Mihhail Vellerist on saanud Moskvas reklaaminägu

Moskvas on selline tore 1980 olümpiamängudeks valminud areen nimega Olimpiiski. Siis mängiti seal kõikvõimalike pallimänge. Viljar Loor tuli seal veel võrkpallis olümpiavõitjaks. Vaadake, kui armsalt on siiani peasissekäigu kohal kiri „Olimpiada 80“. Praegu toimuvad seal Moskva suuremad kontserdid, aga enamus areenist on muudetud tohutuks kaubanduskeskuseks, kus on lugematu hulk poode, enamuses sellised pisikesed. Veidi selline Kadaka turu moodi värk on seal. Peaareeni kõrval asub Olimpiiski veekeskus, kus olümpia ajal tulid muuhulgas võitjateks meie Ivar Stukolkin ujumises ja Mait Riismann veepallis. Käisin laupäeva pärastlõunal seal ujumas. Ujusin vettehüpete basseinisi. Vann oli vist vähemalt kümme meetrit sügav. Üleval ujusime meie ja all toimetasid akvalangiinimesed. Ei saa öelda just, et sai vabalt ujuda. Ilmselt oli aeg selline, kus palju inimesi tulid ujuma. Kohati ujusime ühel rajal seitsmekesi. Rajad oli üle basseini laiupidi, umbes 20 meetrine ots. Nii et liiklus oli raja tihe.

Moskvas käib reklaamikampaani, et inimesed rohkem raamatuid loeksid. Üks reklaaminägu on Mihhail Veller, Eestiga tihedalt seotud kirjanik. Või nagu ta ise enda kohta ütleb: „Vabal ajal elan Moskvas, aga jätkuvalt töötan Tallinnas.“ Veller on üldse Venemaal väga popp. Kuna ta esineb ja räägib väga hästi, siis on ta viimased paar aastat olnud üsna sage külaline Vene telekanalite jutusaadetes.
Aktuaalset ka. Eestis käib ka ilmselt hoolas rehvivahetus. Tuttav täna käis just Moskvas vahetamas. Istus kesklinnas poolteisttundi järjekorras ning maksis jooksu vahetamise eest 2000 rubla ehk siis 900 krooni.

Täna õhtul nägin sellist toredat valuutavahetuse reklaami – et ostavad dollarit 27,91 rublaga, aga müüvad tervelt 24,97 rubla eest! Nagu paremal seinal rippuva tahvli pealt näha, siis on neil müügi tabelis 4 ja 7 vahetusse läinud. See tuletas mulle meelde aastaid tagasi Tallinna kesklinnas laternapostidele kleebitud kuulutused, mis meelitasid naisi ühinema mingi järjekordse imedieediga ning dieedi tõhususe tõestuseks oli juures kaks fotot – „enne“ ja „pärast“. „Enne“ foto juures oli kaunis sale naine ning „pärast“ foto juures rubenslikult lopsakas daam....
Muide, olen tähele pannud, et päris paljud väikse valuutavahetused on ennast Moskva kesklinnas kinni pannud. Ilmselt ei jätku neil sularaha, ma mõtlen dollareid ja eurosid.

German-noorem art-house filmist, 100 000 eurosest parkimiskohast ja MGU peahoonest

Käisin täna vaatamas Aleksei German-noorema (Garpastum) „Pabersõdurit“ (Бумажный солдат), mille eest ta sai tänavu Veneetsia festivalil Hõbelõvi. Film räägib armastusest ja kosmonautidest. Tegevus toimub enne esimese inimese, Gagarini kosmosesse lennutamist Baikonuri kosmodroomile ja Moskvas.

Peategelane on grusiinist doktor (Merab Ninidze), kes vastutab kosmoseprojekti meditsiinipoole eest. Doktor läheb tiba hulluks, ning ütleb lahti oma abikaasast (imearmas Tšulpan Hamatova, fotol), Baikonuris jälitab doktorit temasse armunud hull tüdruk (Anastassija Ševeljova). Selle ümber film tiirlebki – kosmos, hullumeelsus, pühendumus (kui suur vahe on nende vahel?), surm ja armastus.
Mulle meeldisid väga filmi vaimukad dialoogid ja üldse tekst. Võimsaid pärle on seal. Stsenaarium on hea. Muidu on selline art-house film. Filmispetsist tuttav ütles, et meenutab Bergmanni ja Fellini (Dolce Vita). Üsna sellise absurdse filmikeelega asi, kaadrid on vahel sama hullumeelsed kui doktor ise.
Aga kui Eestisse tuleb, siis soovitan muidugi vaatama minna. Kasvõi sellepärast, et Gagarini dublant on väga Jan Uuspõllu nägu filmi lõpus, kui ta skafandri endale selga tõmbab ja kiivri pähe paneb. (Kahjuks selle ülemise foto peal see nii hästi ei ole aru saada, aga filmis saate kohe aru – dublant on see vasakpoolne.)
Panen siia ka filmi treileri viite.
Üleeile kirjutasin, et ühe Prantsuse ajakirja andmetel ähvardanud Putin augustis Saakašvili munepidi üles puua. Reedel tegi Putini pressiesindaja Peskov selle kohta ametliku avalduse, et see polnud nii. Ta ütles, et Putin kasutas tõepoolest Saakašvili kohta väga karme sõnu, aga mitte sellist väljendit. (Премьер Владимир Путин действительно использовал жесткую риторику в адрес режима Михаила Саакашвили, но информация о том, что он намеревался "повесить за яйца" грузинского лидера, не соответствует действительности, заявил Песков агентству РИА "Новости".) Võib olla tahtis Putin siis Saakašvilit üles puua mõnda veelgi valusamat ja rõvedamat kohta pidi...

Veidi rahast ka. Nagu näete ühe mu kodulähedase valuutavahetuse sildist, siis müüakse dollarit siin juba kursiga ligi 29 rubla dollari eest. Ja veel aasta algul sai dollarit osta alla 23 rubla kilo.... Kogu selle kriisi taustal oli põnev lugeda, et see nädal müüs Moskva linnavalitsus ühe valmis saanud elumaja all auto parkimisplatsi maha 100 000 euroga (1,5 miljonit krooni)! Kordan – ühe auto parkimiskoha. Ja tegemist polnud üldse kesklinnaga, vaid arhitekt Vlassovi tänaval, mis asub kesklinnast ikka jupp-jupp maad väljapool, Kalužskaja metroojaama lähedal (oranž liin, Moskva edelaosas). Selle raha eest saab päris Moskva äärelinnas juba korteri osta. Tõsi, umbes 35-ruuduse ning vaatega raudteele.
Üks tuttav leidis Mihkel Muti vahva reisikirja Moskvast 1999. aastal, mille ta avaldas Sirbis. Päris huvitav on praegu lugeda.
Pildistasin paar päeva tagasi Moskva Riikliku Ülikooli (MGU) peahoonet Varblasemägedes. Moskva ülikool asutati 1755. aastal ja see suurjooneline peahoone avati 1953. aasta sügisel.









Muide, MGU-s on tudengitele siiani kehalise kasvatuse loengud. Ühed kogu kursusega võimlevad tudengid jäid ka fotole. Ma ei hakka selle peale triviaalitsema, et terves kehas terve vaim...sest alati ei ole ju.

Kümme leebet vene tüdrukut õpivad Moskva ülikoolis eesti keelt

Sellest pole Eestis praktiliselt üldse kirjutatud, et Moskva Riiklikus Ülikoolis (venepärane lühend on MGU) õpivad alates tänavu sügisest kümme tüdrukut eesti keelt. Ja seda põhierialana. Käisin nende tundi neljapäeval kuulamas. Siia fotole on jäänud kuus tüdrukut. Esireas istuvad vasakult Irina Bõkova, Lia Ždanova, Marina Bitšagova ja Anna Korneeva. Taga paistab vasakul Nastja Volodina ja kuklaga istub Viktoria Rjazantseva.

Nende õpetaja on Eve Raeste – säravate silmadega ja väga vahva daam Tartu Ülikooli keeltekeskusest. Siin fotol õpetab ta uute sõnade käänamist. (20. oktoobril ma avaldasin oma blogis mõningaid tema muljeid Moskva-elust.) Ütlen ausalt, et vähem kui 2 kuuga – esimene eesti keele tund oli tal tüdrukutega 17. septmebril, kusjuures tudengid alustasid nullist! – on ta minu arust hakkama saanud väikse imega.
Loengu lõpus sain umbes pool tundi tüdrukutega rääkida. Rääkisin nendega eesti keeles. Eve palvel rääkisin aeglaselt, aga mis sest! Nad said enamuse mu jutust ilusti aru, ainult kohati kordasin oma küsimused vene keeles üle. Ning nad kõik üritasid mulle vastata eesti keeles. Konarlikult muidugi, aga ma sain aru. Ainult paar korda poole tunni jooksul vastasid nad vene keeles. Mina kasutasin vene keelt tihedamine. Pärast Eve ütles, et tegelikult räägivad nad veelgi paremini, aga nad lihtsalt häbenesid mind kui võõrast. Arusaadav.
Esialgu õpivad tudengid veel suhtluskeelt ning konkreetse tunni teemaks oli korteri sisustus.
„See on dekoratiivne element!“ ütles üks noortest tüdrukutest, kui õpetaja Eve näitas arvutiga tahvlile fotot moodsast kodust ning küsib ühe pealtnäha arusaamatu mööblieseme kohta, et mis see on? „Näed, mida me juba oskame,“ säras Eve. Sõnad nagu „seinariiul“, „vann“ või „lillevaas“ kõlasid pärast seda fraasi juba triviaalsustena.
Küsisin, et miks nad tahtsid õppida eesti keelt erialana?
„Eesti keel on väga ilus ja väga huvitav.“
„Eesti keel on kerge keel.“ (seda poleks küll oodanud!)
„Nägin ülikoolis stendil teadet, et hakatakse eesti keelt õpetama ning hakkasin huvi tundma.“
„Meie dekaan ütles, et see on perspektiivikas.“ (seda vastus poleks ka oodanud!)
See dekaan on MGU filosoofiateaduskonna juht Marina Remnjova. Tal on väga suur osa selles, et Tartu Ülikool koostöös Eesti Instituudiga saatis MRÜ-sse eesti keele õpetaja. Lapsepõlves veetis ta palju aega Lätis ja Eestis ning suhtub siiamaani Baltimaadesse väga soojalt.
Küsisin, et mida nad teavad Eestimaast?
„Eesti pealinn on Tallinn ja Eesti üliõpilastpealinn on Tartu.“
„Mina tean ühte anekdooti, kus eestlane küsib: „Potšemu etot lift jedit tak medlenno?“ (Kes ei teaks Venemaal selliseid anekdoote eestlastest...) Seda ütles punapäine Jelena. Aga ta kohe lisas: „Eestlane pole tegelikult aeglane, vaid energiline.“ Selge see, sest ta hindab eestlasi oma õpetaja Eve Raeste järgi.
Ühesõnaga – eriti palju nad Eesti kohta ei tea, aga seda viga saab parandada. Sest lisaks sellele, et nad õpivad praegu 12 tundi nädalas praktilist eesti keelt, hakkavad nad esimesel aastal saama loenguid ka Eesti kultuurist (kirjandus, kunst, rahvaluule jne) ning Eesti ajaloost. Ajalugu tuleb neile aprillis lugema Tartu ülikooli professor Aivar Kriiska. „Neil oleks eesti keeles ja kultuuris väga raske orienteeruda, kui nad ajalugu ei tunne,“ rääkis Kriiska mulle. Kriiska arvas, et see eesti keele õpetamine MGUs on väga perspektiivne projekt. Ta ütles, et tuleb kohutava heameelega siia õpetama.
Vaid üks tüdruk kohal olnud kaheksast on Eestis käinud – see kõige vasakpoolsem, Ira. Ira on neist ka kõige vanem – 21-aastane. Ülejäänud on enamuses 17-18. Ira on ka ainuke, kes on Moskvast pärit. Teised on näiteks Vladimiri oblastist, Tatarimaalt, Pensast, Tuula oblastist, Togliattist, Marimaalt. Loengutel käib ka üks tüdruk, eile teda polnud, kellel on vanaisa eestlane, aga tüdruk ise elanud kogu elu Venemaal.
Uurin, kuidas vanemad sellesse suhtusid, et nad hakkasid MGU-s, Venemaa suurimas ja prestiižikamas ülikoolis õppima just eesti keelt.
Paar tüdrukut ütlesid, et vanemad olid šokis. Lia Kaasanist rääkis, et vanemad olid šokis sellepärast, et nad ei teadnud midagi Eesti kohta. Aga nüüd on nad hakanud jälgima uudiseid Eesti kohta ning on maha rahunenud. Paar tüdrukut jällegi ütlesid, et vanemad olid selle üle väga rõõmsad. Punapäine Jelena torkas jällegi, et tema vanaema kardab, et lapselaps sõidab ära Eestisse ja tulegi enam tagasi.
Kelleks tüdrukud saada tahavad, kui nad eesti keele selgeks õpivad?
Enamus veel ei teadnud. Paar tüdrukut pakusid, et hakkavad tõlgiks. Üks arvas, et ehk hakkab ta ise Venemaal eesti keelt õpetama.
Eve Raeste ei olnud kitsi kiitma oma noori tudengeid. „Nad on väga tugevalt motiveeritud, erakordselt töökad ning pühendnud,“ ütles Eve kolm märksõna. „See on mulle väga innustav, sest edu on silmaga nähtav. Mind võlub see, et ma saan nende õpetamisega alustada päris algusest.“
Eve, kogenud eesti keele õpetaja välismaalastele Tartu ülikooli keelekeskusest, on üldse esimene eesti keele õpetaja Moskva Riiklikus Ülikoolis pärast Eesti iseseisvusmist. Venemaa ülikoolides õpetatakse eesti keelt eraldi erialana veel vaid Peterburis, kus möödunud aastal võeti vastu seitse tudengit. Nii et kokku õpib praegu Moskvas ja Peterburis eesti keelt põhiainene tervelt 17 vene tudengit! Super minu arust.
(Need, kes hakkavad nüüd arvama, et küllap need on tulevased Vene riigi luurajad Venemaal, võtku teadmiseks, et selleks polnud FSB-l ega Vene MID-il küll vaja eesti keele erialasid avada, sest oma vajalikku kaadrit on nad kogu aeg ise õpetanud eesti keelt rääkima. Ning väga hästi kusjuures.)
Kolmandal kursusel peaksid need kümme Moskva tudengit tulema praeguste plaanide järgi õppima Tartu Ülikooli semestriks või terveks aastaks. Omakorda peaksid siis semestriks või aastaks MRÜ-sse õppima minema vene filoloogia tudengid Tartu Ülikoolist.
Moskva ülikool võttis Eesti õppejõu väga hästi vastu. „Ma teadsin siia tulles, et mul on siin suurem missioon kui lihtsalt keele õpetaja. Ma olen MRÜ-s Eesti ja Tartu Ülikooli visiitkaart,“ ütles Eve mulle särades.
Kes tunneb huvi eesti keele õppekava Moskva Riiklikus Ülikoolis, siis selle leiab internetis siit.
Eve üks huvitav keeleõpetamise nipp on see, et ta paneb tudengid endale eesti keeles kirju kirjutama. Panen siia kolm näidist tema tudengite kirjadest, mis nad hiljuti oma õpetajatele kirjutasid. See on parim tõestus, kui hästi nad on arenenud. Arvestage siis, et nende ridade autorid ei teadnud kaks kuud tagasi eesti keelest eriti muttigi.

Putin Sarkozyle: Ma tõmban selle Saakašvili munepidi oksa!

Kuidagi ei saa jälle panemata jätta fotosid toredast liikluskultuurist Moskvas. Iga korda kui ma pärast paarinädalast ära äraolekut tagasitulek satun ma sellest kohutavasse vaimustusse. Moskva autojuhtide improviseerimisvõime lihtsalt nii imponeerib mulle! Selles on midagi siirast ja samal ajal traagilist, umbes nagu Turgenevi või Tolstoi teostes. Muide, igakorda tundub mulle, et jälle on Moskvas silmaga tuntavalt rohkem autosid ja ummikud on taas hullemaks läinud... 300 uut autot ikkagi iga päev.

Niisiis, nagu näha, siis on kõnnitee Moskva kesklinnas lihtsalt sõidutee jätk, mis on põhimõtteliselt mõeldud parkimiseks. Jalakäijatel on niigi tuhat võimalust, kuidas ja kus liigelda.

Ma seletan veidi – siin fotol näete kolmes reas parkimist. See hall Opel keskel on samuti pargitud, mitte ei anna ristmikul teed. Mööda mahub ju ilusti sõitma, miks mitte parkida sinna. Kõnnitee peale ju ei mahu seal on postid ees.
Kolmapäevasest Moscow Times´ist leidsin arvud, kui palju enesetapjaid hüppab aastas Moskva metroo rongide alla. Keskmiselt 130-150 inimest pidid seda aastas tegema. Eks nende seas on ka mõni, keda on lükatud või visatud. Nüüd ongi Moskva prokuratuur teinud Moskva metroole ettepaneku, et nad peaksid jaamadesse (praegu on neid 177) ehitama platvormidele barjäärid, et inimesed ei saaks hüpata rongide ette. Metroo vastas, et olemasolevatele jaamadele mingeid barjääre ehitada on väga raske, aga barjäärid tulevad uue ringliini (Koltsovaja) jaamadele. Uut ringliini hakkab Moskva metroo ehitama 2014. aastal.
Tänase päeva hitt oli minu jaoks Prantsuse ajakiri Le Nouvel Observateur, mis avaldas pika artikli, mis juhtus tegelikult 12. augustis Kremlis Sarkozy, Putini ja Medvedevi kohtumisel. Nagu ma aru saan, siis on ajakirja allikaks olnud Sarkozy diplomaatiline nõunik Jean-David Levitte. Sarkozy keelitas Vene juhte loobuma Tbilissi peale minekust, sest Prantsuse salateenistuste andmetel oli venelastel just selline kavatsus. Ja siis oli toimunud Le Nouvel Observateur andmetel selline muljetavaldavalt kivirähalik kahekõne, mis näitab et Putin on tõeline mees, räägitagi mida tahes, et ta on Lilliputin jne:
Putin: Ma tõmban selle Saakašvili munepidi oksa!
Sarkozy: Tõmbad oksa?
Putin: Aga miks ka mitte? Ameeriklased ju poosid Saddam Husseini üles.
Sarkozy: Seda küll, aga kas sa tõesti tahad lõpetada nagu Bush?
Putin: Selles suhtes on sul õigus.
Le Nouvel Observateur´i loo prantsuskeelne link on siin, ma ise lugesin selle artikli venekeelset tõlget Newsru.com´ist.
Teine hitt oli see, et õigeusu kirik teatas, et Moskva lähedal Ivanovo oblastis on keegi kivi kivi haaval laiali tassinud ühe nende kiriku nii et keegi ei pannud tähele.... 200 aastat vana kirik olevat olnud. See tuletas meelde, kuidas 90-ndate algul varastati Siberis ära ligi 1000 kilomeetrit raudteed taigas, relsid võeti lihtsalt üles ja viidi vanarauda – nii et keegi ei märganud! Tehke järele.
Eile kiitsin, et Estonian Air on Tallinna lennujaama üles pannud mugavad iseteenindusautomaadid check-ini tegemiseks. Aga tuleb välja, et nüüd saab lennule regada ennast ka otse internetist. Väljavõte nende pressiteatest, lihtsalt, et häid inimesi heast asjast informeerida.
„Lendamine Estonian Airiga muutus veelgi lihtsamaks, sest lisaks võimalusele registreerida end check-in lauas või check-in automaadis Tallinna lennujaamas saavad reisijad end nüüd lennule registreerida ka Estonian Airi kodulehel. E-piletiga reisijad saavad end registreerida Estonian Airi kodulehel kiirelt ja mugavalt kõikidele Estonian Airi regulaarlendudele algusega Tallinnast, Kuressaarest või Brüsselist. E-registreerimine võimaldab interneti teel lennule registreeruda, valida istekoha, registreerida EuroBonus kaardi ning trükkida pardakaardi. E-registreerimine avatakse 12 tundi enne väljalendu ning lõpeb Tallinnas ja Kuressaares 1,5 tundi ning Brüsselis 2 tundi enne väljalendu.“
Väike foto ka ajaloosõpradele. Sellel fotol on näha Moskva kesklinna ümbritseva Sadovaja ringtee ainuke säilinud koht, kus see on tema originaalses laiuses. See lühike, alla sajameetrine jupp on säilinud Triumfalnaja väljakul, otse Tšaikovski kontserdisaali vastas üle Tverskaja uulitsa.

Lõpuks ometi - must kalamari on poodides tagasi, kõigest 36 000 krooni kilo

Back in business! Üle mitme nädala olen nüüd tagasi Venemaal ja Moskvas. Nüüd olen tõenäoliselt siin kuni jõuludeni. Moskva võttis mind vastu koduste ummikutega, Šeremetjevost jõudsin koju Valgevene vaksali lähedale autoga „kõigest“ pooleteist tunniga, ammu pole nii kaua sõitnud. Kui lahkusin, siis oli Venemaa veel ülbe, et neid maailmakriis eriti ei puutu. Nüüd muust ei räägitagi, ja üha rohkem ka Vene ametlikes kanalites. Rublale korraldatakse pehme maandumine, mis tähendab, et üritatakse pääseda devalveerimisest, aga ilmselt järgmise aasta alguses kukub rubla dollari suhtes juba 30:1-le. Suvel oli veel 25:1-le ning praegu 27,5:1. Nagu siin fotol – koerad magavad metroos ja nende peade kohal ajaleheputkas pasundavad ajakirjad oma esikülgedel suurelt „Kriis!“
Samas, mis kriis? Käisin kodu lähedal „7 kontinenti“ poes (keskmisest kallim kett) süüa ostmas, astusin kassa juurde ja kassiir ei teinud mind nägemagi – uuris šerloki näoga pisikest purki ning hüüdis teisele kassiirile: „Katja, ae, Katja, sa vaata - 2200 rubla maksab see!“. Et tähelepanu võita, küsisin kassiirilt, et misse nii kallis asi on – „Ossetriina kalamari! Must!“ Huvitav, kas Venemaal on siis jälle ametlikult lubatud musta kalamarja müüa? Eelmisel aastal korjati see suure käraga nädalaga üle Venemaalt kõikjalt ära, isegi gurmee-poed ei müünud enam ja turult ka ei saanud. Nüüd siis on justkui tagasi. Ja vägevama hinna eest kui varem! See 2200-rutsine karp sisaldas ossetriina marja 27 grammi... Kuna krooni ja rubla kurss on praegu 1 krooni eest 0,45 rutsi, siis kilo hinnaks teeb see kroonides 36 630... Vot see on investeering – osta kalamarja kokku ja söö.
Niipalju on uudist, et lõpuks on Moskvas kohal ETV korrespondent Krister, olime hääd kolleegid Päevalehes. Krister peab ka oma blogi. Sealt leiab kindlasti teistsugust pilti Moskva kohta, kui minu omast. Laiem pilt tuleb alati kasuks.
Eesti kultuurist ka Moskvas - Andres Mustonen ja Hortus Musicus esinevad Moskvas festivalil. Laupäeval juhatab Mustonen ühte Moskva orkestrit Konservatooriumis ning pühapäeval annab sealsamas kontserdi Musicus.
Paar lauset Tallinna lennujaama kohta. Mina sattusin seal esimest korda täna hommikul kasutama check-in´i kioskeid. Ja olen lihtsalt vaimustuses, kui lihtsad ja loogilised need on ning kui kiiresti pardakaardi saab! Soovitan soojalt kõigile. Ei pea seisma pikas sabas. Loodetavasti nüüd kui nende iseteeninduskioskite populaarsus suureneb, siis lennujaama paigaldab neid rohkem, et ei tekiks sinna sabasid. Muidu kaob nende mõte ju ära.
Moskva lennukit oodates hakkas silma, et saalis mängis telekas ning sealt tuli venekeelne Pervõi Baltiski kanal. Minul ükskõik mis sealt tuleb, aga veidi imelik see mulle tundus, et kui igal pool tuliselt arutatakse Eestis venekeelsete inimeste infoväljast, siis riiklik lennujaam kannab ise üle idanaabri programmi. Aga ma pole muidugi kindel, et see lennujaamas üldse probleem on.
Panen lõppu paar fotot, mis täna tehtud Profsojuznaja (Ametiühingu) metroojaama juures tänaval.

Eesti kossunaiskond Moskvas, Aleksius II isast tehakse filmi

Kuigi ma ise pole praegu Moskvas, siis annan teada homme mängib Moskva-lähedal Noginskis üks Eesti kossutüdrukute naiskond. Kel huvi,mingu toetama. Tegemist on FIBA EuroCupi mänguga, kus Eesti sats BC STAR – TLÜ kohtub Noginski naiskonnaga. Mäng algab kell 17 ja see võimla asub aadressil uulita Sanatornaya 3 (Tel.: +7 (496) 511 64 04). Tüdrukud ise igatahes loodavad ja ootavad, et keegi eestlastest tuleks vaatama.
Izvestija kirjutas hiljuti (http://www.izvestia.ru/obshestvo/article3121863/), et Vene õigeusu kirik on andnud dobroo yhe huvitava mängufilmi tegemiseks,mis otsapidi puudutab ka Eestit. Patriarh Aleksius II kaudu.
Film „Pihkva misjon“ räägib vene õigeusu vaimulike tegevusest Suure Isamaasõja ajal Baltimaades ning üks tegelane on seal Aleksiuse isa, vaimulik Mihhail Ridiger, kes siis teenis sakslaste okupeeritud Eestis. Izvestija andmetel on Aleksius II ise rääkinud, et kuidas nad isaga sõja ajal päästsid sakslaste koonduslaagrist kahe vaimuliku perekonnad ning 15-aastase Vasja Jermakovi koos õega. Neile tehti valedokumendid.

Aleksiuse isa mängib filmis Vene kino staar Sergei Makovetski (fotol, filmi võtetel).Valmis peaks film saama järgmisel aastal.
Lõpetuseks üks tore mõte ühelt tutavalt Vene ajakirjanikult: „Sooritada kuritegu (mõeldud on korruptsiooni-minu märkus) on iga Vene ametniku privileeg, aga kui sa protesteerid või kirjutad sellest, siis sellesse suhtutakse nagu konstitutsioonilise korra õõnestamise katsesse.“

Punaarmee sõdurite ümbermatmine Sinimägedes Vene teleuudistes

Otsustasin vaadata, kuidas Vene kolm suuremat telekanalit kajastasid laupäeval Sinimägedes toimunud 39 Punaarmee sõduri säilmete ümbermatmist. Kajastasid üsna neutraalselt ja tasakaalukalt. Siin on NTV uudisklipp - http://news.ntv.ru/143108/, siin Pervõi Kanali oma - http://www.1tv.ru/newsvideo/131128 ja siin Rossija Vesti oma - http://www.vesti.ru/doc.html?id=218756
Sattusin kuulama Julia Latõnina eelmise nädala saadet Ehho Moskvõs. Ta oli just käinud Tšitaas ning jagas oma muljeid sellest, kuidas sealne elu sõltub peaaegu juba täiega kaubavahetusest Hiinaga ning kui palju seal juba hiinlasi elab. Muuhulgas ütles ta sellise huvitava mõtte: „Mis juhtub kui sellise suure hulga hiinlaste puhul, kes elavad Baikali-taguses krais, tekib mingi konflikt ning Hiina valitsus ütleb, et me kavatseme kaitsta oma Hiina kodanike huvisid, keda kiusatakse taga??“
Panen ka väikse pildikese Moskvast. Vaadake kui huvitavalt on Moskvas (ja minu arust ka Piiteris) on lahendatud vanade majade probleem, kus varem polnud lifte. Majade väliskülgedele ehitati lihtsalt nö liftišahtid juurde!