karm tekst ja päris närviline reaktsioon Putinilt.
Teiste seas võitlevad Himki metsa eest mitmed tuntud kultuuritegelased nagu suur Eesti sõber muusikakriitik Artjom Troitski ja kuulsa bändi DDT laulja Juri Sevtšuk, kellest on kujunemas midagi Vene roki südametunnistuse laadset.
Paar nädalat tagasi lasi aga teise väga tuntud bändi Leningrad liider Šnurr (Sergei Šnurov) välja Himki kaitsjaid naeruvääristava laulu. Eriti mõnitatakse seal minu meelest just Sevtšukki. Šnurr laulab seal refräänis: „Ostke pileteid, mu vennad, ma olen demokraatia viimane laulik. Himki mets!“
Nüüd vastas Šnurile Venemaa ilmselt hetke kuulsaim räppar Noize MC (sai kuulsaks klipiga Lukoili asepresidendi kuulsa autoavarii teemal – see video peaks olema ka mu blogist leitav. Muide, nagu ma olen kuulnud, siis Noize´il oli oma isiklik suhe avariiga, nimelt oli noorem hukkunud naine ühe tema hea sõbra sugulane). Ilmselt tundis Noize MC ka ennast Šnuri laulust puudutatuna, igatahes sõimab ta Šnuri oma laulus päris karmilt. (NB! tekstis on roppusi – ärge selle video põhjal lapsele vene keelt õpetage!)Bänd on endale ette kleepinud Šnuri näo.
Kes ei ole veel näinud-kuulnud, siis sellesama Sevtšuki kuulus kevadine vestlus Putiniga, mis tekitas väikse tormi vene avalikkuses. Päris karm tekst ja päris närviline reaktsioon Putinilt.
kolmapäev, september 22, 2010
Kolm vestlust Venemaa sisepoliitikast
Panen üles mõnede Moskva jutuajamiste-intervjuude transkriptid. Aeg – augusti lõpp (mõnede väljaütlemiste taustaks on kõnelemise aja arvestamine oluline!). Teema – aasta möödumine Medvedevi (DAM) moderniseerimisüleskutsest ”Edasi, Venemaa!” ja mis edasi?
JEVGENI GONTMAHER (Kaasaegse Arengu Insituudi üks juhte, majandusteadlane. Seda liberaalset insituuti peetakse Medvedevi üheks peamiseks think-tankiks. Instituuti pidi rahastama endine sideminister Leonid Reiman.)
Mis muutusi näha peale DAMi artiklit?
JG: Venemaal liigub aeg teistmoodi kui demokraatlikes riikides. Meie oleme pehme autoritarismi riik. See väljendub selles, et otsuseid võetakse vastu kitsas ringis. Valimiste ja poliitilise elu imitatsioon toimub. Lisaks tugev personaliseeritus – Putin (VVP) on tsaar ja rahvuslik liider. DAM pole tunnustet liider, ta on justkui teine number. Demokraatlikes riikides valitakse president või parlament 4 või 5 aastaks. Seal saab konkreetselt kysida, et oletame üks aasta läks mööda, et mida sa ära tegid. Midagi ei teinud ära – selge, järgmine kord sind ei valita või saadetakse isegi yhiskonna arvamuse survel erru. Meil on teistmoodi – see et DAM kirjutas sellise kahtlemata huvitava artikli, see ei tähenda midagi. Ei saa kuidagi öelda, et see oleks olnud mingi algus asjade reaalseks muutumiseks Venemaal. Pigem on see nii, et juhul, kui ta saab 2012 uuesti presidendiks, siis võib olla tuleb see artikkel talle uuesti meelde ja võib olla mingid seal lubatud asjad realiseeritakse. Aga esialgu me veel ei tea absoluutselt midagi selle kohta, kes saab 2012 presidendiks.
Praegune sisepoliitiline olukord ja majanduse olukord ei erine põhimõtteliselt millegipoolest sellest, mis oli enne seda artiklit. Ka see juhtimisüsteem, mille lõi VVP on samasugune ja isegi on läinud halvemaks. Toimub selle süsteemi degradatsioon. Tänapaevases maailmas ei saa selline valitsemismudel kaua kesta. See on selge, sest see lihtsalt pole konkurentsivõimeline. DAM-il pole seni olnud võimalusi selle mudeli muutmiseks, võib olla need tekivad tal juhul, kui ta saab uuesti presidendiks. Kui pole enam kaksikvõimu, vaid DAMil on tõeliselt presidendi võim ja volitused ning kui ta tahab, siis me võib-olla (rõhutab 2 korda sõna ”võib olla”)) me näeme mingeid selle artikli vilju.
Mida arvata Gleb Pavlovski arvamusest augusti keskel Vedomostis, et vertikaalne võimusüsteem on oma aja ära elanud?
JG: Pavlovski on Surkovile väga lähedane inimene, aga kindlasti mitte DAMile. Ta räägib seda, mida paljud enne teda. Et kubernerid tegelevad imitatsiooniga Moskva ees - et neil on kõik hasti. Belgorodis kuberner näiteks kontrollib isiklikult muusikat, mida tohib diskodel mängida. Igas regioonis on omad kirjutamata seadused, selles mõttes ühtset riiki pole. Kalmõkkia on vopshee feodaalne khaaniriik.
Pavlovski on konjunkturist, kes on olnud VVP-le väga ustav, ta on paljude tema ideede autor. Ta osales Jedinaja Rossija, Našide väljatöötamisel, pani üsna palju jõudu nende alla. Nüüd Pavlovski ja Surkov ilmselt näevad, et ilmselt VVP ei hakka 2012 kandideerima ning DAM võib saada rohkem täieõiguslikuks presidendiks kui praegu. Ja nad orienteeruvad sellele, sest Pavlovski saab aru, et kui ta lõigatakse ära Kremli administratsiooni rahastamisest, siis ta muutub ei kellekski. Vaevalt, et tema fondilt, millega ta on palju raha teeninud, hakkab keegi enam midagi tellima. See on puhtalt äriline kysimus.
Mina isiklikult ei ole selles nii kindel, et VVP ei hakka kandideerima. Võib olla ta mingil etapil veel otsustab, et see on vajalik.
Meie oleme institutsionalistid (INSORis-J.P.), meile pole persoonid olulised. Kui tuleb presideniks uuesti VVP ja hakkab läbiviima näiteks sellist poliitikat, mida meie loeme efektiivseks, siis me toetame teda. Kui VVP sai alles presidendiks, siis viis ta majanduses läbi üsna liberaalset poliitikat. Kuni 2003. aastani ma töötasin valitsuses, nägin seda kõike ning osalesin selles. Miks ei võiks VVP uuesti läbi viia sellist poliitikat teoreetiliselt? Meile muidugi sympatiseerib DAM.
Kui palju DAM teie arvamust kuulab, analüüse kasutab?
JG: DAM kasutab küll meie arvamusi. Ta võib mitte realiseerida seda, mida me talle kirjutame, sest ta on oma võimalustes piiratud, aga vähemalt ta võtab teadmiseks, mida me talle kirjutame. Meie anname ainult nõu.
Edasi läks jutt Venemaa peamistele majanduslik-sotsiaalsetele väljakutsetele lähiaastatel.
JG: Majanduse ülesehituse mõttes Venemaa ei ela 21. sajandis. Nafta ja gaas võivad suvalisel hetkel enam mitte maksta nii palju kui praegu, aga näiteks sotsiaalseid kohustusi on riik võtnud endale väga palju, kasvõi pensionite kiire tõus. See on vaid asja üks väike külg. Tähtsam on isegi pigem see, et puudub hea investeerimiskliima üldiselt. Isegi nafta- ja gaasitööstus ei arene normaalsete ärireeglite järgi. Kõik need nafta- ja gaasi tarnelepingud, ka metsa omad, on ju riiklikud kokkulepped riigijuhtide tasemel, mitte ärimeeste tasemel. Risk ongi selles, et kõik on seotud riigi tasemel, kõik otsad viivad riigi tasemele. Selline majanduse ylesehitus – mis on sygavalt byrokratiseerunud ja korrumpeerunud - ei suuda iialgi kiirelt reageerida konjunktuuri muutumisele maailmaturul. Selles mõttes isegi raha, mis saadakse ekspordist, ei lähe majanduse arendamiseks. Olid head aastad, aga me ei suutnud nende aastate jooksul midagi mõistlikku teha, parimal juhul läks raha reservfondi, aga muidu need lihtsalt lahustusid konkreetsetesse rahakottidesse.
Seega – esimene oht on suur sõltuvus naftast-gaasis. Teiseks, et kõike seda kontrollib riik. Kolmas, et puudub soodne investeerimiskliima. Hiljuti oli RSPP (Töösturite ja ettevõtjate liit, mida juhib Šohhin-J.P.) doklaad, kus nad vordlesid bisneskliimat 2009. aastal 2008. aasta omaga. Selgus, et oli halvemaks läinud. See tähendab, et pole investeeringuid, peale riiklike. Väga nõrk on keskmise- ja väikeäri areng, millest räägivad kõik, ka VVP ja DAM. Aga sellised ärid saavad areneda siis, kui on normaalne bizneskliima riigis, sest riik ei saa ju selliste äridega tegeleda. Suurettevõtetele ylesehitatud majandus - see on 20. saj keskpaiga mudel.
Sotsiaalsed väljakutsed. Peamine probleem on sotsiaalse kapitali kvaliteet, mis on väga madal Venemaal. Lyhike eluiga, halb tervishoid, yldse halb elukeskkonna kvaliteet – tervise hind on meil väga madal, madal kvaliteet hariduses, kus me oleme maailma parimatest standartitest juba tugevalt maas. Testid näitavad seda. Ylikoolide, ametikoolide haridus ei vasta kuidagi nendele väljakutsetele, mis meie yhiskonna ees praegu seisavad. Kõrghariduse diplomiga on meil väga paljud, aga enamusel ei maksa need mittte midagi. Need on formaalsed diplomid, osad on need isegi ostnud. Nii et kui meil õnnestuks luua hea ärikliima ja tulevad investeeringud, mis loovad tänapaevaseid, kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti, siis meil pole tegelikult võtta inimesi nii palju kui vaja. See on väga suur oht.
Meil on väljakujunenud nii, et vähesed tahavad täna minna tööliseks nagu lukksepaks või elektrikuks, sest nad loevad end selleks liiga harituteks. Teisest kyljest aga, kui nad lähevad kuhugi ametisse, siis selgub, et nad ei tea midagi sellest, mida on vaja, sest kõrgkoolides antava ettevalmistuse tase on väga madal. Meil on vale ettekujutus meie oskustest. Ja seejuures me veel laialdaselt solvame gasterbaitereid, kes tulevad tegema lihttöid meile Kesk-Aasiast ja Ukrainast. Moskvas leiate te harva kohalikke bussi- voi marsakajuhte, kuigi palk pole seal madal.
Venemaa liigub unitaarse riigi pole, kuigi põhiseaduse järgi on föderaalne. Enne kriisi oli 83 regioonist vaid paarkymmend plussis oma eelarvega, ylejaanud sirutavad kõik kätt Moskva poole. 60 protsenti kõigist maksutuludest võtab riik endale. Munitsipaliteetidest vaid 4 protsenti omavad ise piisavalt raha, et oma funktsioone täita. Riigi juhtimine tuleb INSORi meelest detsentraliseerida. Ei saa nii suurt riiki pidada käsitsi juhtimise režiimil, nagu teeb seda VVP. Meile tuuakse näiteks Singapuri, aga see on ju sisuliselt suur linn, mitte riik. See on oluline väljakutse, et jätta regioonidele rohkem tulusid.
ANDREI SOLDATOV (üks Venemaa parimaid spetse eriteenistuse alal, peab saiti agentura.ru, oli varem tuntud lehe Novaja Gazeta kommentaator, aga läks nendega tülli enda sõnul sellepärast, et ajaleht muutus liiga järeleandlikuks Kremlile – ja näitab mulle Novaja Gazeta ingliskeelset saiti, mis näeb juba tükk aega ühesugune välja -, peagi peaks talt USAs välja tulema põhjalik raamat Venemaa eriteenistustest)
AS: 1,5-2 aastas tagasi ringles Moskva demokraatlikus avalikkuses idee, et VVP esindab silovikke ja DAM liberaale jne. Kui VVP tuli võimule, siis ta sulges liberaalidest ekspertidele igasuguse ligipääsu otsuste tegemisele ja infole, mille tulemusena need inimesed marginaliseerusid Venemaal, neid kuulati ainult läänes. DAM osutus targemaks ja kui ta võimule tuli, siis ta kopteeris need inimesed ekspertide yhendustesse nagu INSOR. Inimesed, kel polnud 10 aastat ligipääsu Kremlile, tundsid ennast äkki vajalikena. Loomulikult tekitas see eufooriat, neile tundus, et nad suudavad muutma riiki ja DAMi.
Tulemuseks oli aga vaid, et DAMi imidž veidi paranes, aga need inimesed kaotasid kõvasti oma reputatsiooni kui liberaalsed, sõltumatud ekspertid. Demokraatliku ülduse silmis. Kuidas? Kui nad propageerivad DAMi ideid, aga DAM seejuures midagi ei tee. Mingit paranemist suures plaanis ju pole. Mõned neist yritasid kyll olukorda teravdada ja tõugata DAMi mingitele tegevustele (nt INSORi juht Igor Jurgens-J.P), aga midagi ei tulnud välja. Ma räägin seda selleks, et sellest tekkis myyt, et DAM ja silovikid ei saa labi. See pole üldse nii.
DAM on suurepäraselt aru saanud, et see jõudude systeem, mille lõi VVP, et see on kasutatav. Peale selle ta hakkas kohe võtma ette käike selle tugevdamiseks. Esimesi käike oli võitlus ekstremismiga, kui DAMi allkirjaga loodi MVDsse (siseministeerium-J.P) eraldi yksus selleks. Siis põhjendati ka - nagu nyyd FSB seaduse puhul -, et tegemist on preventiivsete meetmetega. See on väga hall tsoon. Mis on ekstremism? See on põhiliselt sõnad. Preventiivne meetod on seega, et me peame ette mõtlema, et mida see inimene võib mõelda, öelda või kirjutada. Kuriteo fakti pole yldse olemaski, me peame välja mõtlema, kes võib olla potentsiaalne ekstremist, järelikult me peame koostama nimekirjad varakult. DAM andis sisuliselt MVD-le loa koostada nimekirju, kes võivad olla võimude jaoks potentsiaalsed troublemaker' id. See tähendas, et hakati välja sõeluma teatud kategooriaid inimesi, kes on potentsiaalsed ohu allikad – nt osad religioossed yhendused, osad noorteorganisatsioonid, osad advokaadid, ajakirjanikud. MVD ja FSB jaoks tähendab see, et nende inimestega on vaja “töötada” ja neil on nyyd õigus seda teha järjekindlalt. Luuakse andmebaase, jälgimissysteeme. Seetõttu polnud minu jaoks FSB seadus (bill would allow the FSB to issue warnings to individuals or organisations that their actions could pose a risk of committing crimes in the future. The bill would allow FSB officers to issue an official warning to individuals over "the impermissibility of actions that create conditions for committing crimes." /---/ At the joint press conference with Chancellor Merkel in Yekaterinburg (16. juulil), President Medvedev said, while answering a question from a German journalist on his attitude towards the bill expanding the powers of the Federal Security Service (FSB), that "each country has the right to improve its legislation, including laws concerning the special services." He pointed out that the FSB bill was drafted at his initiative.) mingi syrpriis, see kõik paigutub hästi sellesse ritta, mida alustati VVP ajal ning jatkub nüüd järjekindlalt DAMi ajal. Loogika pole muutunud.
DAMi jaoks on eeskujuks, kuidas võim ja riik peab olema yles ehitatud, Singapur. Singapur on väga tehnoloogiline riik, aga seejuures väga autoritaarne, kus on väga täpselt piiritletud, mida, kus ja kuidas sa võid raakida. Väga lähedane sellele, mida tehakse praegu Venemaal. Singapuris loodi näiteks Londoni eeskujul ”speakers corner”, kus on justkui demokraatlik plats, aga sa pead kuu varem esitama avalduse ja täpselt kirjeldama, mida kavatsed rääkida koos tekstiga, mille peab kinnitama kohalik võim. Singapur on väga moderinseeritud riik seejuures ning ka DAM tahab teha Venemaast moderniseeritud riiki.
Kokkuvõttes - pole erilist vahet VVP ja DAMi poliitika ning ideoloogia vahel, on ainult mõningad klannidevahelised erimeelsused, aga need on pidevalt olnud ja need jäävad. Sellist võitlust Venemaal silovikkide ja liberaalsete ökonomistide vahel, nagu mõned yritavad näidata, seda kohe kindlasti ei ole.
Mida arvab politsei seadusest?
Selle idee (nimetada miilits ümber politseiks-J.P.) käis esimesena välja INSOR. Nende ettepanekute hulgas olid ka linnade politseijuhtide otsevalimised ja palju muud, mida pole midagi arvestatud. Aga ymber nimetada miilits, mida see annab? Ma eriti ei usu võimalustesse, et miilitsat-politseid saab Venemaal kontrollida yhiskondlike nõukogude kaudu, nagu eelnõu pakub. FSB ja kaitseministeeriumil on ammu sellised nõukogud, mis tegelikult loodi lihtsalt selleks, et tõsta nende asutuste yhiskondlikku imidžit, mitte kontrollimiseks. Kui tõepoolest aga õnnestuks ellu viia eelnõu punkti, et igas politseijaoskonnas pannakse yles videokaamerad ning need ei vii kohaliku miilitsaylema kabinetti, vaid yhiskondlike organisatsioonideni, siis ehk tõesti õnnestub midagi muuta. Kui see välja jätta, siis ylejäänud muudatused on ysna kosmeetilised.
Küsisin huvipärast lühidat hinnangut ka Põhja-Kaukaasia kohta.
AS: Kui vaadata, milline on taktika, millele panustavad Kreml ja jõuametkonnad Kaukaasias, siis mingeid muutusi pole (peale muidugi eraldi ringkonna moodustamise). Endiselt on panused millel? 1) sisevägedele. Regiooni militariseerimine võitluseks terroristidega. Sisevagedel ei ole aga näiteks agntuuri, nad ei oska terrorrynnakuid ennetada, nad oskavad vaid kindlaks määratud vaenlast rynnata, maja õhku lasta, 2) põrandaaluse liikumise liidrite hävitamine 3) samad inimesed juhivad võitlust terroristude vastu
VLADIMIR PRIBÕLOVSKI (tuntud saidi antikompromat.ru pidaja, aastaid joonistanud skeeme Venemaa erinevate grupeeringute kohta. Peab VVP järel riigi tähtsuselt teiseks meheks mitte DAMi, vaid asepeaminister Setšinit. DAM on tal alles kolmas mees riigis. Tema saidi leiab siit)
KP: Setshini juhitav silovikkide ”koalitsioon” on selgelt Medvedevi vastu ja ei taha tema jätkamist. Tšekistidest oli DAMi mees selgelt vaid Tšerkessov (endine narkokontrollitalituse juht, kes algatas ”tšekistide sõja”-J.P), aga tema on praegu täiesti audis, aga see pole fakt, et ta veel pinnale ei uju. Ta oli muide omal ajal VVP ylemus Leningradi KGBs ja tegi tema jaoks ysna palju.
Kõik ylejaanud tšekistide grupeeringud on kõik Setšini poolel ehk siis DAMi vastu. MVD juhivad kõik endised tšekistid, kõik ministri asetäitjad on kas FSB või KGB taustaga ehk siis Patruševi inimesed põhiliselt. Nii et kui Nurgalijev isegi võetakse maha, siis tema asemele tuleb nagunii mõni endine tšekist. Yks kandidaate nt Oleg Safonov, praegu viktor ivanovi asetaitja Gosnarkos.
Setshini bloki poliitilised vaated on selgelt anti-ameerikalikud, nad on poliitiliselt ja majanduslikult Hiina-meelsed rohekm, orienteeritud Hiinale. Isegi oma raha ei hoia nad mitte niivõrd läänes, vaid idas – peamiselt Taivanis, Singapuris. Muide - väidetavalt pidi ka Kasjanov hoidma suure osa oma rahast Singapuri pankades. Pooldavad jõulisemat, agressiivsemat poliitikat ex-Liidu suhtes. Kui oli sõda Gruusiaga, siis nad nõudsid Tbilissi ära võtmist.
Politsei seadusest?
KP: Tegelikult annab see politseile rohkem õigusi kui miilitsal praegu, näiteks 1 tunni saab inimest ilma põhjuseta kinni pidada, kodanike õigused vähenevad. Venemaal pole põhiline, milline on seadus, vaid kes juhib MVD-d. Nagu Konfutsius ytles, et peamine on inimesed, mitte seadused.
Kui vaadata DAMi ajal vastu võetud seadusi, millest osa on algatatud formaalselt tema initsistaiivil, siis kõik on halvenemise suunas läinud (skaalal: vabadus on parem kui mittevabadus-J.P.). Administratiivne vertikaal muudkui tugevneb ja kodanike õigused vähenevad.
Mais ma avaldasin oma saidil tabeli, et mida DAM on teinud Gorbatšovi vaimus ja mida on teinud VVP vaimus. Viimane veerg sai palju pikem ja mõjuvam. Teiselt poolt ta vaid vabastas Bahmina, tõi inimõiguste komisjoni uusi inimesi, kuigi selle juht Pamfilova pidi lõpuks ametist lahkuma. Uutest kuberneridest maksimaalselt 4-5 inimest on moderinseerimise pooldajad, ylejaanud on kõik vana stiili inimesed. Kõige parema kuberneri riigis Filipenko (naftarikka Hantõ-Mansiiski ringkonnas-J.P.) lasi DAM lahti. Tema asemele pandi Timtshenko inimene, lisaks pandi Timtšenko inimene ka Jamali (kõige gaasirikkam regioon Venemaal-J.P.) kuberneriks.
Kas DAM võib toetada FSB ja politsei seadusi selleks, et meeldida silovikkidele?
KP: Ta ei saa neile meeldida, sest silovikid ei armasta selliseid nagu tema. DAM töötas Kremli administratsioonis aastaid tagasi nende vastu ja nad ei unusta seda kunagi. Silovikid jätavad alati meelde, kes oli kunagi nende poolt või vastu.
Mis muutunud peale DAMi artiklit?
KP: Seni pole mitte midagi ära tehtud, isegi majanduskysimustes mitte. On ainult esialgne idee Skolkovost. Põhiliselt on ainult sõnad seni.
Praegu luuakse ”kolmanda tähtaja parteid” (et VVP presidendiks-J.P.) On juba registreeritud sait 3srok.ru (veel ei tööta-J.P.), mille registreeris Konstantin Rõkov (väga värvikas tegelane muide, kes teinud koostööd Marat Gelmaniga-J.P) duumast, kes formaalselt omab paljusid pro-Kremli saite nagu vzgljad.ru, politonline.ru. Need saidid ju tulu ei too, neid finantseerinud alati Kremli administratsioon. Rõkov on sisuliselt Surkovi asetäitja internetialal. See, et Rõkov registreeris sellise saidi, see tähendab, et see on Surkovi idee, et ta sisuliselt toetab VVP minemist kolmandale tähtajale. See juba räägib millestki. Surkov töötab otse VVP heaks, ta ei tööta Setšini heaks.
Pavlovski jutt Vedomostis vertikaali väsimisest?
KP: Pavlovski tahaks töötada DAMi heaks, aga Timakova-Budberg (Timakova on DAMi isiklik pressisekretär, Budberg pn tema mees, mõjukas ajakirjanik-J.P.) ei lase teda ligi. Setšini jaoks ei saa aga Pavlovski töötada, sest too vihkab teda sellepärast, et Pavlovski kirjutas 2003. aastal ettekande, et Setšin on VVP vastu. Pavlovski tahab nyyd näidata, et ta võib olla kasulik DAMi tiivale. Tal on probleeme rahastamisega. Ülevalt annab talle raha vaid Surkov.
Arvate, et DAMil erilisi šansse pole?
KP: DAMi šansid sõltuvad VVP-st. Kelle VVP ytleb, see saabki presidendiks, ta võib panna kasvõi oma BMW juhi. Mida tahab VVP, seda nagu alati keegi ei tea. Eelmine kord Setshin kuni viimase hetkeni arvas, et VVP petab siiski kõiki ja jääb kolmandaks tähtajaks. Setshin ka ei teadnud viimase päevani. Pakun, et enne duumavalimisi ei selgu midagi, kes saab presidendiks. (Duuma valimised peaksid toimuma detsembris 2011, aga pole välistatud, et viiakse ettepoole – oktoobrisse 2011-J.P.)
Lähiaja huvitavad syndmused?
KP: Septembris peaks ostustatama, kas Luzkov laheb. Tal ametiaeg lõpeb järgmisel suvel, aga enne duuma- ja presidendivalimisi teda puutuma ei hakata, sest tulemust ta teeb hästi. Gromovi saatus peaks ka sygisel selguma, aga tema figuur pole nii tähthis, aga NB! - oblasti kaudu liiguvad suured rahavood. Luzkovi kohale ma lugesin kokku vähemalt 19 kandidaati. Narõshkin on kandidaat, justkui silovikkide poolelt, aga ka DAM tahab tast väga lahti lasta ning voib teda toetada. DAM tahab oma administratsiooni ylemaks Tšuitšenkot (kursusevend ülikoolist-J.P.), aga seda tal suure tõenäosusega VVP ei lase. DAMi kandidaat Lužkovi kohale võib olla veel Šuvalov, kellel Setshin ei lase sisuliselt midagi teha, ehk tegelda ainult väliskaubandusega. Formaalselt on majandusblokk valitsuses Shuvalovi all, aga praktikas Setshini all. Osaliselt muidugi ka veel Kudrin kontrolli all. Voloshin ka lobeerib Shuvalovit. Lõpliku otsuse Luzkovi asemele teeb muidugi VVP. Veel kandidaadid Sobjanin, Kozin, Poltavtshenko. Tõsine võitlus käib praegu selle koha pärast.
Venemaa majandusest.
KP: Venemaal tegelikult mingit kriisi polnud. Tšinovnikud ja oligarhid kasutasid seda ettekäändena, et riigilt rohkem raha varastada ja veel vähem rahvaga jagada. Reaalselt, vaadake, kas inimesed hakkasid massiliselt Venemaal halvemini elama? Vaadake nafta hinda ja võrrelge seda 2000-ndate algusega. Pealegi on olemas mitteametlikud naftatulud. Näiteks kui Šaimijev ja Rahimov olid veel presidendid, siis äks 20-30 protsenti naftast nendest vabariikidest ametlikest tuludest mööda. Üks Tatarstani endine peaminister Sabirov on praegu Türgis rikkuselt 4.-5. miljardär. Kui juba ex-PM on juba nii rikas, siis arvake ära, kui rikas võib olla Šaimijevide perekond? Peamiselt nad tegid seda muidugi Jeltsini ajal. Aga VVP-l ja Setshinil on selliseid võimalusi muidugi palju rohkem.
Mida Hodorkovskile ennustate?
KP: Enne 2012. aasta valimisi teda kindlasti välja ei lasta. Selle võimalus on 0,001 protsenti. DAM-il pole Hodorit vanglas tegelikult vaja. Ma arvan, et Hodor saab 5-7 aastat. Kui anda rohkem, siis seda ei saadaks Läänes aru. Igal juhul oleks ka selline karistus VVP-le võit. Hodor pakub VVP-le võimalust kaubelda Läänega ja ka Hodori endaga, sest Läänes on ju pooleli suured kohtuprotsessid Jukose asjus, kus on mängus suured rahad. Diil võib olla näiteks, et meie anname Hodorile 3 aastat 5 aasta asemel, aga teie ei hakka enam hagisid esitama. Ma usun, et käib selline kauplemine. Hodori jaoks töötavad Venemaa 20 parimat advokaati, kellele makstakse kõvasti raha. Hodoril on vaja ka tegelikult vabadust, ta ei taha lõpmatuseni kinni istuda.
Kreml on nõus arutama, et vabastada Hodor (nt president annab armu-J.P.) peale presidendivalimisi, mis oleks uuele presidendile väga hea PR-käik, mis töötaks Lääne suunas. Ma usun, et VVP oleks selleks võimeline.
Kreml kardab endiselt, et Hodor võib saada opositsiooni juhiks. See võib olla diili osa, et Hodor lubab, et ei hakka. Aga teisest küljest võib Hodor öelda pärast, et teda sunniti seda ytlema. Pealegi tšekistid ei usu ausõna, sest nad ise ei pea seda.
JEVGENI GONTMAHER (Kaasaegse Arengu Insituudi üks juhte, majandusteadlane. Seda liberaalset insituuti peetakse Medvedevi üheks peamiseks think-tankiks. Instituuti pidi rahastama endine sideminister Leonid Reiman.)Mis muutusi näha peale DAMi artiklit?
JG: Venemaal liigub aeg teistmoodi kui demokraatlikes riikides. Meie oleme pehme autoritarismi riik. See väljendub selles, et otsuseid võetakse vastu kitsas ringis. Valimiste ja poliitilise elu imitatsioon toimub. Lisaks tugev personaliseeritus – Putin (VVP) on tsaar ja rahvuslik liider. DAM pole tunnustet liider, ta on justkui teine number. Demokraatlikes riikides valitakse president või parlament 4 või 5 aastaks. Seal saab konkreetselt kysida, et oletame üks aasta läks mööda, et mida sa ära tegid. Midagi ei teinud ära – selge, järgmine kord sind ei valita või saadetakse isegi yhiskonna arvamuse survel erru. Meil on teistmoodi – see et DAM kirjutas sellise kahtlemata huvitava artikli, see ei tähenda midagi. Ei saa kuidagi öelda, et see oleks olnud mingi algus asjade reaalseks muutumiseks Venemaal. Pigem on see nii, et juhul, kui ta saab 2012 uuesti presidendiks, siis võib olla tuleb see artikkel talle uuesti meelde ja võib olla mingid seal lubatud asjad realiseeritakse. Aga esialgu me veel ei tea absoluutselt midagi selle kohta, kes saab 2012 presidendiks.
Praegune sisepoliitiline olukord ja majanduse olukord ei erine põhimõtteliselt millegipoolest sellest, mis oli enne seda artiklit. Ka see juhtimisüsteem, mille lõi VVP on samasugune ja isegi on läinud halvemaks. Toimub selle süsteemi degradatsioon. Tänapaevases maailmas ei saa selline valitsemismudel kaua kesta. See on selge, sest see lihtsalt pole konkurentsivõimeline. DAM-il pole seni olnud võimalusi selle mudeli muutmiseks, võib olla need tekivad tal juhul, kui ta saab uuesti presidendiks. Kui pole enam kaksikvõimu, vaid DAMil on tõeliselt presidendi võim ja volitused ning kui ta tahab, siis me võib-olla (rõhutab 2 korda sõna ”võib olla”)) me näeme mingeid selle artikli vilju.
Mida arvata Gleb Pavlovski arvamusest augusti keskel Vedomostis, et vertikaalne võimusüsteem on oma aja ära elanud?
JG: Pavlovski on Surkovile väga lähedane inimene, aga kindlasti mitte DAMile. Ta räägib seda, mida paljud enne teda. Et kubernerid tegelevad imitatsiooniga Moskva ees - et neil on kõik hasti. Belgorodis kuberner näiteks kontrollib isiklikult muusikat, mida tohib diskodel mängida. Igas regioonis on omad kirjutamata seadused, selles mõttes ühtset riiki pole. Kalmõkkia on vopshee feodaalne khaaniriik.
Pavlovski on konjunkturist, kes on olnud VVP-le väga ustav, ta on paljude tema ideede autor. Ta osales Jedinaja Rossija, Našide väljatöötamisel, pani üsna palju jõudu nende alla. Nüüd Pavlovski ja Surkov ilmselt näevad, et ilmselt VVP ei hakka 2012 kandideerima ning DAM võib saada rohkem täieõiguslikuks presidendiks kui praegu. Ja nad orienteeruvad sellele, sest Pavlovski saab aru, et kui ta lõigatakse ära Kremli administratsiooni rahastamisest, siis ta muutub ei kellekski. Vaevalt, et tema fondilt, millega ta on palju raha teeninud, hakkab keegi enam midagi tellima. See on puhtalt äriline kysimus.
Mina isiklikult ei ole selles nii kindel, et VVP ei hakka kandideerima. Võib olla ta mingil etapil veel otsustab, et see on vajalik.
Meie oleme institutsionalistid (INSORis-J.P.), meile pole persoonid olulised. Kui tuleb presideniks uuesti VVP ja hakkab läbiviima näiteks sellist poliitikat, mida meie loeme efektiivseks, siis me toetame teda. Kui VVP sai alles presidendiks, siis viis ta majanduses läbi üsna liberaalset poliitikat. Kuni 2003. aastani ma töötasin valitsuses, nägin seda kõike ning osalesin selles. Miks ei võiks VVP uuesti läbi viia sellist poliitikat teoreetiliselt? Meile muidugi sympatiseerib DAM.
Kui palju DAM teie arvamust kuulab, analüüse kasutab?
JG: DAM kasutab küll meie arvamusi. Ta võib mitte realiseerida seda, mida me talle kirjutame, sest ta on oma võimalustes piiratud, aga vähemalt ta võtab teadmiseks, mida me talle kirjutame. Meie anname ainult nõu.
Edasi läks jutt Venemaa peamistele majanduslik-sotsiaalsetele väljakutsetele lähiaastatel.
JG: Majanduse ülesehituse mõttes Venemaa ei ela 21. sajandis. Nafta ja gaas võivad suvalisel hetkel enam mitte maksta nii palju kui praegu, aga näiteks sotsiaalseid kohustusi on riik võtnud endale väga palju, kasvõi pensionite kiire tõus. See on vaid asja üks väike külg. Tähtsam on isegi pigem see, et puudub hea investeerimiskliima üldiselt. Isegi nafta- ja gaasitööstus ei arene normaalsete ärireeglite järgi. Kõik need nafta- ja gaasi tarnelepingud, ka metsa omad, on ju riiklikud kokkulepped riigijuhtide tasemel, mitte ärimeeste tasemel. Risk ongi selles, et kõik on seotud riigi tasemel, kõik otsad viivad riigi tasemele. Selline majanduse ylesehitus – mis on sygavalt byrokratiseerunud ja korrumpeerunud - ei suuda iialgi kiirelt reageerida konjunktuuri muutumisele maailmaturul. Selles mõttes isegi raha, mis saadakse ekspordist, ei lähe majanduse arendamiseks. Olid head aastad, aga me ei suutnud nende aastate jooksul midagi mõistlikku teha, parimal juhul läks raha reservfondi, aga muidu need lihtsalt lahustusid konkreetsetesse rahakottidesse.
Seega – esimene oht on suur sõltuvus naftast-gaasis. Teiseks, et kõike seda kontrollib riik. Kolmas, et puudub soodne investeerimiskliima. Hiljuti oli RSPP (Töösturite ja ettevõtjate liit, mida juhib Šohhin-J.P.) doklaad, kus nad vordlesid bisneskliimat 2009. aastal 2008. aasta omaga. Selgus, et oli halvemaks läinud. See tähendab, et pole investeeringuid, peale riiklike. Väga nõrk on keskmise- ja väikeäri areng, millest räägivad kõik, ka VVP ja DAM. Aga sellised ärid saavad areneda siis, kui on normaalne bizneskliima riigis, sest riik ei saa ju selliste äridega tegeleda. Suurettevõtetele ylesehitatud majandus - see on 20. saj keskpaiga mudel.
Sotsiaalsed väljakutsed. Peamine probleem on sotsiaalse kapitali kvaliteet, mis on väga madal Venemaal. Lyhike eluiga, halb tervishoid, yldse halb elukeskkonna kvaliteet – tervise hind on meil väga madal, madal kvaliteet hariduses, kus me oleme maailma parimatest standartitest juba tugevalt maas. Testid näitavad seda. Ylikoolide, ametikoolide haridus ei vasta kuidagi nendele väljakutsetele, mis meie yhiskonna ees praegu seisavad. Kõrghariduse diplomiga on meil väga paljud, aga enamusel ei maksa need mittte midagi. Need on formaalsed diplomid, osad on need isegi ostnud. Nii et kui meil õnnestuks luua hea ärikliima ja tulevad investeeringud, mis loovad tänapaevaseid, kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti, siis meil pole tegelikult võtta inimesi nii palju kui vaja. See on väga suur oht.
Meil on väljakujunenud nii, et vähesed tahavad täna minna tööliseks nagu lukksepaks või elektrikuks, sest nad loevad end selleks liiga harituteks. Teisest kyljest aga, kui nad lähevad kuhugi ametisse, siis selgub, et nad ei tea midagi sellest, mida on vaja, sest kõrgkoolides antava ettevalmistuse tase on väga madal. Meil on vale ettekujutus meie oskustest. Ja seejuures me veel laialdaselt solvame gasterbaitereid, kes tulevad tegema lihttöid meile Kesk-Aasiast ja Ukrainast. Moskvas leiate te harva kohalikke bussi- voi marsakajuhte, kuigi palk pole seal madal.
Venemaa liigub unitaarse riigi pole, kuigi põhiseaduse järgi on föderaalne. Enne kriisi oli 83 regioonist vaid paarkymmend plussis oma eelarvega, ylejaanud sirutavad kõik kätt Moskva poole. 60 protsenti kõigist maksutuludest võtab riik endale. Munitsipaliteetidest vaid 4 protsenti omavad ise piisavalt raha, et oma funktsioone täita. Riigi juhtimine tuleb INSORi meelest detsentraliseerida. Ei saa nii suurt riiki pidada käsitsi juhtimise režiimil, nagu teeb seda VVP. Meile tuuakse näiteks Singapuri, aga see on ju sisuliselt suur linn, mitte riik. See on oluline väljakutse, et jätta regioonidele rohkem tulusid.
ANDREI SOLDATOV (üks Venemaa parimaid spetse eriteenistuse alal, peab saiti agentura.ru, oli varem tuntud lehe Novaja Gazeta kommentaator, aga läks nendega tülli enda sõnul sellepärast, et ajaleht muutus liiga järeleandlikuks Kremlile – ja näitab mulle Novaja Gazeta ingliskeelset saiti, mis näeb juba tükk aega ühesugune välja -, peagi peaks talt USAs välja tulema põhjalik raamat Venemaa eriteenistustest)AS: 1,5-2 aastas tagasi ringles Moskva demokraatlikus avalikkuses idee, et VVP esindab silovikke ja DAM liberaale jne. Kui VVP tuli võimule, siis ta sulges liberaalidest ekspertidele igasuguse ligipääsu otsuste tegemisele ja infole, mille tulemusena need inimesed marginaliseerusid Venemaal, neid kuulati ainult läänes. DAM osutus targemaks ja kui ta võimule tuli, siis ta kopteeris need inimesed ekspertide yhendustesse nagu INSOR. Inimesed, kel polnud 10 aastat ligipääsu Kremlile, tundsid ennast äkki vajalikena. Loomulikult tekitas see eufooriat, neile tundus, et nad suudavad muutma riiki ja DAMi.
Tulemuseks oli aga vaid, et DAMi imidž veidi paranes, aga need inimesed kaotasid kõvasti oma reputatsiooni kui liberaalsed, sõltumatud ekspertid. Demokraatliku ülduse silmis. Kuidas? Kui nad propageerivad DAMi ideid, aga DAM seejuures midagi ei tee. Mingit paranemist suures plaanis ju pole. Mõned neist yritasid kyll olukorda teravdada ja tõugata DAMi mingitele tegevustele (nt INSORi juht Igor Jurgens-J.P), aga midagi ei tulnud välja. Ma räägin seda selleks, et sellest tekkis myyt, et DAM ja silovikid ei saa labi. See pole üldse nii.
DAM on suurepäraselt aru saanud, et see jõudude systeem, mille lõi VVP, et see on kasutatav. Peale selle ta hakkas kohe võtma ette käike selle tugevdamiseks. Esimesi käike oli võitlus ekstremismiga, kui DAMi allkirjaga loodi MVDsse (siseministeerium-J.P) eraldi yksus selleks. Siis põhjendati ka - nagu nyyd FSB seaduse puhul -, et tegemist on preventiivsete meetmetega. See on väga hall tsoon. Mis on ekstremism? See on põhiliselt sõnad. Preventiivne meetod on seega, et me peame ette mõtlema, et mida see inimene võib mõelda, öelda või kirjutada. Kuriteo fakti pole yldse olemaski, me peame välja mõtlema, kes võib olla potentsiaalne ekstremist, järelikult me peame koostama nimekirjad varakult. DAM andis sisuliselt MVD-le loa koostada nimekirju, kes võivad olla võimude jaoks potentsiaalsed troublemaker' id. See tähendas, et hakati välja sõeluma teatud kategooriaid inimesi, kes on potentsiaalsed ohu allikad – nt osad religioossed yhendused, osad noorteorganisatsioonid, osad advokaadid, ajakirjanikud. MVD ja FSB jaoks tähendab see, et nende inimestega on vaja “töötada” ja neil on nyyd õigus seda teha järjekindlalt. Luuakse andmebaase, jälgimissysteeme. Seetõttu polnud minu jaoks FSB seadus (bill would allow the FSB to issue warnings to individuals or organisations that their actions could pose a risk of committing crimes in the future. The bill would allow FSB officers to issue an official warning to individuals over "the impermissibility of actions that create conditions for committing crimes." /---/ At the joint press conference with Chancellor Merkel in Yekaterinburg (16. juulil), President Medvedev said, while answering a question from a German journalist on his attitude towards the bill expanding the powers of the Federal Security Service (FSB), that "each country has the right to improve its legislation, including laws concerning the special services." He pointed out that the FSB bill was drafted at his initiative.) mingi syrpriis, see kõik paigutub hästi sellesse ritta, mida alustati VVP ajal ning jatkub nüüd järjekindlalt DAMi ajal. Loogika pole muutunud.
DAMi jaoks on eeskujuks, kuidas võim ja riik peab olema yles ehitatud, Singapur. Singapur on väga tehnoloogiline riik, aga seejuures väga autoritaarne, kus on väga täpselt piiritletud, mida, kus ja kuidas sa võid raakida. Väga lähedane sellele, mida tehakse praegu Venemaal. Singapuris loodi näiteks Londoni eeskujul ”speakers corner”, kus on justkui demokraatlik plats, aga sa pead kuu varem esitama avalduse ja täpselt kirjeldama, mida kavatsed rääkida koos tekstiga, mille peab kinnitama kohalik võim. Singapur on väga moderinseeritud riik seejuures ning ka DAM tahab teha Venemaast moderniseeritud riiki.
Kokkuvõttes - pole erilist vahet VVP ja DAMi poliitika ning ideoloogia vahel, on ainult mõningad klannidevahelised erimeelsused, aga need on pidevalt olnud ja need jäävad. Sellist võitlust Venemaal silovikkide ja liberaalsete ökonomistide vahel, nagu mõned yritavad näidata, seda kohe kindlasti ei ole.
Mida arvab politsei seadusest?
Selle idee (nimetada miilits ümber politseiks-J.P.) käis esimesena välja INSOR. Nende ettepanekute hulgas olid ka linnade politseijuhtide otsevalimised ja palju muud, mida pole midagi arvestatud. Aga ymber nimetada miilits, mida see annab? Ma eriti ei usu võimalustesse, et miilitsat-politseid saab Venemaal kontrollida yhiskondlike nõukogude kaudu, nagu eelnõu pakub. FSB ja kaitseministeeriumil on ammu sellised nõukogud, mis tegelikult loodi lihtsalt selleks, et tõsta nende asutuste yhiskondlikku imidžit, mitte kontrollimiseks. Kui tõepoolest aga õnnestuks ellu viia eelnõu punkti, et igas politseijaoskonnas pannakse yles videokaamerad ning need ei vii kohaliku miilitsaylema kabinetti, vaid yhiskondlike organisatsioonideni, siis ehk tõesti õnnestub midagi muuta. Kui see välja jätta, siis ylejäänud muudatused on ysna kosmeetilised.
Küsisin huvipärast lühidat hinnangut ka Põhja-Kaukaasia kohta.
AS: Kui vaadata, milline on taktika, millele panustavad Kreml ja jõuametkonnad Kaukaasias, siis mingeid muutusi pole (peale muidugi eraldi ringkonna moodustamise). Endiselt on panused millel? 1) sisevägedele. Regiooni militariseerimine võitluseks terroristidega. Sisevagedel ei ole aga näiteks agntuuri, nad ei oska terrorrynnakuid ennetada, nad oskavad vaid kindlaks määratud vaenlast rynnata, maja õhku lasta, 2) põrandaaluse liikumise liidrite hävitamine 3) samad inimesed juhivad võitlust terroristude vastu
VLADIMIR PRIBÕLOVSKI (tuntud saidi antikompromat.ru pidaja, aastaid joonistanud skeeme Venemaa erinevate grupeeringute kohta. Peab VVP järel riigi tähtsuselt teiseks meheks mitte DAMi, vaid asepeaminister Setšinit. DAM on tal alles kolmas mees riigis. Tema saidi leiab siit)KP: Setshini juhitav silovikkide ”koalitsioon” on selgelt Medvedevi vastu ja ei taha tema jätkamist. Tšekistidest oli DAMi mees selgelt vaid Tšerkessov (endine narkokontrollitalituse juht, kes algatas ”tšekistide sõja”-J.P), aga tema on praegu täiesti audis, aga see pole fakt, et ta veel pinnale ei uju. Ta oli muide omal ajal VVP ylemus Leningradi KGBs ja tegi tema jaoks ysna palju.
Kõik ylejaanud tšekistide grupeeringud on kõik Setšini poolel ehk siis DAMi vastu. MVD juhivad kõik endised tšekistid, kõik ministri asetäitjad on kas FSB või KGB taustaga ehk siis Patruševi inimesed põhiliselt. Nii et kui Nurgalijev isegi võetakse maha, siis tema asemele tuleb nagunii mõni endine tšekist. Yks kandidaate nt Oleg Safonov, praegu viktor ivanovi asetaitja Gosnarkos.
Setshini bloki poliitilised vaated on selgelt anti-ameerikalikud, nad on poliitiliselt ja majanduslikult Hiina-meelsed rohekm, orienteeritud Hiinale. Isegi oma raha ei hoia nad mitte niivõrd läänes, vaid idas – peamiselt Taivanis, Singapuris. Muide - väidetavalt pidi ka Kasjanov hoidma suure osa oma rahast Singapuri pankades. Pooldavad jõulisemat, agressiivsemat poliitikat ex-Liidu suhtes. Kui oli sõda Gruusiaga, siis nad nõudsid Tbilissi ära võtmist.
Politsei seadusest?
KP: Tegelikult annab see politseile rohkem õigusi kui miilitsal praegu, näiteks 1 tunni saab inimest ilma põhjuseta kinni pidada, kodanike õigused vähenevad. Venemaal pole põhiline, milline on seadus, vaid kes juhib MVD-d. Nagu Konfutsius ytles, et peamine on inimesed, mitte seadused.
Kui vaadata DAMi ajal vastu võetud seadusi, millest osa on algatatud formaalselt tema initsistaiivil, siis kõik on halvenemise suunas läinud (skaalal: vabadus on parem kui mittevabadus-J.P.). Administratiivne vertikaal muudkui tugevneb ja kodanike õigused vähenevad.
Mais ma avaldasin oma saidil tabeli, et mida DAM on teinud Gorbatšovi vaimus ja mida on teinud VVP vaimus. Viimane veerg sai palju pikem ja mõjuvam. Teiselt poolt ta vaid vabastas Bahmina, tõi inimõiguste komisjoni uusi inimesi, kuigi selle juht Pamfilova pidi lõpuks ametist lahkuma. Uutest kuberneridest maksimaalselt 4-5 inimest on moderinseerimise pooldajad, ylejaanud on kõik vana stiili inimesed. Kõige parema kuberneri riigis Filipenko (naftarikka Hantõ-Mansiiski ringkonnas-J.P.) lasi DAM lahti. Tema asemele pandi Timtshenko inimene, lisaks pandi Timtšenko inimene ka Jamali (kõige gaasirikkam regioon Venemaal-J.P.) kuberneriks.
Kas DAM võib toetada FSB ja politsei seadusi selleks, et meeldida silovikkidele?
KP: Ta ei saa neile meeldida, sest silovikid ei armasta selliseid nagu tema. DAM töötas Kremli administratsioonis aastaid tagasi nende vastu ja nad ei unusta seda kunagi. Silovikid jätavad alati meelde, kes oli kunagi nende poolt või vastu.
Mis muutunud peale DAMi artiklit?
KP: Seni pole mitte midagi ära tehtud, isegi majanduskysimustes mitte. On ainult esialgne idee Skolkovost. Põhiliselt on ainult sõnad seni.
Praegu luuakse ”kolmanda tähtaja parteid” (et VVP presidendiks-J.P.) On juba registreeritud sait 3srok.ru (veel ei tööta-J.P.), mille registreeris Konstantin Rõkov (väga värvikas tegelane muide, kes teinud koostööd Marat Gelmaniga-J.P) duumast, kes formaalselt omab paljusid pro-Kremli saite nagu vzgljad.ru, politonline.ru. Need saidid ju tulu ei too, neid finantseerinud alati Kremli administratsioon. Rõkov on sisuliselt Surkovi asetäitja internetialal. See, et Rõkov registreeris sellise saidi, see tähendab, et see on Surkovi idee, et ta sisuliselt toetab VVP minemist kolmandale tähtajale. See juba räägib millestki. Surkov töötab otse VVP heaks, ta ei tööta Setšini heaks.
Pavlovski jutt Vedomostis vertikaali väsimisest?
KP: Pavlovski tahaks töötada DAMi heaks, aga Timakova-Budberg (Timakova on DAMi isiklik pressisekretär, Budberg pn tema mees, mõjukas ajakirjanik-J.P.) ei lase teda ligi. Setšini jaoks ei saa aga Pavlovski töötada, sest too vihkab teda sellepärast, et Pavlovski kirjutas 2003. aastal ettekande, et Setšin on VVP vastu. Pavlovski tahab nyyd näidata, et ta võib olla kasulik DAMi tiivale. Tal on probleeme rahastamisega. Ülevalt annab talle raha vaid Surkov.
Arvate, et DAMil erilisi šansse pole?
KP: DAMi šansid sõltuvad VVP-st. Kelle VVP ytleb, see saabki presidendiks, ta võib panna kasvõi oma BMW juhi. Mida tahab VVP, seda nagu alati keegi ei tea. Eelmine kord Setshin kuni viimase hetkeni arvas, et VVP petab siiski kõiki ja jääb kolmandaks tähtajaks. Setshin ka ei teadnud viimase päevani. Pakun, et enne duumavalimisi ei selgu midagi, kes saab presidendiks. (Duuma valimised peaksid toimuma detsembris 2011, aga pole välistatud, et viiakse ettepoole – oktoobrisse 2011-J.P.)
Lähiaja huvitavad syndmused?
KP: Septembris peaks ostustatama, kas Luzkov laheb. Tal ametiaeg lõpeb järgmisel suvel, aga enne duuma- ja presidendivalimisi teda puutuma ei hakata, sest tulemust ta teeb hästi. Gromovi saatus peaks ka sygisel selguma, aga tema figuur pole nii tähthis, aga NB! - oblasti kaudu liiguvad suured rahavood. Luzkovi kohale ma lugesin kokku vähemalt 19 kandidaati. Narõshkin on kandidaat, justkui silovikkide poolelt, aga ka DAM tahab tast väga lahti lasta ning voib teda toetada. DAM tahab oma administratsiooni ylemaks Tšuitšenkot (kursusevend ülikoolist-J.P.), aga seda tal suure tõenäosusega VVP ei lase. DAMi kandidaat Lužkovi kohale võib olla veel Šuvalov, kellel Setshin ei lase sisuliselt midagi teha, ehk tegelda ainult väliskaubandusega. Formaalselt on majandusblokk valitsuses Shuvalovi all, aga praktikas Setshini all. Osaliselt muidugi ka veel Kudrin kontrolli all. Voloshin ka lobeerib Shuvalovit. Lõpliku otsuse Luzkovi asemele teeb muidugi VVP. Veel kandidaadid Sobjanin, Kozin, Poltavtshenko. Tõsine võitlus käib praegu selle koha pärast.
Venemaa majandusest.
KP: Venemaal tegelikult mingit kriisi polnud. Tšinovnikud ja oligarhid kasutasid seda ettekäändena, et riigilt rohkem raha varastada ja veel vähem rahvaga jagada. Reaalselt, vaadake, kas inimesed hakkasid massiliselt Venemaal halvemini elama? Vaadake nafta hinda ja võrrelge seda 2000-ndate algusega. Pealegi on olemas mitteametlikud naftatulud. Näiteks kui Šaimijev ja Rahimov olid veel presidendid, siis äks 20-30 protsenti naftast nendest vabariikidest ametlikest tuludest mööda. Üks Tatarstani endine peaminister Sabirov on praegu Türgis rikkuselt 4.-5. miljardär. Kui juba ex-PM on juba nii rikas, siis arvake ära, kui rikas võib olla Šaimijevide perekond? Peamiselt nad tegid seda muidugi Jeltsini ajal. Aga VVP-l ja Setshinil on selliseid võimalusi muidugi palju rohkem.
Mida Hodorkovskile ennustate?
KP: Enne 2012. aasta valimisi teda kindlasti välja ei lasta. Selle võimalus on 0,001 protsenti. DAM-il pole Hodorit vanglas tegelikult vaja. Ma arvan, et Hodor saab 5-7 aastat. Kui anda rohkem, siis seda ei saadaks Läänes aru. Igal juhul oleks ka selline karistus VVP-le võit. Hodor pakub VVP-le võimalust kaubelda Läänega ja ka Hodori endaga, sest Läänes on ju pooleli suured kohtuprotsessid Jukose asjus, kus on mängus suured rahad. Diil võib olla näiteks, et meie anname Hodorile 3 aastat 5 aasta asemel, aga teie ei hakka enam hagisid esitama. Ma usun, et käib selline kauplemine. Hodori jaoks töötavad Venemaa 20 parimat advokaati, kellele makstakse kõvasti raha. Hodoril on vaja ka tegelikult vabadust, ta ei taha lõpmatuseni kinni istuda.
Kreml on nõus arutama, et vabastada Hodor (nt president annab armu-J.P.) peale presidendivalimisi, mis oleks uuele presidendile väga hea PR-käik, mis töötaks Lääne suunas. Ma usun, et VVP oleks selleks võimeline.
Kreml kardab endiselt, et Hodor võib saada opositsiooni juhiks. See võib olla diili osa, et Hodor lubab, et ei hakka. Aga teisest küljest võib Hodor öelda pärast, et teda sunniti seda ytlema. Pealegi tšekistid ei usu ausõna, sest nad ise ei pea seda.
Tellimine:
Postitused (Atom)