6000 rubla eest Peterburist Ust-Luga sadamasse ja tagasi

Kirjutan veel veidi Peterburis käigust, õigemini Ust-Luga sadamast (fotol üleval - esiplaanil autoterminal ja taga paistab söeterminaal, millest on pärast juttu), mis tunni kaugusele Narvast ehitatakse. Ma küll loodan sadamaehituse seisust peagi kirjutada pikemalt Päewalehes, kas siis uuel nädalal või sellest järgmisel, aga mõned tähelepanekud.
Tundus, Eesti ajakirjanikud pole praegu nende seas eriti popid. Mitte sellepärast, et Eesti sadamad kuidagi konkurendid, vaid puhtalt vendade enda libedalt käiva suu tõttu. Mäletate, alles hiljuti rääkisid nad kõikjal ja tegid ka Tallinnas suure esitluse, et tulge kõik venelased, kes te Eestis töö kaotate, meile sadamasse tööle. Et ehitame teile linna ja puha. Ilmselt ei oodanud vanad, et seda üleskutset võetakse nii suure huviga ja kohe tõepähe. Eesti venelased on küllap ära unustanud elu Nõukogudemaal – plaanid on ilusad asjad, aga reaalne elu on oopis midagi muud. Nagu ma olen kuulnud, siis sai Ust-Luga sadamat ehitav kompanii navaalam kõnesid, et me oleme valmis oma korterid maha müüma Eestis ja kohe teile tööle sõitma. Siis said ustlugalased aru, et tuleb stopp öelda ! Pole ju kuhugi sõita. Avalikult ju ei taha ka tunnistada, et pingutati kutsumisega veidi üle, või õigemini said Eesti venelased asjast veidi teistmoodi aru, kui oli plaanitud. Aga kes seda tahab nüüd tunnistada ja sestap parem karta kui kahetseda. Ühesõnaga igavene jama oli mul kohtumiste kokku leppimisega, aga see on juba mu töö köögipool ja keda see kurtmine huvitab.
(muuseas, ma arvan, et kui see ustlugalaste plaan meelitada kunagi tulevikus endale tööle kasvõi paar tuhat Eesti venelast – see oleks eestile kõva löök, eriti kui Ida-Virust selline hulk töökäsi lühikese ajaga ära voolaks. Vot siis saame teada, et kõige parem integratsioon või integreerija on lihtlabane majandus ehk et siis peame hakkame ise neid meelitama, et na dei lahkuks. Aga see selleks.)
Ühesõnaga Ust-Lugat ehitava firma abil ma sinna kohapeale (paar tundi autoga Peterburist) ei pääsenud. Ei jäänud muud üle, kui ühe tuttava Peterburis töötava eestlasest taksojuhi abiga leidsin juhi, kes oli nõus mind 6000 rubla (2160 krooni) sinna ja tagasi sõidutama. Kuidas ma oleks kirjutanud asjast, mida ma pole ise näinud ?? Tee oli nii sitt ja lõhkus autot kõvasti, nii et seda arvestades polnudki hind suur.
Peterburist Narva suunas kulgev maantee jättis täitsa masendava mulje. Ust-Lugasse jõudes selgus, et sadam ei asugi mitte Luga jõe suudmes, vaid veel edasi ühe väiksema jõe suudmes. Ust-Luga nimelisest asulast oli sadama terminalideni umbes 10 kilti ülespoole. Umbes 7-8 kilomeetrit enne esimesi terminaale seisis pooleliolev uhke kirik. See oligi ainus märk tulevasest linnast, kus peaks hakkama elama 35 000 inimest umbes kümne aasta pärast. Praegu tähistab linna mets ja veelkord mets. Seda enam avaldab linna ehitamise plaan austust. Nagu ma aru sain, siis kriisi tõttu lükati selle ehitamise algus tänavu teise poolaastasse, aga tõenäoliselt ei alustata enne 2010.
Sõitsime sisse ehitatavasse konteinerterminali. Sinna viib gruntovka, paras sopaauk. Panen siia mõned videolõigud sellest terminalist ja teest sinna. Esimesel videol on teelõik ehitatavasse terminali ning teised kaks näitavad, milline see praegu välja näeb. Muidugi aia tagant, kes mind sisse lasi!


Ust-Luga port from Jaanus Piirsalu on Vimeo.


Ust-Luga port from Jaanus Piirsalu on Vimeo.


Näiteks autoterminali viis täitsa normaalne asfalttee (kaartidel seda muide polegi veel), Piiteri-Narva maanteega võrreldes kohe väge hea tee. Aga selle väike viga oli selles, et umbes kümme kilti Piiteri suunas lõppes see lihtsalt üks hetk ära ! ja sõida edasi kuidas tahad, sest tee oli nii sitt, et me oleks taksoga (Hyundai Sonata) ühe korra teelt peaaegu välja sõitnud seal sopas. Juhil käed värisesid ikka oma pool tundi, kuni mendid juba suurel maanteel ta väikese kiiruse ületamise eest kinni pidasid. Muidu oleks mendid võtnud väikse papi ja minema lasknud, aga nüüd oli neil kuu lõpp ja oli vaja plaan täis saada, sestap vormistati pool tundi ametlikku trahvi. Kusjuures pärast vaatasime – trahviotsuses oli meie Sonatast saanud suur Scania-rekka ja juht töötas ühes autovedude firmas. Takosjuht ainult irvitas ja ütles, et ju siis neil oli vaja täis saada rekkajuhtide trahvimise norm.
Kui kedagi huvitab terminalide ehitus Ust-Lugal, siis lühidalt nende seis (pikemalt loos).
Söeterminaal – kuzbassrazrezugol. Kõige esimesena alustas tööd. 2007 vedas 6,7 milj t sytt, 2008 veidi vahem, sest neil käis ymberehitus. See aasta peaksid jõudma 8 miljonini. 2011 peaks joudma projekteeritud voimsuseni 11 milj. Labilaskevoimsus aga 15 milj.
Universaalne ymberlaadimiskompleks – just laks kaiku, 10 000 tonni malmi olla seal äsja ymber laaditud
autoterminaal (tegelikult mitmesuguste kaupade jaoks) Jug-2 – kuulub Ust-Luga sadamat ehitavale kompaniile (nad ise ehitavad veel suurt logistikakompleksi, mille ehitamist plaaniti enne kriisi alustada 2009 II pooles.) tollipunkti avamise probleemide tõttu avati ametlikult 2008 dets. aasta lopus toodi yle 4000 masinat. Nyyd diilerid vaatavad, kuidas autode myyk laheb ja siis otsustavad. Praegu terminaalis autosid ei seisa. Arvestatud on see 500 000 autot aastas. 2009 plaanivad 120-150 000 autot.
Konteinerterminal – ehitab Natsionalnaja Konteinernaja Kompanija (NKK). Projekti labilaske 3 milli TEUd, labilaskevoime arvestavad nad 6 milli. I etapi 500 000 TEU-d peaksid nad kaiku laskma 2009 II pooles ja nende plaanid pole muutunud.
Praamikompleks – töötab juba. Esialgu vaid kaubavedudeks, kuid ei valistanudd et tulevikus hakkavad ka reisijaid vedama. Praegu tootab liin Baltiiskisse (2x nadalas), Saksamaale Zassnitzisse siis, kui avatakse tollipunkt, mida loodavad teha veel sel aastal.
Tehnilise väävli terminal – töötab. Aastas peaks hakkama vedama ligi 10 milj tonni, aga praegu veel oluliselt vahem.

Masuuditerminal (peaks vist selle terminaali tünnid sellelt fotolt paistma, nagu näete siis eelmisel suvel veel raudteed sinna polnud) – maksimaalselt avavad 2009 lopus, aga pigem 2010 I kv. Roszarubezneft. (yks naftaterminal tuleb veel, kuhu tuleb BTS-2, seda hakkab ehitama Transneft. Veel pole selge, kuhu see terminaal tuleb ja kuhu toru valja tuleb. See BTS-2 pole veel selge projekt isegi riigi jaoks. Gaasikondensaaditerminal – Novatek, voimsus arvestatud 6 milj tonni. 2011. aastal avatakse I jark.
Yldkaupade terminaal – 2 investorit, Rusal ja OMK (obedinjonnaja metallurgitsheksaja kompanija). Kaib projekteerimine.
Vedelgaasiterminaal – Sibur ehitab. Toole 2011. aastaks. Voimsus 1 miljon tonni vedelgaasi.
Lisaks töötab Luga jõe suus ehk muust sadamast kõvasti eemal puiduterminaal, mis ei puutu küll Ust-Luga kompanii projekti, aga kuulub siiski ametlikult Ust-Luga sadama alla.

Pildikesi Peterburist - moesalong "Surm meestele", puusuusad, Astok Press ja arhitektuur

Kui Venemaal keegi küsib sult, et „kak dela?“ (kuidas asjad edenevad ehk siis et kuidas käsi käib), siis tuleb vastata, et „dela u prokurora“ - selline venelaste eneseirooniline huumor. Päevakohane alati ja ükskõik millise võimu ajal.
Aga nüüd veidi Peterburist, nagu ma lubasin. Ma pikalt ei kirjuta, panen parem fotosid.

Kõige naljahimulisemad on Peterburis naistepoodide omanikud. Nägin mitut naljakat poe nime nagu näiteks see moesalong – „Surm meestele“ (täpsem tõlge oleks tegelikult surm abikaasadel, aga surm just meesabikaasadele)! Siis mäletan veel sellist poe nime – „Vabade naiste pood“ ja veel „Koduriiete pood“. Tallinnas ei ole pooltki nii lõbus.

Erinevalt Moskvast on Peterburis endiselt veel vägagi aus vabaõhuajalehed. Metroo või trammipeatuste lähedal on neid palju. Nagu fotolt näha, siis on tarvitajaid küll. Küllap on miski väga tähtis tekst.

Olin just siis Peterburis, kui tähistati käraga Leningradi blokaadi lõpetamise 65. aastat. Linn oli seks puhuks kõik kohad vastavalt ära dekoreerinud. Justkui irooniana käis samal ajal vaidlus selle üle, et peaks ära keelama linna uue prügimäe rajamise kohta, kus blokaadi ajal olla hukkunud tuhandeid Punaarmee sõdureid. Kirge oli palju ning süüdistusi, et vaat mis kisa te kõik tegite Pronkssõduri ajal eestlaste suunas, aga nüüd tahate ise samamoodi teha. Lõpuks peatati prügimäe rajamine. Huvitav on aga see, et nagu selgus, siis on ümber Peterburi igal pool sõja ajast hukkunute säilmeid veel, mis tähendab et polegi kohta kuhu prügimäge rajada... Ühesõnaga, nad on Venemaal nüüd ise selle Pronkssõduri-teema pantvangid.

Nädal tagasi andsin paar soovitust, kuhu sööma minna. Võin anda ka paar soovitust kuhu niisama õlut jooma minna. Nt kohe kesklinna lähedal Vostanija ulitsa 39 asub väike ja armas iiri pubi Foggy Dew. Seal saab nt Guinessi normaalse hinnaga Venemaa kohta – 220 rubla ehk siis 70 krooni. Siis on veel mõistlik koht kohe seal lähedal (Rõljeva 6) inglise pubi nimega Pickwick. Lahked ettekandjad :)see kutt keskel on hüüdnimega Peterson, kuigi on pärit Siberist. Plikade nimesid enam ei mäleta.

Venelane on nutikas. Meie mõistest kohaliku ARKi ukse ees pakutakse kohe väikebussis autokindlustust, bussis on isegi lauad ja muu vajalik – liikuv kontor.

Kõik teavad automarki Škoda Octavia, hea auto. A tuleb välja, et mõnel mehel on päris rariteetne mudel – Škoda Actovia. Huvitav, kas ta ise vahetas lihtsalt tähed ära või on kellelgi parem seletus?



Tõelist nostalgiat sain tunda, kui seda toredat vanahärrat kohtasin! Vaadake tema suuski ja suusasidemeid! Viimase peal klassika 1960-1970-ndatest. Ajasin taga juttu veidi, vana ütles, et käib talvel ikka iga nädal korra tunnikese suusatamas. Kui lund on. Need suusad vajavad raudselt lund.

Peterburi on igasuguseid sõjaväestaape täis pikitud. Sestap näeb linnas palju sõjaväepatrulle. Kujutan ette, et kuttidele on see karauulis linna peal patseerimine hea vaheldus sõjaväe osas istumisele kuskil Leningradi oblasti metsas.


Hannes Astok on Peterburis oma meediaimpeeriumi avanud. Müts maha, täiesti salaja on hea Hannes suutnud selle püsti panna, Eestis keegi ei teadnudki. Eks tal muidugi kogemust on...

Peterburi on kuulus oma hoovide poolest. Need on siin kesklinnas tõelised laburündid. Selle foto tegin ühel hommikul hotelli aknast, kus avanes üsna miljööväärtuslik vaade, nagu tänapäeval öeldakse. Peterburi väikehotellid ei võta õnneks selle eest veel lisaraha. Moskvalased raudselt võtaksid.

Avastasin, et olen juhuslikult pildistanud ka FSB peakorterit Peterburis. See vasakpoolne koloss ongi – Liteinõi 4. Peterburis sama legendaarne aadress nagu Moskvas Lubjanka 1. FSB hoone juurest ongi hea edasi minna suurepäraste näidetega Peterburi uuemast arhitektuurist. Nagu me teame, siis fantaasial ei ole piire. Ja sellele tõestuse leidmiseks ei pea tingimata Eestisse sõitma.

Miitingute päev Moskvas

Täna oli Moskvas jälle miitingute päev. Ma käisin kodu lähedal Majakovski kuju juures vaatamas Zjuganovi kommunistide üritust. Ainult umbes tuhatkond inimest oli. Arvestades kriisi, oleks arvanud, et nad suudavad rohkem inimesi koguda. Või oli kehvalt orgunnitud. Või ei viitsi inimesed protestida, kuna sellest ei sõltu nagunii midagi.
Veidi sai seal madinat ka. Need lõigud on tehtud siis kui miiting juba ametlikult läbi oli. Sinna ilmusid natsbollid, kes nagu alati provotseerisid miilitsat ja OMONi ja nagu alati väänas OMON neil selle peale naksti käed kukla taha ja viis minema. Tavaline asi miitingutel.


meeting in Moscow from Jaanus Piirsalu on Vimeo.


meeting in Moscow from Jaanus Piirsalu on Vimeo.
Kõige suurema miitingu korraldas Jedinaja Rossija – see oli ametlikult Medvedevi ja Putini toetuseks, selle toetuseks, kuidas nad võitlevad majanduskriisiga Venemaal. Ametlikel andmetel oli seal inimesi umbes viis tuhat. Aga nende üritus oli ka parimas kohas kesklinnas – kohe enne Punast väljakut Maneeži väljakul. Teleuudiste järgi oli hästi korraldatud – mängiti pilli ja tehti tantsu. Ehk siis rahvapeo stiilis, muidugi jäid inimesed tasuta show´d vahtima.

Särtsakad Eesti daamid Peterburist, väliseestlaste kodukast ning ideid Eesti-Vene turismi teemal

Olen ilusti tagasi Peterburist Moskvas. Praegu pole aega pikemalt kirjutada, mis veel huvitavat nägin ja kus käisin, ilmselt nädalavahetusel kirjutan siis. Aga ma panen siia veidi videoklippe kohalikest vahvatest eestlastest.
Pühapäeval veetsin pool päeva koos Eesti seltsi särtsakate daamidega. Käisin nende rahvatantsurühma Neevo (see pidavat olema Laadoga järve iidne nimi) proovis ja pärast pastor Enn Salveste jumalateenistusel.
Rahvatantsu trennis pidi käima umbes paarkümmend inimest, kuidas kunagi. aga ma ei hakka praegu pikemalt seletama, sest ma millalgi kirjutan neist yhe jutukeses Päewalehte.
Siin on paar stiilinäidet lõbusatest eesti rahvatantsudest. Esimesel videol kohe üsna alguses, kus kaks vanemat daami mööda tantsivad (nad veel hüüavad midagi eesti keeles), siis neist parempoolne on kohaliku Eesti seltsi juht Viiu (seltsis on suurusjärgus 500 eestlast). Taga paistab rahvatantsijate juht Leonida. Mõlemad on väga vahvad vanadaamid, tõelised lemmikud + muidugi Elviira veel.


peterburg2 from Jaanus Piirsalu on Vimeo.


estonians in peterburg3 from Jaanus Piirsalu on Vimeo.

Aga enne veel kui tantsuks läks, siis lauldi Kirillile sünnipäevalaulu. Kirill on tegelikult ingerlane, aga tantsib eesti tantse heameelega, nagu oli näha. Väga sümpaatne asi, see eestlaste tantsuring Piiteris.



Ja siin on siis lõiguke eesti koguduse jumalateenistuselt Peterburis. No saab aru küll, et eesti keeles lauldakse. Kuna Eesti koguduse oma kirikut hakatakse Peterburis alles restaureerima see kevade, siis käivad nad koos Ingeri kiriku ruumides.


Peterburg from Jaanus Piirsalu on Vimeo.

Muide, avastasin, et rahvastikuministribüroo on avanud koduka eestlastest välismaal. Väga kiiduväärt. Millalgi nad võiksid paluda tagasisidet kohalikelt kogukondadelt, sest mõned andmed ja arvud on seal üsna vananenud. Nt ma ei usu küll, et Kasahsatnis ennast tervelt 3000 inimest eestlasteks peavad või et Gruusias (siin on ta koos Abhaasiaga) 2000 inimest. Eelmisel aastal arvutasime veel Abhaasias elavate eestlastega, et maksimum 500-700 eestlast tuleb veel seal kokku. Raske uskuda, et mujal Gruusias veel 1500 eestlast elab...
Ja veel Vene turistide teemal. Üks hea tuttav Piiterist saatis Skype teel sellise mõtiskluse:
"Siin on üks nüanss - Eestis on nende vastuvõtuks valmis vaid Tallinn. Piirijärjekorras Soomes Venemaale ja tagasi on reedeti ja pühapäeviti sama hullud, kui Eestis. Ma ole seisnud Soome Vene piiril ka kolm tundi. seega probleem pole mitte piirides ja nende ületamistes. probleem on selles et peale Tallinna pole meil midagi atraktiivset. Sommidel on aga üle Soome - need pisikesed hotellid veekekskused ja suvilad mida saab üüride kenades looduslikes kohtades - vat see on meil puudu. Asi paraneb, siis kui tekib muud atraktiivset, Näiteks nagu Rakvere SPA keskus. Olen viimasel aastal mitmeid enne vaid Soomes käinud venelasi toonud Eestisse, enam nad Soomes ei käi. ja teine probleem, meil on liiga vähe TAX FREE poode. narvas pole ühtegi . Kui meil oleks koraliks Tax free võrk, elavdaks see meeletule meie majandust. vaatan piiril, kuidas Venelaste autod on pungil Soomest toodud kaupa - majapidamistarbeid jne. Narva piiril on Eesti poole probleem tax-free putka leidmisega - Somme pool on selle asja lahendanud paremini. Näiteks, mu äripartner, kes elab Kingisepas - käib juba ammu poes vaid Narvas korra nädalas. See oleks tase, kui oleks Narvas Tax free süsteem, siis vähegi jõukamad Kingisepa ja Ivangorodi elanikud oleks meie riigi poodides, sest Vene hinnad tõusevad nii lakke juba."

Peterburis - rongipiletite ja hotellide hindadest, Vene turistidest

Olen praegu Peterburis moned paevad. Kirjutan veidi hindadest – hotellides ja rongides. Koige pealt hotellidest.
Vorreldes Moskvaga on Peterburis hotellidega lood ikka vaga head. Neid on suhteliselt lihtne leida ning on ka odavaid korralike kohti. Just see nadal lugesin Kommersandis, et Moskvas on vaatamata kriisile endiselt maailma korgeim keskmine hotellioo hind – 314 dollarit! Peterburi on palju sobralikum.
Naiteks Peterburi peatanava Nevski prospekti aares ja selle ymbruses on palju vaikseid hotelle, mis asuvad naiteks mones kunagises suures korteris voi votavad enda alla mone maja yhe korruse. Sellised 5-8 toaga minihotellid. Yhe inimese standard-tuba koos dushi ja hommikusoogiga maksab neis 2000-3000 rutsi (750-1100 krooni), kus juures saab tingida. Naiteks saab votta toa ainult pooleks paevaks poole hinna eest – kas kella 12 paeval kuni 12 oosel (magada enne oist rongi) voi siis kella 12 oosel kuni 12 hommikuni (tuled pidutsemast, magad valja ja lahed rongi peale voi siis asju ajama, jargmine paev votad jalle oosel hotelli – saab paris odavalt nii, 1500 rutsi ehk 550 krooniga).
Paar konkrteetset soovitust ka. Ma ise elan Fontanka aares (nevskilt Sennaja suunas, otse suure draamateatri vastas yle joe), koha nimi on Moi Dom. Kuna olen siin 3 ood, siis kauplesin toa hinna 2000 rutsi peale 1 oo eest. Taitsa OK koht, suur voodi, puhas, korralik vannituba, teenindus normaalne. Paar miinust – 1) koridoris toimuv tegevus kostab liiga hasti tubadesse ning eriti segab see hommikul 2) wifi on siin kyll olemas, aga selle kasutamie eest tuleb igakord maksta 200 rutsi (75 krooni) ja seejuures kommenteeris adminn, et ega te ei kavatse ju terve oo wifis istuda.... Moi Domi kontakt on +7812 315 8027.
Siis veel on kohe Moskva vaksali aares hotellike nimega Staronevski, seal maksid toad 2500 rutsi, aga saab kaubelda. Nende kontaktid on kodukal http://www.staronevsky.ru/rooms.htm. Kusjuures seal majas on teistel korrustel veel sarnaseid minihotelle, hinnad samad.
Kohe Nevski peal on hotellike Nevski 98 (aadressi jargi). Seal pakutigi mulle tuba pooleks paevaks. Nende konetraadinummor on +7812 273 98 69 ja koduka aadress www.nevskiy98.spb.ru
Kes tahab Piiteris leida paris odavat hotelli ja on igasuguste tingimustega nous, siis nagin reklaami, mis pakkus mini-hotelle tubadehinnaga 500 rubla (190 krooni), kontaktiks oli antud mobla nr +79117077073 ja lauanr +7812 4000600. kardan, et need voivad olla sellised yhikatyypi toad mitme elanikuga.
Nii ja nyyd rongipiletitest, ja kriitiliselt GoRaili aadressil. Ma olen korduvalt vaitnud seda, et Moskvast Tallinna soitva rongi pilet on kallis ning seda on hakanud markama ka Vene turistid. Toon selle kohta lisanaiteid...
Moskvast Peterburg maksis rongipilet 1763 rutsi. Rong soidab kuskil 600-700 kilti Moskvast. Moskvast Tallinna on rongiga jamedalt 1000 kilti, sellest kolmveerand on tee Ivangorodini ehk siis piirile. Hea tuttav juhtis mu tahelepanu sellele, et kui osta Moskvast rongipilet Ivangorodi praegu, siis maksab see 2325 rutsi. Rong ikka see Moskva-Tallinn, sest muid ronge Ivangorodi ei soida. Ja nyyd NB!! - kui osta pilet Moskvast narva (ehk siis soita yle piiri) samale rongile, siis maksab pilet juba 3331 rutsi ehk piiriyletus ja vedurite vahetus maksab 1000 rubla!! Tallinnasse maksab pilet 4040 rutsi. Ehk siis et ¾ teekonna eest (venemaal) maksad 2325 rutsi ja ylejaanud ¼ eest (Eestis) maksad 1700 rutsi....
Veel drastilisema naite saab, kui vaadata piletihindu 20/ veebruariks (see on venelastel pikk nadalavahetus, sest esmasp on armeeaastapaev ja riiklik pyha – just pikkadel nadalavahetustel meeldib venelastel soita kuhugi lahivalismaale puhkama korraks). Siis maksab pilet Moskvast Ivangorodi 2376 rutsi ja Tallinnasse juba 4784 rutsi. 250 kiltsase otsa eest tuleb maksta rohkem kui eelneva 750 kiltsa (jamedalt) eest...
Taustaks – GoRail (mille vastu ei ole isiklikult mul midagi, lihtsalt nad voiksid seletada asju) on alati oelnud, et meie pole korgetes piletihindades syydi, sest Vene Raduteed kysivad suur infratasu. No ei saa olla nii, kui neid hindu vaadata. Rame laks tuleb just peale Ivangorodi.
Eestis reisindusega tegelejatel ei tasu olla naiivne, et venelased raha ei loe.
Seoses suurte pyhade ajal Eestisse tulekuga kuulsin Peterburis mitme venelase kaest veel yhte tosist probleemi. Alati tekivad vaga pikad piirijarjekorrad autodele Narvas. Piiterist Tallinna eelistatakse tavaliselt ikka oma autoga minna. Vene piirivalve eriti siis ei kontrolli, aga Eesti piirivalve kontrollib taiega. Vaga hea, et kontrollivad rangelt, aga pange siis kontrollijaidf juurde, milleks te monitate ja karistate neid Vene turiste, kes tahavad meie juurde tulla! See ei ole moistlik kaitumine, kuigi muidugi leiab sellele hunniku byrokraatlikult korrektseid vastuseid. Kui ametnikke ei koti, kuidas Eesti riigile rohkem raha teenida, siis voiks Ansip voi kes iganes valitsusest seda ausalt oelda.
Koik teavad, et Vene turistid ei ole miskid kotipoisid. Ma kirjutasin just pikka lugu Soome-Vene suhetest (see lugu ilmus laupaeval Paewalehes, viiteid on tegelikult kaks - pohilugu ja lisalugu) ning korjasin palju koikvoimalikku statistikat. Selgus, et koigist valismaa turistidest Soomes moodustavad venelased kuskil 16-17 protsenti (peast panen praegu), aga raha jatavad nad Soome kolmandiku sellest papist mida koik valisturistid kulutavad.
Aga olgu seekord selle teemaga, tulen millalgi tagasi. Seni aga kirjutage mulle koik, kellel on veel selliseid naiteid, kus teod erinevad sonadest #Eesti kui arenev turismimaa#!
Paar restoranide soovitust Piiteris. Uutest kohtadest, kus ma olen kainud, jatsid vaga hea mulje La Presse Nevskil (maja nr 69) ja Gruusia koht Tbiliso Gorkovskaja metroojaama juures (Sytninskaja 10). Presse on selline vaga hea lihtsalt kiirel hetkel time outi votmiseks ja hea soogi nautimise kohta. Ja kokata seal osatakse. Krevtilihast kotletid kaaviarikastmes koos ylimaitsva juurvilja ratatuiga viis keele taitsa alla mis alla.... Ja Astrahani heeringat kartuliga pidid nad pakkuma koos maasikaga! Tbilisos olid super hatshapurid. Seal oli koike head, mida gruusia koogist leida voib. La presse on selline 1000-rutsane-nina-peale-koht, Tbiliso on suts kallim, aga naiteks need imehead hatshapurid maksid 200 rutsi.
Kui alustasin hindadega, siis ka lopetan. Kommersant avaldas see nadal inffi, kui palju on Venemaal langenud keskmiselt korterihinnad. Moskvas oli 2008 viimases kvartalis keskmine ruutmeetri hind 76 800 rutsi (28 400 krooni), siis nyyd on see langenud 73 800 (27 300) peale. Peterburis oli 47 300 (17 500 krooni) ja nyyd 44 300 (16 400). Koige rohkem, 10 prossa on korterihinnad langenud Nizhni Novgorodis (suur toostuskeskus Volga aares), kus ruutmeeter maksab praegu 33 000 rutsi (12 200 krooni).

Anne Veski piletitest, Ramzani korteežist ja Tveri karjalastest

Tänase päeva täitis sebimine linnapeal, et esitada Vene välisministeeriumile (MID) kõik vajalikud dokumendid, et pikendada aasta võrra mu akrediteeringut ja viisat Venemaal. Nüüd on dokumendid sisse antud ning jääb loota, et probleeme ei tule.

Ostsin Estraaditeatrist (asub Suure Kivisilla kõrval, otse üle jõe Lunastaja Kristuse peakirikust, fotol see keskmine, madal maja. Vasakpoolne on nn kindralite maja) pileti Anne Veski juubelikontserdile 23. veebruaril. Piletid maksid 500-3000 rubla (170-1000 krooni jämedalt). Vabalt oli veel saadaval.
Jätkates eile alustatud Ramzan Kadõrovi autopargi teemat, siis hea tuttav saatis lingi tuntud opositsioonilise noorpoliitiku Ilja Jašini blogile, kus on võrdluseks toodud Kadõrovi korteeži ja Putini korteežxi videod. Päris muljetavaldava võidu võtab teadagi kes...
Ilja või siis keegi tema tuttavatest luges kokku ka, mis autod siis liiguvad Ramzani korteežis ja sai sellise järjestuse (ilmumise järjekorras):
BMW 530i
BMW 530i
Porsche Cayenne
Porsche Cayenne
Porsche Cayenne
Mercedes-Benz S-class
Mercedes-Benz S-class
Porsche Cayenne
Porsche Cayenne
Porsche Cayenne
Porsche Cayenne
Porsche Cayenne
Lexus LX 470
Lexus LX 470
Lexus LX 470
Lexus LX 470
Lexus LX 470
Lexus LX 470
Lexus LX 470
Porsche Cayenne
Lexus LX 470
Ja edasi tuleb veel umbes 30 autot, millede seas on 5-seeria bemme ja Mersu-džiipe, aga ka Volgasid. Selliste partiide pealt pidi Ramzan ilmselt saama kõvasti alet autodiileritelt.
Nii ja nüüd ma jätkan traditsiooni peegeldada eestikeelseid blogisid või sissekandeid elust Venemaal. Kunstiakadeemia korraldab iga aasta tudengitele ekspeditsioone soome-ugri rahvaste aladele. Eelmise aastal käis üks seltskond Tveri oblastis. Eva Sepping on oma blogis kirjutanud selle kohta nii ja lisaks on ta pannud üles ka paar lühifilmi sealsest elust: Päev meie elust Kozlovos ja Viimane eestlane. Väga huvitav! Muidu ma poleks üles pannudki.
Lõpetuseks veel kummalisi fotosid Moskva pealt.

Ühe parkla valvuriputka aken. Et välja saaks ribikardinate vahelt vaadata, siis on peldikupaberi rulli südamik vahele pandud. Pilu nagu snaiperil.

Värske püksimood (vaata meest vasakus nurgas). Niimoodi tuleb püksisääri nüüdsest üles keerata.


Võiks olla Samsungi peakorter Moskvas, aga tegelikult on kaitseministeeriumi peahoone Moskva kesklinnas. Nutikas asjadevalitseja tegi endale ilmselt veidi taskuraha. Kuigi mis taskuraha - ostis pojale uue auto vähemalt.

Putini majandusanalüütikud on kaineks saanud

Veidi Vene majanduse perspektiividest. Putin käskis ümber teha tänavuse riigieelarve. Tuletan meelde, et eelmisel aastal vastu võetud eelarve oli tehtud arvestusega, et naftabarreli keskmine hind on tänavu 95 dollarit, rubla kurss dollari suhtes on 25,4 rubla ning eeldatav eelarve ülejääk kujunes nii 1,9 triljonit rubla ja majanduskasv oli vist 3-4 protsenti.
Nüüd on inimesed kaineks saanud ja eelarve tehakse ümber lähtuvalt sellest, et naftabarreli keskmine hind aasta jooksul on 41 dollarit (praegu on Urals kuskil 30 dollari kanti), rubla kurss dollari suhtes langeb 35 rublani (ametlik kurss homseks on juba 33,4 rubla), tõusu asemele SKP langeb 0,3 protsenti, inflatsioon tuleb 13 protsenti, mis kokku tähendaks eelarve puudujääki 5 protsenti SKP-st ehk umbes 2,4 triljonit rubla (venemaa reservfondis on 4 triljonit rubla).
Aga see ei pruugi veel kindel olla, sest tuntud majandusekspert, professor Konstantin Sonin ütles Ehho Moskvõs, et kui majanduslik langus tuleb 3-5 protsenti, siis see on isegi optimistlik prognoos.