Sain Kadri Liigilt oma eelmiste sissekannete kohta sellise kommentaari:
„Sinu küsimusele vastates - Joffe haud oli minu idee tõesti. Idee, kusjuures, oli juba väga vana, aga teostumiseni jõudis alles 2001. aastal, mil 2. veebruar langes lumisele nädalavahetusele ja ma pakkusin salgakesele tegevust otsivatele eestlastele välja, et läheks ja tekitaks ühs isamaalise sündmuse.
Hämmastav muidugi, et see traditsiooniks sai ja elama jäi. Algsetest käijatest pole Moskvas enam kedagi - aga mitmetega neist käisime me reedel Siselinna kalmistul Poska haual. Ja pärast jõime veini. Kõigiti vahva oli.
Pressikonverentsidega on aga tegelikult nii, et see, kus Astrid Putinit õrritas, oli hoopiski Vene-ELi tippkohtumise järgne pressikas. Selle stsenaarium oli Kremlil korralikult ette valmis kirjutatud, küsimuse küsijad kokku lepitud, ent ELi toonase eesistujamaa Luxemburgi peaminister Jean-Claude Juncker rikkus kõik ära, kui andis sõna tagareas kätt uptavale patsidega blondiinile - kahetsedes seda ilmselt niipea, kui küsimust kuulis. Ja vastust kuuldes kahetses tõenäoliselt veelgi enam. Igatahes peitis ta ahastava liigutusega näo kätesse.
Ent ka Putini suurel Kremli pressikonverentsil on Eesti tegelikult sõna saanud - seda minu isikus 2002. aasta jaanipäeval. To ajal toimusid pressikonverentsid veel suvel ning Putini telesillad talvel. Hiljem ilmselt otsustati, et las parem rahvas koguneb soojal ajal ja ajakirjanikud külmetagu. Ma ei tea, äkki pidada seda demokraatia edenemiseks...?!
Nii ehk nii, tollase küsimuse-vastuse transkriptid on netis täiesti saadaval:
http://www.kremlin.ru/appears/2002/06/24/1158_type63380_29002.shtm
http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=62551&number=536&rubriik=4
Nii tore on selliseid kommentaare saada! Aitäh sulle, Kadri, ja tule külla!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar