Petseri kloostri koobastest, kus puhkab tuhandeid munkasid + Kisseljov Tallinnas

Kirjutan veel veidi Petseri kloostrist, täpsemalt kloostri kuulsatest koobastest.
Väidetavalt avastas need üks kohalik talumees 14. sajandil. Sama sajandi lõpus asus legendi järgi koopastesse elama püha munk Mark. Tema ikoonid ripuvad praegu kloostris kõikjal.
Koopad on kuulsad sellepoolest, et sinna on üle 600 aasta maetud kloostris surnud munkasid. Lisaks munkadele on sinna maetud ka kloostri heategijaid. Kokku on sinna eri andmetel maetud 8000-14 000 inimest. Kirstud lihtsalt kuhjatakse kahte suurde koopasaali lihtsalt üksteise osa. Alumised lagunevad aja jooksul all ära ning tekib jälle ruumi. Siin ülemisel fotol saab veidi aimu, kuidas need seal kuhjas seisavad. (foto on tehtud välguga, sest muidu ei saa midagi aru.) Seal all on nö kaks kalmitut – vana ja uus. Vana on kasutusel juba 1700. aastast.
Veel on koobastesse maetud seinte sisse, pikki koopa käikusid, mida on umbes 200 meetrit. Seintesse on maetud austusväärsemad mungad ja nende kirstude kohal on keraamilised plaadid vanaslaavi kirjadega.

Siin on üks väike palvetamise koht koopas. Külgedel on näha, kuhu on seinte sisse mungad maetud. Seal kus paistavad keraamilised plaadid. Välguga tehtud foto jälle. Muide, seal koopas asub ka üks kirik. Muidugi hästi väike. Sisuliselt altarikoht ja kõik.

Ja see on sama koht pildistatud ilma välguta. Valgust annavad veidi küünlad, mis mul ja mind aidanud isa Aleksndri käes põlevad.
Koobastesse pääseb vabalt sisse, sissekäik asub kohe Uspenski kiriku kõrval. See kirik on ise poolenisti rajatud koopa sisse. Kõige vanem kirik kloostris. Koobastesse sissepääsu kõrval istub üks mutike, kelle käest saab küünlaid osta, et midagi näha oleks. Ja siis võib seal vabalt kasvõi ise uidata. Vaatamata sellele, et kõik kohad surnud täis, erilist hirmu või ängistust seal ei teki. No kui just klaustrofoob pole.

Sellised näevad need käigud välja nagu siin fotol. Ilusti ära kindlustatud. Seal on aasta ringselt stabiilselt 5-10 kraadi sooja. Temp pidi olenema sellest, kui palju inimesi seal käib.
Kui juba veidi õigeusuteemale jutt läks, siis soovitan vaadata Moskvas asuva Stretenka kloostri ülema isa Tihhoni filmi „Impeeriumi hukk. Bütsantsi õppetund”. See lööb venes praegu kõvasti laineid. Tõeline propagandafilm. Film räägiks nagu Bütsantsist, aga tegelikult tõmbab paralleele praeguse Venemaaga ning sisuliselt ülistab Putini režiimi. Mis pole ka ime, sest isa Tihhon on Kremli vaimulik ning ühtlasi ka Putini isiklik nö hingehoidja. Väga mõjukas mees vaatamata noorusele vene õigeusu kirikus. Jätke tema nimi meelde.
Panen siia ka tema lühikese eluloo. Sorry, et vene keeles. Ei viitsi tõlkida.

Архимандрит Тихон (Шевкунов Георгий Александрович) родился в 1958 году в семье медиков, русский. Окончил сценарный факультет Всесоюзного государственного института кинематографии по специальности "литературная работа". По окончании вуза стал послушником Псково-Печерского монастыря, после девятилетнего послушничества у старца архимандрита Иоанна (Крестьянкина) принял монашеский постриг. Работал в издательском отделе Московской патриархии. С 1994 года -- наместник Сретенского монастыря. Сопровождал Владимира Путина в частной поездке в Псково-Печерский монастырь в августе 2000 года, также осенью 2003 года сопровождал президента РФ в США, где Владимир Путин передал приглашение патриарха Алексия II предстоятелю Русской зарубежной церкви митрополиту Лавру посетить Россию.
Tahaksin veel veidi teha reklaami oma häädele sõpradele ja ekskolleegidele BNSis (oi, oli ikka tore aeg, kui ma seal 1990-ndate keskel töötasin). Neil tuleb kohe pärast vene presidendivalimisi sel teemal Tallinnas seminar ning nad kutsusid Jevgeni Kisseljovi sinna esinema. Kisseljov on päris hea kommentaator, kuigi ega temagi täpselt tea, mis Kremlis sünnib ja mõeldakse. See on üldse üks paras musta kassi püüdmine pimedas toas...
P.S. Enne kolmapäeva ma sissekandeid nüüd ei tee. Olen Tšetšeenias kolm päeva.