PILDIKESI SIMFEROPOLIST: ODAVAD TROLLID JA KIRJALIK KOHALOLEKU KONTROLL

Läbi minu fotoaparaatide jäi mul selline mulje Krimmi pealinnast Simferopolist.

Arvestades Krimmi ilu ja olulisust kuurordina, siis näeb Simferopoli lennujaam üsna niru välja. Esimene märk, et Ukraina ajal siin infrasse eriti ei panustatud. Jääme huviga ootama, kas Kremlil on raha ehitada uuem lennujaam.

Mälestus veel nendest aegadest, kui Simferopolisse käisid rahvusvahelised lennud - passikontrolli kabiinid. Krimmi asehaldur Aksjonov väitis mulle intervjuus, et 12. augustist lendab Groznõi Avia Simferopolist kaks korda nädalas Istanbuli. "Kui tahate, võite proovida!" kelkis ta mulle. Proovisin – ei Simferopoli lennujaam ega Groznõi Avia sellist reisi ei paku! 16. novembrist pidi alustama Groznõi Avia aga lende Simferopolist Armeeniasse. 

Simferopoli nö vanalinn ja jalakäiijate tänavad. Nagu näha ka siit fotolt, siis ukraina keelt kohtab endiselt igal sammul. ka näiteks paljud suunaviidad ja tänavanimed on veel ukrainakeelsed.

Kesklinn oli täis pikitud väikeseid kohvipoode, mis olid sellepoolest mõnusad et kõikjal neis oli tasuta wifi.

Krimmis hakkab kiiresti silma, et teed on seal päris kehvas seisus. Näiteid pole vaja kaugelt otsida, isegi pealinna kesklinn on üsna sandis seisus ja lapitud käepäraste vahenditega.

Kohaliku pulma eripäras on see, et ZAKS-ist välja tulles viskavad kõik noorpaarid õhku valged rahutuvid, mis peaksid neile siis kindlustama õnneliku kooselu. Tuvisid seks otsrabeks müüvad üsna räpased poisikesed otse õnnepalee ees. 

Inimesed, olge valvsad ja teadlikud, tulge tsiviilkaitse kursustele! Plakat ühest kesklinna kangialusest.

Huvitav kooslus. Kohe krimmi parlamendihoone ees on väike väljakuke, kus seisab tankimonument, mis vaatab vene õigeusu kiriku poole. Õnneks sihib mööda.

Trollibussidest on osa küll uusi, aga enamik on endiselt 1960-ndatest aastatest. see-eest on sõit väga odav - 5 rubla ehk kuskil 8 eurosenti. Trahv on 20-kordne pileti makumus ehk 1,6 eurot. Näiteks Luksemburgis maksab linnaliini bussipilet 2 eurot.

Simferopolist käib alla mere äärde Jaltasse senidselt trolliliin. Seda 85 kilomeetrit üle mägede, mis väidetavalt pidi olema maailma pikim trolliliin ja ehitatud juba 55 aastat tagasi, kütab troll üle 3 tunni. aga jällegi, see kõik maksab kopikaid, vaid 51 rubla ehk alla 1 euro... Samasugune marsruuttakso sõit maksis alla 90 rubla ehk 1,5 eurot. 

Endiselt võib Krimmis näha isegi endise NSV Liidu aegseid nn vanu autonumbreid! Seni olin neid näinud kasutuses veel Abhaasias.

Üleminekuaeg kestab. Kohe leidub ka õpetajaid, kes lõikavad sest kasu.

Krimmis on teatavasti 3 riigikeelt: vene, ukraina ja krimmi-tatari omad. Üks väheseid asutusi, kus ma leidsin kolmkeelse sildi, oli Krimmi ministrite nõukogu ehk meie mõistes valitsuse hoone Simferopolis Lenini väljakul.

Sellise toreda tööle tuleku ja töölt lahkumise ajaarvamise žurnaali avastasin ma eri rahvuste ja küüditamisohvrite probleemidega tegeleva riiklikku komitee, mis sisuliselt on ministreeriumi staatuses, sekretäri laualt. Kõik tuleb üles kirjutada!

Tore kuulutus - kutsub kohe tööle, aga ei maini sõnanagi, mis tööga on üldse tegemist. Küllap teavad kohalikud seda isegi.

Lõpetuseks mõned fotod Sergeeva-Tšenskoe uulitsast, kus ma elasin Simferopolis. See asub kesklinnast 500 meetri kaugusel. Aga tunne on nagu oleks kuhugi agulisse sattunud. Tõsi küll, väga armsasse agulisse. mulle seal meeldis, rahulik.

Ukrainakeelset tavaari ja reklaami on kõik poekesed endiselt täis.

"Prügi mahapanek keelatud. Trahv - sisselöödud nägu!" Lõuga saamine, nagu näha, sealkandis kedagi ei hirmuta. Vot selline karm rahvas elab Simferopolis.