kolmapäev, mai 09, 2007

Baikali äärde - vaatan, kuidas seal ka inimesed elavad

Hääd sõbrad, pidasin väikest pausi. Oli isiklikke asju ajada, ja ega Moskvas suurt midagi sündinud pole ka. Valmistumine 9. maiks käis täie hooga ning täna käib omakorda tähistamine täie hooga.
Hommikul mind äratasid tohutu mürinaga madalalt üle kesklinna lennanud hävitajad, mis tervitasid paraadi Punasel väljakul. See oli päris äge müra, mida 400 m kõrguselt üle linna kimanud kümmekond hävitajat tegid. Uni oli paugupealt läinud.
Täna lendan väiksele puhkusetripile. Baikali äärde. Täna lendan Irkutskisse ning tagasi tulen juba Burjaatiast Ulan Udest. Ei teagi, kas õnnestub seal kusagil arvuti taha pääseda ja midagi kirjutada. Ma väga ei tahaks kuskil linnades peatuda. Ikka järve äärde, saartele ja kloostritesse tahaks minna.
Loodetavasti saab palju nalja. Seda enam, et asjaolude sunnil pean üksi selle seikluse ette võtma. Eile ostsin vähemalt kaardi ja miski raamatu Baikali ümbruse kohta. Lennujaamas hakkan mõlemat uurima.
Seniks edu kõigile, kes mind loevad. Ja tehke iga päev ikka mõni heategu ja näidake neile, keda te armastate, et te tõepoolest neid armastate. Küll siis hakkab hea.

3 kommentaari:

Tiiu ütles ...

Head reisi!
Toredaid reisielamusi!

KT ütles ...

kogu siis rohkesti mälestusi ja lase hiljem heal ilmarahval kõike kuulda:)

Anonüümne ütles ...

Tulge tagasi, Eestimaa pojad...:))