pühapäev, veebruar 03, 2008

Sõidan esimest korda polaarjoone taha - Koola poolsaare niklikaevandustesse

Sõidan täna esimest korda elus põhjapoolarjoone taha. Murmanski oblastisse. Norliski Nikkel teeb siinsetele välisajakirjanikele tuuri oma niklikaevandustesse Koola poolsaarele. Ma pole varem Venemaal kaevandustes ka käinud. Saab imet näha.
Kõigepealt lendame Murmanski, mille kohta üks tuttav ütles, et kole linn keset ilusat loodust. Murmansk on suurim linn maailmas sealpool polaarjoont. (Teisel kohal on Norilsk Siberis.) Seal on kunagi 50-ndatel kalalaevadel töötanud mu kadunud onu ning seal sündis üks mu onupoegadest. Nii et mulle igati lähedane linn peaks olema.
Murmanskist paneme edasi üle Koola lahe ja mägitundra Zapoljarnõisse, kus asuvadki siis kaevandused. Peaksime laskuma 320 meetri sügavusele šahti. Zapoljarnõi, kus elab 18,5 tuhat inimest, on muide pindalalt Venemaa suurim linn! Kaugelt suurem kui Moskva – 4620 ruutkilomeetrit. Rohkem kui kümnendik Eestimaast. Nipp on selles,et linna territooriumil asuvaks loetakse kõik seal asuvad tohutud kaevandused.
Zapoljarnõist sõidame edasi Montšegorskisse, kus viiakse Severonikli-kombinaati. Ehk siis meile, 15 välisajakirjanikule, näidatakse niklitootmist alguses lõpuni. Mingitel andmetel pidi Montšegorsk olema Muurmanni oblasti kriminaalne pealinn.
No ja siis tuleme juba tagasi kolmapäeva hommikul. Eks ma siis kirjutan muljeid polaarjoone tagant ja sealsest elust. Programm on küll nagu meelega hästi tihe tehtud koos pikkade ülesõitudega, aga ehk õnnestub õhtuti ikka Murmanski ja Montšegorski peale kondama pääseda.
Üks asi veel. Ma olen ammu tahtnud kirjutada lehte pikemat lugu Venemaa teedest. Sest nagu siiani siin öeldakse, siis on Venemaal kaks häda – lollid ja teed. Silma on jäänud mõned arvud teede kohta Venemaal. Nimelt on Venemaal 50 000 asustatud punkti, millel pole mitte mingit ühesndusteed lähima asulaga. Aastas kulutatakse maanteede ehitamiseks alla 1 prossa SKP-st, mis pidi olema vähem isegi kui Mongoolias. Maanteede tihedus on 20 korda väiksem kui Saksamaal. Ning kui samas tempos maanteede rekonstrueerimine edeneb, siis kulub kõigi teede kordategemiseks 270 aastat, teatas hiljuti Vene transpordiminister.

Eile vaatasin möödunud suvel Sotšhis Kinotauri festivali peapreemia saanud „Rännak koduloomadega” (vene keeles - Путешествие с домашними животными). Režisöör Veera Storoževoi. Peaosas Ksenija Kutepova (fotol koos kitse Berta ja koer Kaštšeiga). Väga Ingel-lik näitlejanna. Armas ja hästi mängis. Teemaks see, kuidas üks noor naine avastab enda jaoks olulised asjad ja saab õnnelikuks. Tuleb ainult julgeda. Ma paneks isiklikus listis Venemaa eelmise aasta filmide seas selle neljandale kohale. Gruz 200, 12 ja Izgnanije järel.

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Oskab keegi soovitada head interaktiivset VF kaarti? Sellist, kus oblasti piirid peal.

Anonüümne ütles ...

http://maps.live.com/ kui kasutama õpid, on väga hea. Saad vaadata nii maanteekaardina, satelliidipildina, hübriidina. Piirid kõik peal.

Epochka ütles ...

mis siis, et linn ise ei hiilga mingi erilise iluga aga ikka on mul soov sinna tagasi minna. olen seal kaks korda Prazdnik Severa suusamaratonil käinud (2004 ja 2006) ja suusarajad olid võrratud (avarad siledad platood) ning seltsielu viimasepeal. üks minu reisikaaslane, kes oli seal 20 a tagasi suusalaagris olnud, väitis et vahepealse ajaga on linna vaid üks uus maja kerkinud ...

murmanskis mine kindlasti ka turule kalamarja ostma ja arktikasse diskole ;) lõbusat reisi!

Anonüümne ütles ...

olen nõus.kui väike olin ahistasin pidevalt ema ja ei lubanud teda ilma minuta mitte kuskile ja sõbrannadega 2 kesi ka ei jätnud.korraldasin skandaale kui ta kuhugi peole läks ja isaga koju pidin jääma,isaga oli igav ta vahtis soome tvd ja jõi õlut pidevalt.vanaema-vanaisaga ma ka olla ei tahtnud,jätsin söömata kui emmet kodus polnud.

Anonüümne ütles ...

ups see kommentaar 16:30 oli inno ja irja blogisse mõeldud mida hetkel lugesin,krat mul hüppavad lehed valesti ette.sorri.
http://innojairja.blogspot.com/2008/02/laps-vangistab-naise.html