Esmaspäev, märts 03, 2008

Eestlased on leedukatetest muistsel ajal eraldunud ja metsadesse elama läinud hõim

Nii, trahvi sain täna kätte. Aga et mu päevik ei muutuks väga kurtvaks (elu on ju tegelikult ilus, onju), siis teen lühidalt.
Kõik läks tegelikult libedalt. Paar huvitavat seika. Reedel öeldi mulle ja omanikule, et tehakse kolm protokolli, kuna mina olevat rikkunud ühte seadusepügalat ja omanik kahte. Ametnik ütles, et minge kõrvalkabinetti ülemuse juurde ja leppige trahv kokku. Käisime, ülemus kuulas ära ja teatas, et teeb 3 x 2000 rutsi. OK.
Täna tuli välja, et tehti ikkagi kaks protokolli ning trahv oli mulle 5000 rutsi ja omanikule 2000. Kuigi omaniku naine luges meile sõnad peale, et olge vait ja ärge mölisege, siis ma ikkagi iitsatasin, et me leppisime ülemusega kokku, et trahv on iga rikkumise eest 2000 rutsi. Sellepeale vaatas tšinovnik mulle otsa nagu lolli ja ütles – see, kellega te reedel rääkisite, oli ju ülemuse asetäitja, aga täna tegi trahvi ülemus. Ma ei hakanud taga vaidlema, et ise ta ju saatis meid selle asetäitja juurde.
Protokolli kirjutamine võttis umbes 15 mintsa aega. Lõpus loeti mulle mu õigused ette, et vastavalt Vene põhiseaduse 51. paragrahvile on mul õigus keelduda enda vastu ütlusi anda. Siis anti pastakas ja paluti protokolli mul kirjutada, et saan vene keelest aru ning tõlki ei vaja.
Sel ajal kui noored tšinovnikud-kutid meile protokolli tegid, ajasid nad rõõmsalt omavahel loba eilsetest valimistest. „Valimas käisid?” „Just-just, nagu mul midagi muud enam teha pole,” lõõpis teine. Küsija irvitas vastu.
Lõpuks saime trahvid kätte ja vantsisime Sperpanki (Hoiupank) neid ära maksma. Sperpank on sisuliselt riigi pank, ometi pidi seal trahvi maksmise eest veel komisjoni tasu maksma. Absurd – trahv ja veel maks trahvi maksmiselt. See polnud küll suur – 210 rutsi 7000 rublalt, aga ikkagi.
Siis tekkis kassiiril ootamatu takistus. Ta ei teanud, mille alla trahvimaksmist kanda ja küsis meilt – ega me ei tea, millise alajaotusse tuleb trahv riigieelarve tuludesse kanda? Justkui me Vovaga (omanik) muud ei teegi, kui maksame igapäev trahve. Kehitasime õlgu, Vova pakkus, et äkki on selline lõik nagu „trahvid”. Selgus ei ole. Kassiir oli jummala nõutud, lõpuks lõi „riigieelarve muud tulud” alla. Vot nii ma (õigemini Päewaleht) siis turgutasin täna Vene riigi majandust.
Trahv makstud, sain viie minutiga vajaliku templi registreerimiseks kätte.
Jama, kui nüüd tuleks iga kord välja- ja sissesõites seda teatrit tegema hakata. Hää tuttav Urho Piiterist juba soovitas, et neid registreerimisankeete pidid saama saata ka postkontorrite kaudua. Aga siis peab ikkagi omanik seda tegema. Üks kepp ja rist.
Eilsetest valimistest ei tahagi väga kirjutada, nii kõrini sellest. Oleks siis veel päris valimised olnud. Panen siia kaks viidet, eks siis igaüks loeb ja arvab mida tahab. Üks on Venemaa suurima valimisi jälgiva kodanikuliikumise Golos oma (peaks põhimõtteliselt erapooletu olema, aga ausalt öeldes ma nendega väga suhelnud ei ole) ja sisaldab kriitikat. Ja siit saate lugeda riikliku valimiskomisjoni esimehe, „Putinil-on-alati-õigus” Tšurovi avaldust.
A ja siis veel – täna levis netis suht vaimukas klipp presidendivalimiste olemuse kohta. Päris tabav. Tehtud filmi Kaukaasia vang ainetel, Šurik jne.
Õhtul oli Moskvas ja Piiteris madinat – üritati mittenõustujate marssi teha. Tuttav BBCist rääkis, et vähemalt Moskvas oli Tšistõie Prudõ kandis toimuma pidanud üritusel ajakirjanikke rohkem kohal kui protestijaid. Piiteris aga oli tähelepanuväärne, et marssijate ridades oli Venemaal megakuulus laulja Juri Ševtšuk, bändi DDT laulja. Lähemalt saab lugeda siit!
Ma ise olin sel ajal Carnegies, kuhu Malašenko oli kutsunud rääkima valimistest Põhja-Kaukaasias Tanja Lokšina Human Rights Watchist. Vapper suht noor naine, kes rääkis, et eriti Inguššeetias pidi olema praegu väga karm töötada, sest võim ja eriteenistused kotivad täiega, kasutavad ka jõudu.
Malašenko ja Lokšina arvasid mõlemad suht ühtemoodi, et varsti peab Põhja-Kaukaasia vabariikides käima järjekordne pauk. Ja kõige tõenäolisem Ingušeetia, või Dagestan.
Tšetšeenia ja Ingušeetia said duumavalimistel kuulsaks oma vägevate protsentidega, 99 ja 98 protsenti osalust ning 97-98 protsenti toetust Ühtsele Venemaale. Seekord oli veidi tagasihoidlikum, ilmselt öeldi neile Moskvast, et kutid, ärge vinti üle keerake. Tšetšeenias oli osalus 91 prossa ja toestus Medvedevile 89 prossa; Ingušeetias osalus 92 prossa ja Medvedi toetus 92 prossa.
Lokšina ütles, et numbrid on laest võetud, aga samuti ei vasta mingil juhul tõele opositsiooni väidetud 3,5 prossane osalus Ingušeetias. Et mõlemad pooled valetavad nagu jaksavad. Opositsioon antud juhul isegi veel kõvemini.
Kuna ma ise kirjutasin laupäevases Päewalehes, mida ma nägin-kuulsin valimiste kohta Tšetšeenias, siis ma keskendun Lokšina jutule just Tšetšeeniast.
Tema väited:
- seal on valimistel vajalikku tulemuse saamise süsteem nii hästi välja töötatud, et pole erilist mõtet vaatlema minnagi
- Groznõist endiselt inimesed lahkuvad valimiste ajaks linnast, sest inimesed kardavad endiselt veel inertsist terrorirünnakuid valimiste päeval. Juba sellepärast ei saa Groznõis osalus kõrge olla.
- Maarajoonides vastupidi on kõrge osalemine täitsa võimalik, sest seal võtavad kohalikud juhid isegi valimistel mitteosalemist kui protesti võimude vastu
- Maarajoonides on valimised kui sotsvõistlus, et kes saab suuremad numbrid kirja. Veidi utreeritult, aga nende protsentide alusel jagab Kadõrov kiitust ja soosingut ning vabariigi eelarvest raha
Veidi lõbusat ka neile, kes naudivad seda, kui vähe Venemaal Eestit teatakse. Järgneva loo jutustas mulle üks eestlasest firmajuht Venemaal, kes töö tõttu reisib palju mööda Venemaa suuremaid linnu nagu Kaasan, Samaara, Nizni-Novgorod jne
Niisiisi: „Kõige jubedam kogemus oli mul tatarlastega mingi pool aastat pärast seda pronksõduri jama. Pärast seda muutusin ettevaatlikumaks vastusega küsimusele, et mis aksent mul on ehk mis rahvusest ma olen.:( , sest nii palju lauslollust ei ole võimalik ikka ära kuulata küll:))) Aga noh sain vähemalt teada, et kõrgelt haritud tatarlased ( kaasani linna ülemkohtunik ning professor elektroonika alal ja veel üks tüüp) on selgeks õppinud ajaloo, millest ilmselt peale nende endi ei ole keegi midagi kuulnud: oleme leedukatetest muistsel ajal eraldunud ja metsadesse elama läinud hõim, kellele jumal tänatud vene rahvas tuli ja tõi elektri ja muud hüved, õppisime siis rääkima ja lugema ja mida kõike veel! Mina vana vaidleja, olin tummaks löödud! Minu mokaotsast esitatud küsimusele, et kustkohast küll selline tarkus võetud on, vaadati mulle ainult haltesevalt otsa, et no mis sa selle metsaleedukasteestlasest ikka tahad saada, isegi oma rahva ajalugu ei tea! :):):) Vihje, et võib olla internetist saaksime ikkagi kiiremalt vastused meie erinevatele ajaloo teadmistele, pidid teised naerust ära surema, sest internetis kirjutatu on kõik ameeriklaste väljamõeldis!”

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

võib-olla meie fenno-ugristika ässad vaatavad asju tähelepanelikumalt üle, äkki tatarlastel vanemad allikad?:)))
muidu tuleb vaikselt meelde TTÜ majandusgeograafia õppejõud, kes tõsisilmi rääkis oma vesiahvi teooriat:). tal oli üldse väga selged arusaamised maailmast.