Kolmapäev, märts 19, 2008

Kuidas Ermitaaži direktor mõjutas mind Toulouse-Lautreci näitusele minema

Lõpetasin täna hommikul lugu Ermitaaži direktorist Mihhail Piotrovskist. Ta rääkis mulle muuseumibuumist üle maailma ja seletas, et inimesed tahavad muuseumisse minna sellepärast, et nad tunnevad, et nad elavad liiga virtuaalses maailmas. „Öeldakse, et inimestel on tänapäeval suur valik, mida teha vabal ajal, üle saja telekanali jne. See ainult näib nii. Nad tahavad näha midagi tõelist, mitte võltsi, sellepärast nad tulevadki muuseumitesse.” Ja veel ütles ta, et peab muuseumis käimist samasuguseks naudinguks nagu inimene saab seda heast veinist või spordist.

Kõige selle peale läksin pealelõunat Henri de Toulouse-Lautreci joonistuste ja litograafiate näitusele, mis praegu Tretjakovkas üleval on (kuni mai alguseni). Sain elamuse küll. Tema elust andsid need teosed päris hästi aimu – näitlejad, tantsijad, teater, kabareed, Moulin Rouge, kõrtsid, lõbumajad. Ta oli ju peale kõige muu üks lõbus joodik ja pummeldaja.
Ma pole miski kunstiasjatundja, aga tema joonistamisstiil on üsna omapärane. Litograafiad olid üsna karrikatuursed. Priit Pärna piltides on kohati mingit sarnasust temale. Ja naised tema joonistustel pole just kõige ilusamad... Ühel joonsitusel oli tallahe kurat, väga intelligentse ja targa näoga kurat. Ei midagi saatanlikku.
Paar asja meeldisid väga – „Rammestunud Eros”, Bordeaux´ tudengite balli afišš. Siis tal oli veel üks poliitiliselt väga ebakorrektne (muidugi tänapäeva mõistes) joonistus pealkirjaga „Šokolaad tantsib baaris” ning kujutas neegrit baaris tantsimas...
Täna rõõmustas mind lehtedes jälle Eesti vana sõber, Našide endine pomo Vasja Jakimenko, kes juhib nüüd riiklikku noorsooasjade ametit. Nimelt käis ta välja idee, et noored peaksid võimalikult vara abielluma ning hakkama lapsi vorpima, kuni nad pole veel karjääri teinud. Et mida vaesemalt noored elavad, seda rohkem lapsi jne. Kokkuvõtte kõlas noorte naiste jaoks vägevalt: „Mida vähema raha, mida hullem korter, mida lollim mees, seda rohkem lapsi.” Ja enda kohta rääkis see päkapikk Vasja niiviisis: „Sündisin väikeses korteris, kus vanemad magasid kordamööda – kui isa läks tööle, vahetas ema ta voodis välja -, majas oli 16 koera.” Nii ta siis koertega üles kasvas. Nagu Mowgli kohe!

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Millegipärast on mul mulje jäänud, et Toulouse-Lautrec oli pigem traagiline pummeldaja, kuna oma kehalise eripära tõttu otsis ta armastust prostituutide juurest.

Põim ütles ...

Nö traagilise pummeldaja rollini jõudis TL pärast armulugu ühe oma modelli ja õpilase Suzanne Valadoniga, kelle enesetapukatse suhtele kiire lõpu tõi.
Sealt alates tekkis TL-il süvenev alkoholiprobleem (viibis vahepeal võõrutusravil), mis viis nii loomingulise kui füüsilise allakäiguni ja lõppes kunstniku surmaga 1901.a septembris.