neljapäev, oktoober 11, 2007

Uus dilemma - kas osta isiklik jalgpalliklubi Etioopias?

Linnadžunglist, õigemini autojuhtide ja jalakäijate suhetest. Paar korda olen varem ka nentinud, et need on siin Moskvas vähe karmid. Pehmelt öeldes. Olen mõned viimase aja juhtumid Moskva tänavatel kokku kogunud. Pean tunnistama, et niimoodi korraga neid üle lugedes tekib tunne, nagu vaataks miskit filmi.
Nii juhtus 23. septembril selline lugu Moskva tänavatel, et üks kuri Mersu-omanik tulistas kahte töölist, kes tegid teeremonti, karistuseks selle eest, et ta sõitis puruks oma auto rehvid. Tema arvates nende süül. Üks töölistest suri haiglas.
Siis eelmisel nädalal reageeris üks 05-ga sõitnud fraier selle peale, et teine auto oleks talle peaaegu otsa sõitnud, nii – võttis püstoli välja ning tulistas paarkümmend lasku (!) õhku. See, kelle peale ta vihastas, oli Itaalia saatkonna autojuht.
Aga see esmaspäeva juhtus juba päris tore lugu. Ja juhtus see täitsa kesklinnas Kitaigorodis. Sebrale lähenes auto, samal ajal ületasid sebral teed kolm jalakäijat. Neil jätkus nahaalsust auto eest mitte ära hüpata ning autojuht pidi pidurdama! Loomulikult käitus autojuht nii nagu peab, keris akna alla ning röökis korralikult lollide jalakäijate peale. Neil aga jätkus veelgi nahaalsust ning nad sõimasid vastu.
Edasine oli juba loogiline – Mitsu Galantiga sõitnud juht läks kiirelt üle sõnadelt tegudele, võttis välja püstoli ning kukkus kolmiku pihta kõmmutama. Seejärel istus rahunenult tagasi autosse ning sõitis edasi. Jalakäijatest sai üks haavata rindu, teine kätte ning kolmas jalga. Vedas neil – kiirabi jõudis sedapuhku kiirelt ning nad jäid ellu. Aga vot autojuhil ei vedanud, miilits võttis ta peagi kinni. Oli üks noor ja kuum aseri poiss.
Sellised lood on siinpool sood.
Imelik, sest mul just on viimastel päevadel olnud paar juhust, kus autojuhid on täitsa omal algatusel kinni pidanud ning lasknud üle tee minna.
Annan veel ühe filmisoovituse – „Teiste elud”, sakslase Florian Henkel Donnersmarcki film sellest, kuidas Saksa DV salateenistus Stasi inimesi jälgis ning armastusest. Minu arust sai see film kas tänavu või eelmine aasta võõrkeelse filmi Oscari.
Väga muljetavaldavalt näitab film, kui totaalselt ja saksa põhjalikkusega Stasi inimesi jälgis. Millised võtteid kasutas jne. Kui sügavalt ta inimeste eludes sees oli. Ilmselt KGB samamoodi. Sestap juba huvitav vaadata.
Ja muidugi armastuse-liin. Lõpp on selles mõttes veidi sarnane Izgnanijega, millest eile kirjutasin. See pole nali, kui palju on meie elus armastusest kinni... Kui palju suudad sina armastuse nimel andestada?
Eestis on kindlasti selle filmi DVD saada.
A siis on mul veel selline vähe uskumatu lugu rääkida, et... et....kuidas seda nüüd öeldagi, et te head sõbrad kadedaks ei saaks :)....ühesõnaga, mul on võimalus saada isikliku jalgpalliklubi omanikuks....Etioopias.
Kõlab naljakalt eksole?? Sellel on selline eellugu. Eelmisel talvel käisime Villu Zirnaskiga Etioopias rändamas ning sattusime sellisesse toredasse kohta nagu Lalibela (seal on vaimustavad käsitsi raiutud kaljukirikud). Muude mehetegude seas ostsin ma kohalikele kuttidele 300 birri (ma enam ei mäletagi palju see kroonides on, aga umbes kaks korda vähem vist) eest päris jalgpalli. Kutid olid ülirõõmsad, sest enne nad mängisid mingi kaltsupalliga. Niikaua kui me seal olime – vist 3 päeva – käis vutiplatsil päev läbi ilge tolmutamine.
No vot ja nüüd need samad kutid, üks meie ühine tuttav Lalibelast – Kassa – andis ilmselt neile minu meiliaadressi, kirjutavad juba rohkem kuu aega mulle pidevalt, et nad on suvi läbi nii kõvasti trenni teinud, et nad tahavad nüüd minna maakonna meistrivõistlustele. Aga igavene jama – neil pole vutiputsasid ning pole ka raha nende ostmiseks.
Edasi ma tsiteerin ühe vutipoisi Abebe Alemu viimast kirja: „Sir, we progressed very much but because of the problem of we informed by our previous message can not do more. For sure this is your club. You want to see pour club be popular one day. Also for your good name. So we request you to help us and to solve our problem and we proceed. We attaché to you our club players photo. MR, Jaanus we wait your positive answer quickly.
ST.gorge foot clubLalibela”
Kirjutasin Kassale Etioopiasse, et mis värk on, et kas need on needsamad kuitd, keda ma aitasin. Kassa vastas, et on küll! Et nad väga lodoavad, et ma neid aitan.
Aitäh-aitäh, nüüd olen küll hea portsu otsa sattunud... On alles lugu, sellist ei näe iga päev uneski. Mis ma siis nüüd teen?
Kutid saatsid mulle veel oma foto ka. Muideks, nende selja taga paistabki ühe kaljukiriku katus.

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

:) päris huvitav pakkumine ju, 8 putsapaari ja päris oma klubi olemas. Seal kandis on palju talente, keda hiljem võimalik suurtele Euroopa klubidele hangeldada. Niiet mõtle selle peale :) Pealegi on Venemaal ju teisigi jalgpalliklubide tehinguid tehtud, Abramovitš on teada tuntud juba pikemalt, aga alles oli uudis, et Ališer Usmanov plaanib Arsenali osta. Oma klubi annaks kohe ka mõõtme kõvade meeste kategooriasse:)

KT ütles ...

kui otsustad aidata, siis saada käimad, mitte raha ... mõistetavatel põhjustel on nii parem:)

ja üldse haakub kogu lugu kenasti selle va õnge-andmise teooriaga ... nii et "derzai, liberal tõ nash"

Anonüümne ütles ...

„Teiste elud” saab hetkel veel näha ka Sõpruse kinos.

Anonüümne ütles ...

Ei putsad võiks tüüpidele küll kinkida, ega sellised enam-vähem korralikud vast väga palju ei maksa, samas 8 paari peale kulub oma 10k ikka ära. Aga mine tea, äkki ongi mõni neist talent ja pärast saaksid investeeringu kõvade kasudega tagasi.

Mihkel Putrinš ütles ...

kui vähegi välja tuleb, saada midagi varba otsa neile tyypidele.
vähim, mis vastu saad, on lugu, mida rääkida

Anonüümne ütles ...

Mihkeliga 100% nõus!
Vähim mida saad on stoori, aga kui skämm ei ole, siis ka ülihea tunde, et oled aidanud kellegi unistuste täitumistele kaasa.
Igatahes nykka-bro..

Mihkel Putrinš ütles ...

et kui hakkad raha saatma, siis me Tiinaga võtaks 1/8 klubist enda rahastada.