Teisipäev, august 04, 2009

Kuidas Moskva linnavalitsus hoolitseb invaliidide eest

Invaliidid elavad Venemaal teatavasti vaid ametnike ja riigivõimu kiuste. Olla invaliid Venemaal tähendab topelt saatuselööki. Moskvaski pole neile siiani erilisi võimalusi loodud (metroosse pole neile nt mingit asja), muust Venemaast rääkimata.
See talv teatas Moskva linnavalitsus uskumatust hoolitsusest. Nimelt ei saa ratastoolis invaliid Moskvas mingi nipiga tänavat ületada – äärekivid on kõrged ja ratastool läheb lihtsalt ümber, kui sealt üritada alla sõita + jalakäijate tunnelites on küll justkui relsid maas, aga need on nii järsud, et nendest allasõit lõppeb ilmselt veelgi karmima vigastusega, kui invaliidil seni oli. No vot ja talvel siis anti teada, et esialgu tuleb Tverskajale kui peatänavale mõnedesse tunnelitesse spetsiaalsed liftid ratastooliga liikujatele. Kuskil märtsis hakati ühte Majakovka metroojaama juurde ehitama. Mitu kuud puuriti-lõhuti, suve alguseks oli siis auk valmis! Veel kuu aega võttis aega lifti panemine. Kui ma juuni keskel puhkusele sõitsin, siis lift veel ei töötanud. Töömehed pusisid seal ja nende tegemisest võis aru saada, et midagi oli nagu alati valesti läinud ning lift keeldus töötamast. Nüüd tuli puhkuselt tagasi – lift polnud ikka veel korda tehtud, aga see-eest oli eile selle juures suur delegatsioon (nagu fotolt näha) näpuga näitamas, mis on valesti. Ehh, see on ikka päris Ilf ja Petrov – juba kuues kuu läheb, aga invalifti ei kuskil... Ja järjest rohkem hakkab kahju sellest, kuidas see riik oma inimestest hoolib. Eriti nendest, kes niigi kannatavad.
(Ma peast ei oska öelda, kui palju on Venemaal invaliide, aga hiljuti jäi silma, et lapsinvaliide, kes ei saa iseseisvalt hakkama, on ligi 550 000.)
Positiivne märk on jällegi see, et minu kodu lähedal „7 kontinenti“ suures poes reklaamitakse suurelt Eesti juustu müüki. Kirjade järgi on „Atleet“ tehtud Võru Juustus Valiole. Pakil on Valio märgid, aga reklaamis kuulutatakse, et juust on „Estonskoje“. Tõsi, Eesti Atleeti müüakse „super allahindluse“ raames. Kilo maksab 155 rubla ehk siis 55 krooni. Paistis, et juustul oli hea minek.

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ei ole seal aastasadadega midagi muutunud. Puudega inimene on venelase jaoks võrdne UFO-ga-mõlemad justkui eksisteerivad,aga
näha on harva.

P.s hea Jaanus,et lõpuks tagasi oled.

Õnne Pärl ütles ...

Ühel päeval sõitsin Tartus linnaliini bussis, kus istus moodsas motoriseeritud ratastoolis nooremapoolne daam. Kui ta soovis maha tulla, hüppas bussijuht rooli tagant ja üritas keskmise ukse juures avada kaldteed - tee paraku ei funktsinud. Lugu lõppes sellega, et tõstsime juhiga kahekesi daami välja (bussis olevad mehed tegid äraoleva näo). Kui tõstma hakkasime, karjatas daam, et kaalub koos tooliga 150 kilo. Mul läks korraks täitsa külmaks kõhu alt, sest mina kaalun 49 kilo. Õnneks selga ära ei tõstnud, aga lugu pani ikka järele mõtlema küll: oleks nagu "õige" buss ja iseliikuv tool, aga lõpuks ikka kasu ei miskit.

Anonüümne ütles ...

Kurd, kus sa kurat olid? Tšetšeenid sind võtku!

Anonüümne ütles ...

Sama ka siin Eestis. Juurdepääsu Vabadussambale ei ole, sest see ei ole esteetiline...Puudega inimesed ei ole jah esteetiliselt nauditavad - las istuvadki kodus.
Sellest on aru saanud nii Moskva kui EW...

Anonüümne ütles ...

ma nägin hiljuti unes, et lugesin "kirjad venemaalt" 2 osa :)

KT ütles ...

metroos ei näe sa ka teisi suuri "vähemust" ehk lapsi või lapsevankriga emasid.