teisipäev, jaanuar 02, 2007

Iraagis ei lähe midagi paremaks

Vahetult enne aastavahetust hukatud Iraagi eksdiktaator Saddam Hussein oli kahtlemata türann. Kas tema hukkamisel on positiivne või negatiivne mõju Iraagile?

Mõned arvud.

Bagdadis tegutseb 2003. aastast selline keskus nagu Iraq Center for Research and Strategic Studies (ICRSS). Mina ei või pead anda kui usaldusväärne see keskus on (ise nimetavad nad ennast sõltumatuks think tankiks, mida juhib sunni, kes põgenes välismaale Saddami režiimi ajal) , aga igatahes on The Guardian pidanud usaldusväärseks avaldada nende tehtud uuringu andmed.

Keskus küsitles 2000 iraaklast, peamiselt bagdadlast, novembri keskel (house-to-house meetodil). 89 protsenti vastajatest väitis, et enne USA juhitud okupatsiooni algust 2003. aastal oli elu turvalisem. Et nüüd on elu Iraagis turvalisem, arvas vaid viis protsenti.

Muidugi ei tea me, kuidas küsitlus läbi viidi, aga midagi see ikka näitab. Selle põhjaliku küsitluse leiab siit.

Lisame siia, et ÜRO põgenikekomissari andmetel on alates märtsist 2003 Iraagist lahkunud ehk siis tänaseks põgenikud 1,6 miljonit inimest, mis teeb 7 protsenti Iraagi rahvastikust. Iga kuu põgeneb Iraagist 100 000 inimest...Ainuüksi Süürias elab juba üle miljoni Iraagi põgeniku.

BBC teatas täna, et Iraagi siseministeeriumi andmetel tapeti eelmisel aastal riigis 12 000 tsiviilisikut ehk keskmiselt 1000 inimest kuus. Detsembris tapeti 1930 iraaklast. Aga see on ametlik statistika, tõenäoliselt on tapetuid veelgi rohkem – üle 20 000 inimese vähemalt. ÜRO teatas nt mitteametlikult, et oktoobris hukkus Iraagis vägivallas 3700 tsiviilelaniku.

Koalitsioonivägede kaotused olid aasta lõpuks 3200 meest, nende seas kaks Eesti sõdurit. (Koalitsioonivägede kaotusi kuude kaupa saab vaadata siit.

Lõpetuseks üks terane tähelepanek 1. jaanuari The Guardianist, kus raamatu “Bush in Babylon: the recolonisation of Iraq” autor, Briti ajaloolane Tariq Ali tõi välja selle, et Saddam Hussein küll hukati oma kuritegude eest, aga kuritegu, milles ta süüdi mõisteti – et ta andis 1982. aastal andnud käsu piinata ja tappa Dujaili külas 148 šiiiti – toimus ajal, mil ta oli ametlikult USA ja brittide liitlane.