Kes mäletab, siis veidi aega tagasi panin blogisse üles videosid Suure Isamaasõja ja Teise maailmasõja lõppemise 65. juubeli paraadilt Moskvast Punasel väljakul. Üleeile, 23. juunil sattusin nägema sõjaväeparaadi Luksemburgis. Armeed muidugi võrreldamatud, aga vähemalt on see Luksil olemas, nagu ka mõned soomustatud lahingumasinad. Luksemburg on ikkagi NATO asutajaliige. Ma pole küll spets Luksemburgi armee alal, aga esimesel videol need tagumised sinises mundris sõjaväelased paistsid olema "külalised" Belgiast, kus on Luksemburgi-nimeline provints. Ja pange tähele, kes lõpetavad esimeses videos üksuste marssimise!! Teisel videol on siis näha Luksemburgi armee "rasketehnika". Võib üle lugeda ja meelde jätta.reede, juuni 25, 2010
Luksemburgi armee
Kes mäletab, siis veidi aega tagasi panin blogisse üles videosid Suure Isamaasõja ja Teise maailmasõja lõppemise 65. juubeli paraadilt Moskvast Punasel väljakul. Üleeile, 23. juunil sattusin nägema sõjaväeparaadi Luksemburgis. Armeed muidugi võrreldamatud, aga vähemalt on see Luksil olemas, nagu ka mõned soomustatud lahingumasinad. Luksemburg on ikkagi NATO asutajaliige. Ma pole küll spets Luksemburgi armee alal, aga esimesel videol need tagumised sinises mundris sõjaväelased paistsid olema "külalised" Belgiast, kus on Luksemburgi-nimeline provints. Ja pange tähele, kes lõpetavad esimeses videos üksuste marssimise!! Teisel videol on siis näha Luksemburgi armee "rasketehnika". Võib üle lugeda ja meelde jätta.
neljapäev, juuni 17, 2010
Piiriületus hakkab maksma kuni 250 krooni ja läheb omavalitsuste või erafirmade kätte
Uurisin veidi siseministeeriumist, et kuidas neil koostöös Narva linnaga see piiriületus korraldatud on ja mis on plaanis olukorra parandamiseks. Tuleb välja, et tänavuses riigieelarves pole „piisavalt vahendeid“ probleemi lahendamiseks ning järgmisteks aastateks pole üldse raha kavandatudki! Sestap on ainus lahendus anda piiriületuse korraldamine omavalitsuste või erafirmade kätte, lubades neil maksimaalselt võtta piirületusetasu 250 krooni. Sain sellise vastuse ministeeriumi avalike suhete osakonnalt:
Siseministeeriumil on Narva linnaga kehtiv haldusleping, mille kohaselt peab Narva linn korraldama sõidukite ootejärjekorra pidamist. Narva linn peab oma ülesandeid täitma seadusega ettenähtud piirides.
Siseministeeriumi ja Narva linna vahel on ettevalmistamisel lepingu lisa, millega kehtestatakse riigipiiri seaduse muudatuse jõustumisel piiriületuse ooteala kasutamise eest võetavad tasud. Mingeid muid tasusid Narva linn piiriületuse korraldamise eest võtta ei tohi. Lepingu lisa jõustub samal päeval kui riigipiiri seaduse muudatuski.
Piiriületuse ootejärjekorra pikkus on tingitud eelkõige vastuvõtvast poolest. Järjekord sõltubki sellest, kui palju ja kui kiiresti Vene Föderatsioon sõidukeid vastu võtab.
Piiriületuste ootejärjekorra probleem laheneb siis, kui jõustub 10.06.2010 Riigikogu poolt vastu võetud riigipiiri seaduse muudatus, mille alusel luuakse elektrooniline piiriületuse ootejärjekorra süsteem, kus isik saab eelnevalt valida omale sobiva piiriületuse aja. Siseministeeriumi eesmärk on süsteem selle aasta jooksul välja töötada ja võimalikult kiiresti rakendada.
________________________________________
Riigipiiri seaduse muudatusest:
Kuna riigieelarves ei ole et¬te nähtud piisavalt vahendeid piiriületuse ootejärjekordade probleemi leevendamiseks ja järgnevatel eelarveaastatel ei ole selleks üldse vahendeid kavandatud, pakub Siseministeerium võimalust probleemi leevendamiseks, andes sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise üle kohalikele omavalitsustele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele.
Muudatus näeb ette tasu võtmise, mille suuruse mää¬rab siseminister. Piiriületuse ootealal sõidukite maanteepii¬ripunkti sisenemise korralda¬mise eest võetava tasu maksi¬maalne määr koos maksudega on 250 krooni.
JA SIIN ON KA SEADUSE TERVIKTEKST
RIIGIPIIRI SEADUSE JA TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUS
§ 1. Riigipiiri seaduse muutmine
Riigipiiri seaduses (RT I 1994, 54, 902; 2009, 62, 405) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 81 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 81. Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine
(1) Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine on riigipiiri ületada soovivate sõidukite ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorras ootamise, piiriületuse ooteala kasutamise ja maanteepiiripunkti suunamise korraldamine.
(2) Kui see on vajalik liiklusohutuse tagamiseks, looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamiseks, sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamiseks ja avaliku korra tagamiseks, suunab politseiasutus riigipiiri ületada sooviva sõiduki piiriületuse ootealale, kasutades selleks vajaduse korral liikluskorraldusvahendeid. Ootealale ei suunata sõidukit, mis ei ole mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses, ega kindlal marsruudil liikuvat liiniveo bussi ühistranspordiseaduse tähenduses.
(3) Politseiasutus võib sõiduki lubada maanteepiiripunkti ilma ootejärjekorras kohta võtmata, ootejärjekorras ootamata ja piiriületuse ooteala läbimata, kui see on vajalik avaliku korra, riigi julgeoleku või rahva tervise kaitse kaalutlustel või kui selleks on teenistuslik vajadus või see tuleneb seadusest, välislepingust või rahvusvahelisest tavast või selleks on muu avalik huvi. Sellisel juhul sõiduki piiriületuse ooteala kasutamise ega piiriületuse ootejärjekorras koha võtmise eest tasu ei võeta. Käesolevas lõikes sätestatud ülesannet ei tohi üle anda kohalikule omavalitsusele ega eraõiguslikule juriidilisele isikule.
(4) Piiriületuse ooteala teenuse pakkuja kehtestab sõidukite piiriületuse ootejärjekorras ootamise ja maanteepiiripunkti suunamise korraldamiseks piiriületuse ooteala kasutamise eeskirja, milles sätestatakse ootealale sisenemise, sealt väljumise ja ootealal viibimise kord. Kui piiriületuse ooteala teenuse pakkuja on kohalik omavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, kehtestab ta ooteala kasutamise eeskirja pärast Siseministeeriumilt selleks kooskõlastuse saamist. Ooteala kasutamise eeskirja järgimine on ootealal viibivale isikule ja sõidukile kohustuslik.
(5) Piiriületuse ooteala peab olema tähistatud piiriületuse ootealana ja sellel peab olema püsikatend, mis on projekteeritud, ehitatud ja tähistatud kooskõlas vastava koormusega avalikult kasutatavale parkimisalale ettenähtud nõuetega.
(6) Piiriületuse ooteala teenuse pakkuja tagab piiriületuse ooteala teenuse kasutajale piiriületuse ootejärjekorra pidamise, sõiduki ootealal parkimise piiriületuse ootejärjekorras ootamise ajal, sõiduki piiripunkti suunamise ja maanteepiiripunktis vastuvõtmise, juurdepääsu internetile (WiFi), ooteala valgustuse ja valve, sealhulgas videovalvena, olmejäätmete kogumise ja tualettruumi kasutamise teenuse kättesaadavuse ootealal. Piiriületuse ooteala teenuse pakkuja võib ootealal pakkuda ka muid teenuseid, mille kasutamine ei ole sõiduki ega piiri ületada sooviva isiku jaoks kohustuslik, ja võtta nende eest täiendavat tasu.”;
2) seadust täiendatakse §-dega 82–88 järgmises sõnastuses:
”§ 82. Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande
üleandmine
(1) Siseminister võib sõidukite ooteala teenuse ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorras ootamise, piiriületuse ooteala teenuse pakkumise ning maanteepiiripunkti suunamise korraldamise ülesande halduslepinguga üle anda kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande halduslepinguga üleandmiseks korraldatakse konkurss konkurentsiseaduses ja selle alusel sätestatud õigusaktides eri- või ainuõiguse andmiseks korraldatava avaliku konkursi korraldamiseks sätestatud korras.
(3) Siseminister sõlmib halduslepingu piiriületuse ooteala teenuse pakkujaga viieks aastaks. Kui ooteala teenuse pakkuja soovib sõlmida halduslepingut lühemaks ajaks, võib siseminister sõlmida erandina halduslepingu lühemaks ajaks. Kui seadusest, Euroopa Liidu õigusaktist, välislepingust või Euroopa Liidu sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamise nõuetest tuleneb kohustus, mis tingib halduslepingu sõlmimise pikemaks ajaks kui viieks aastaks, võib siseminister sõlmida erandina halduslepingu kuni kümneks aastaks.
(4) Riiklikku järelevalvet halduslepinguga üleantud sõidukite ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorras ootamise, piiriületuse ooteala kasutamise ning maanteepiiripunkti suunamise korraldamise ülesande täitmise üle teostavad Siseministeerium ja siseministri vastaval volitusel politseiasutus. Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab kohalikul omavalitsusel või eraõiguslikul juriidilisel isikul üleantud ülesande edasist täitmist, korraldab sõidukite maanteepiiripunkti sisenemist politseiasutus.
(5) Siseministeerium ja politseiasutus võivad anda halduslepingu alusel ülesannet täitvale kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamisel kohustuslikke juhiseid. Siseminister võib sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise mittenõuetekohase täitmise korral, kohustuslike juhiste järgimata jätmise korral või muudel halduslepingus sätestatud juhtudel halduslepingu ennetähtaegselt lõpetada selles sätestatud korras.
(6) Siseminister lähtub sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üleandmiseks halduslepingu sõlmimise või sõlmimata jätmise otsustamisel ja lepingu tingimuste sätestamisel konkreetse maanteepiiripunkti piiriületuse ootejärjekorra korraldamise vajadusest, otstarbekusest, piiriületuse eeldatava ooteaja pikkusest, maanteepiiripunkti kaudu Eestist lahkuvate sõidukite eeldatavast arvust, sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande täitmisega seotud juba sõlmitud lepingutest ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest.
(7) Kohaliku omavalitsuse ja eraõigusliku juriidilise isiku suhtes, kellele siseminister on halduslepinguga sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üle andnud, kohaldatakse konkurentsiseaduses ja selle alusel antud õigusaktides eri- või ainuõigust omava ettevõtja kohta sätestatut.
§ 83. Tasu võtmine piiriületuse ooteala kasutamise eest
(1) Piiriületuse ooteala kasutamise eest võib piiriületuse ooteala teenuse pakkuja võtta tasu, mis ei tohi ületada 250 krooni ühe sõiduki ühe piiriületuse kohta.
(2) B-, BE- ja B1-kategooria auto poolt piiriületuse ooteala kasutamise eest võetav tasu ei tohi ületada 100 krooni ühe sõiduki ühe piiriületuse kohta.
(3) A- ja A1-kategooria mootorratta poolt piiriületuse ooteala kasutamise eest võetav tasu ei tohi ületada 50 krooni ühe sõiduki ühe piiriületuse kohta.
(4) Kui sõiduk on suunatud piiriületuse ootealale, kuid ei kasuta tegelikult piiriületuse ooteala teenust ja suunatakse kohe piiriületuseks piiripunkti, siis piiriületuse ooteala kasutamise eest tasu ei võeta.
(5) Piiriületuse ooteala kasutamise tasu suuruse määramisel võib tasu hulka arvestada põhjendatud kulud, mis on seotud piiriületuse ooteala rajamisega, selle korrashoiuga ja selliste teenuste pakkumise korraldamisega, mille pakkumine piiriületuse ootealal on kohustuslik. Kui piiriületuse ooteala teenuse pakkuja on eraõiguslik juriidiline isik, võib piiriületuse ooteala kasutamise eest võetava tasu hulka arvestada mõistliku ärikasumi. Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega ärikasumi suurima lubatud määra.
(6) Kui siseminister on sõidukite ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorras ootamise, piiriületuse ooteala kasutamise ning maanteepiiripunkti suunamise korraldamise ülesande halduslepinguga üle andnud kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule, määratakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud piiriületuse ooteala kasutamise eest võetava tasu suurus kindlaks halduslepingus. Halduslepingus kokkulepitav tasu võib olla erinev sõltuvalt sõiduki kategooriast ja piiriületuse põhjusest. Tasu suurus lepitakse halduslepingus kokku üheks aastaks korraga ja see kehtestatakse igal aastal eraldi.
(7) Piiriületuse ooteala kasutamise tasu suuruse kehtestamiseks esitab piiriületuse ooteala teenuse pakkuja igal aastal Siseministeeriumile põhjendatud taotluse, kust nähtuvad ooteala teenuse pakkumisega seotud kulud ja eeldatav ärikasumi suurus.
(8) Piiriületuse ooteala kasutamise eest ei võeta tasu või sõidukit ei suunata piiriületuse ootealale, piiriületuse ootejärjekorras ei pea kohta võtma või ei võeta piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest tasu, kui tasu võtmine piiraks ülemääraselt isiku mõne põhiõiguse kasutamist, takistaks ülemääraselt piiriülese kultuuri- või haridusalase koostöö toimimist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega. Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega:
1) tingimuste ja juhtude loetelu, mille puhul piiriületuse ooteala kasutamise eest tasu ei võeta, ja
2) tingimuste ja juhtude loetelu, mille puhul piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest tasu ei võeta.
(9) Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud erisused maanteepiiripunkti täpsusega.
(10) Kui piiriületuse ooteala teenuse pakkuja ei täida õigusaktidega või halduslepinguga ootealale esitatavaid nõudeid või ei paku õigusaktidega või halduslepinguga kehtestatud teenuseid, võib siseminister käskkirjaga ühepoolselt vähendada sellel ootealal sõidukite piiriületuse ooteala kasutamise eest võetavat tasu, lähtudes ooteala seisukorrast ja sellel tegelikult pakutavatest teenustest, kuni teenuse pakkuja poolt õigusaktidega või halduslepinguga kehtestatud nõuete täitmiseni.
§ 84. Piiriületuse ootejärjekorra andmekogu
(1) Piiriületuse ootejärjekorra pidamise eesmärgil peetakse piiriületuse ootejärjekorra andmekogu (edaspidi andmekogu), mille asutab ja mille põhimääruse kinnitab siseminister määrusega. Andmekogu peetakse ühtse andmekoguna maanteepiiripunktide kohta.
(2) Andmekogu pidamise eesmärgiks on piiriületuse ootejärjekorra korraldamine ja avaliku korra tagamine sõidukite piiriületuse ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorra pidamise, piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise, eelisjärjekorras piiriületuse taotlemise ja selle võimaldamise, tollideklaratsiooni, sõidukiga transporditava isiku ja kauba ning isiku, kauba ja sõiduki sihtpunkti ning sõiduki omaniku, kasutaja ja sõiduki ootejärjekorda registreerinud isiku andmete töötlemise teel.
(3) Andmekogu on korraldatud selliselt, et igas maanteepiiripunktis on ühtne piiriületuse ootejärjekord, sõltumata sellest, kas piiriületuse ootejärjekord on korraldatud ühel või mitmel ootealal või ootealata.
(4) Andmekogu volitatud töötleja peab võimaldama sõiduki omanikul, kasutajal ja isikul, kes sõidukile piiriületuse ootejärjekorra koha võttis, saada andmekogust käesolevas seaduses sätestatud viisil teavet vähemalt sõiduki järjekorrakoha, eeldatava järjekorras ootamise aja, eeldatava piiriületuse aja ja maanteepiiripunkti suunamise kohta. Andmekogu volitatud töötleja poolt sõiduki omanikule, kasutajale ja isikule, kes sõiduki piiriületuse ootejärjekorda registreeris, avaldatavate andmete koosseis sätestatakse andmekogu põhimääruses.
(5) Käesolevas seaduses sätestamata juhtudel andmekogust andmete väljastamise ja väljastatavate andmete koosseisu otsustab andmekogu vastutav töötleja või tema poolt selleks volitatud isik.
(6) Kui siseminister on sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üle andnud kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule, on piiriületuse ooteala teenuse pakkuja kohustatud töötlema piiriületuse ootejärjekorra pidamise andmeid andmekogus, olles selle volitatud töötleja.
(7) Kui maanteepiiripunktis on piiriületuse ootejärjekord korraldatud elektrooniliselt, on sõiduki omanik või kasutaja kohustatud võtma ootejärjekorra koha, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
§ 85. Piiriületuse ootejärjekorra pidamine
(1) Sõidukite piiriületuse ootejärjekord korraldatakse vastavalt ootejärjekorras sõidukile koha võtmisele. Sõidukid ootavad piiriületuse ootejärjekorras vastavalt võetud järjekorrakohale.
(2) Kui sõiduk saabub maanteepiiripunkti ega ole ootejärjekorras kohta võtnud, suunatakse see ootejärjekorras kohta võtma, kui käesolev seadus või selle alusel antud määrus ei sätesta teisiti.
(3) Kui sõiduk saabub maanteepiiripunkti ja on võtnud ootejärjekorra koha valel alusel, võib politseiasutus suunata ta uuesti ootejärjekorra kohta võtma.
(4) Eelisjärjekorras piiriületuseks võib võtta ootejärjekorra koha:
1) sõidukile, mis veab rahvusvahelise delegatsiooni liiget või välisriikide diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötajat;
2) sõidukile, mille veoseks on tolliseaduse § 591 lõike 2 alusel kehtestatud ajatundlike kaupade nomenklatuuris olev kaup;
3) sõidukile, millel on eelisjärjekorras piiriületuseks rahvusvahelisest kokkuleppest või välislepingust tulenev õigus;
4) A- või A1-kategooria mootorrattale ja
5) sõidukile, mille piiriületuseks on muu mõjuv ja kiireloomuline vajadus.
(5) Piiriületuse ootejärjekorda võib pidada eraldi sõidukite kategooriate ja piiriületuse põhjuste ning kaubavedajate isikute kaupa, kellel on EÜ tolliseadustiku artikli 5a alusel omistatud volitatud ettevõtja (AEO) staatus. Loetelu sõidukite kategooriatest ja piiriületuse põhjustest, mille kaupa piiriületuse järjekorda peetakse, sätestatakse andmekogu põhimääruses.
(6) Nende sõidukite, mis ei ole mootorsõidukid liiklusseaduse tähenduses, ega kindlal marsruudil liikuvate liiniveo busside ühistranspordiseaduse tähenduses piiriületuse ootejärjekorda ei peeta ja nende andmeid ei töödelda andmekogus.
(7) Andmekogu volitatud töötleja peab võimaldama võtta sõidukile piiriületuse ootejärjekorra koha vähemalt järgmistel viisidel:
1) ilmudes selleks isiklikult kohale andmekogu volitatud töötleja poolt selleks määratud kohta;
2) telefoni teel ja
3) interneti teel.
(8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud viisidele võib andmekogu volitatud töötleja luua muid viise piiriületuse ootejärjekorra koha võtmiseks.
(9) Andmekogu volitatud töötleja peab looma maanteepiiripunkti asukoha järgse kohaliku omavalitsuse territooriumil võimaluse selleks, et sõidukile oleks võimalik võtta piiriületuse ootejärjekorra koht isiklikult kohale tulles.
(10) Andmekogu volitatud töötleja peab võimaldama sõiduki omanikule, kasutajale ja isikule, kes sõidukile piiriületuse ootejärjekorra koha võttis, käesoleva seaduse § 84 lõikes 4 nimetatud teabele pideva juurdepääsu interneti teel.
(11) Andmekogu volitatud töötleja peab omal algatusel edastama käesoleva seaduse § 84 lõikes 4 nimetatud teabe piiriületuse ootejärjekorra koha võtmisel määratud kontaktandmete kohaselt telefoni teel või mobiiltelefonile sõnumi saatmise teel. Sõidukile piiriületuse ootejärjekorra koha võtnud isikul peab võimaldama valida eelnimetatud kahest teavitamise viisist ühe või mõlemad. Kui isik on valinud mõlemad teavitamise viisid, võib andmekogu volitatud töötleja teabe edastamiseks valida omal äranägemisel neist ühe.
(12) Lisaks teavitamisele telefoni teel või mobiiltelefonile sõnumi saatmise teel võib andmekogu volitatud töötleja näha ette ka muid teavitamise viise.
§ 86. Andmekogu haldamise ülesande üleandmine
(1) Siseminister võib andmekogu haldamise ülesande halduslepingu alusel üle anda kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande halduslepinguga üleandmiseks korraldatakse konkurss konkurentsiseaduses ja selle alusel sätestatud õigusaktides eri- või ainuõiguse andmiseks korraldatava avaliku konkursi korraldamiseks sätestatud korras.
(3) Siseminister sõlmib halduslepingu andmekogu haldamise teenuse pakkujaga viieks aastaks. Kui andmekogu haldamise teenuse pakkuja soovib sõlmida halduslepingut lühemaks ajaks, võib siseminister sõlmida erandina halduslepingu lühemaks ajaks. Kui seadusest, Euroopa Liidu õigusaktist, välislepingust või Euroopa Liidu sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamise nõuetest tuleneb kohustus, mis tingib halduslepingu sõlmimise pikemaks ajaks kui viieks aastaks, võib siseminister sõlmida erandina halduslepingu kuni kümneks aastaks.
(4) Kui siseminister on andmekogu haldamise ülesande halduslepingu alusel üle andnud kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilise isikule, kannab andmekogu asutamisega ja haldamisega seotud kulud ning haldusorganitele, kellele väljastatakse andmeid avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks, andmekogu andmetele juurdepääsu loomise kulud see kohalik omavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, kellele siseminister on andmekogu haldamise ülesande halduslepinguga üle andnud.
(5) Kui sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamiseks, õigusaktidest tulenevate nõuete täitmiseks või Politsei- ja Piirivalveameti või Siseministeeriumi poolt määratud teenistuslikeks vajadusteks on vaja teha andmekogu arendus- või hooldustöid, on nimetatud arendus- ja hooldustööde kulud kohustatud kandma kohalik omavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, kellele andmekogu haldamise ülesanne on halduslepinguga üle antud.
(6) Riiklikku järelevalvet halduslepinguga üleantud andmekogu haldamise üleandmise täitmise üle teostavad Siseministeerium ja siseministri vastaval volitusel politseiasutus. Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab kohalikul omavalitsusel või eraõiguslikul juriidilisel isikul üleantud ülesande edasist täitmist, korraldab andmekogu haldamist politseiasutus.
(7) Siseministeerium ja politseiasutus võivad anda halduslepingu alusel ülesannet täitvale kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule andmekogu haldamise korraldamisel kohustuslikke juhiseid. Siseminister võib andmekogu haldamise ülesande mittenõuetekohase täitmise korral, kohustuslike juhiste järgimata jätmise korral või muudel halduslepingus sätestatud juhtudel halduslepingu ennetähtaegselt lõpetada selles sätestatud korras.
(8) Kui andmekogu haldamise teenuse pakkuja ei täida õigusaktidega või halduslepinguga andmekogu haldamisele või pakutavale teenusele esitatavaid nõudeid või ei täida õigusaktidega või halduslepinguga kehtestatud kohustusi, võib siseminister käskkirjaga ühepoolselt vähendada maanteepiiripunktis piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest võetavat tasu, lähtudes tegelikult pakutavatest teenustest, kuni teenuse pakkuja poolt õigusaktidega või halduslepinguga kehtestatud nõuete täitmiseni.
(9) Kohaliku omavalitsuse ja eraõigusliku juriidilise isiku suhtes, kellele siseminister on halduslepinguga andmekogu haldamise ülesande üle andnud, kohaldatakse konkurentsiseaduses ja selle alusel antud õigusaktides eri- või ainuõigust omava ettevõtja kohta sätestatut.
§ 87. Tasu võtmine ootejärjekorra koha võtmise eest
(1) Maanteepiiripunktis piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest võib andmekogu volitatud töötleja võtta tasu, mis ei tohi ületada 25 krooni sõiduki kohta. Kui andmekogu pidamise ülesanne on halduslepingu alusel üle antud kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule, lepitakse tasu suurus kokku halduslepingus. Nimetatud tasu eest pakutav teenus peab hõlmama vähemalt käesoleva seaduse § 84 lõikes 4 ning § 85 lõigetes 7, 10 ja 11 nimetatud teenuseid. Teenuse pakkuja võib pakkuda ka muid teenuseid, mille kasutamine ei ole sõiduki ega piiri ületada sooviva isiku jaoks kohustuslik, ja võtta nende eest täiendavat tasu.
(2) Kui siseminister on andmekogu haldamise ülesande halduslepinguga üle andnud kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule, määratakse käesolevas paragrahvis piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest võetava tasu suurus kindlaks halduslepingus. Tasu suurus lepitakse halduslepingus kokku üheks aastaks korraga ja see kehtestatakse igal aastal eraldi.
(3) Piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest võetava tasu suuruse kehtestamiseks esitab andmekogu haldamise teenuse pakkuja igal aastal Siseministeeriumile põhjendatud taotluse, kust nähtuvad andmekogu haldamisega seotud kulud ja eeldatav ärikasumi suurus.
(4) Kui piiriületuse ooteala teenuse pakkuja võtab sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise eest piiriületuse ootealal käesoleva seaduse § 83 lõigetes 1–3 sätestatud tasu, võib ootejärjekorra koha võtmise eest võtta tasu üksnes osana nimetatud tasust.
(5) Ootejärjekorra koha võtmise eest võetava tasu suuruse määramisel võib arvestada põhjendatud kulusid, mis on seotud käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisega. Kui andmekogu volitatud töötleja on eraõiguslik juriidiline isik, võib piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest võetava tasu hulka arvestada mõistliku ärikasumi. Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega ärikasumi suurima lubatud määra.
§ 88. Haldusorganile pandud ülesande täitmine
Käesolevas seaduses sätestatud haldusorganile pandud ülesande täitmiseks võib haldusorganisiseselt määrata isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel.”;
3) paragrahvi 83 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”250 krooni” tekstiosaga ”15,97 eurot”;
4) paragrahvi 83 lõikes 2 asendatakse tekstiosa ”100 krooni” tekstiosaga ”6,39 eurot”;
5) paragrahvi 83 lõikes 3 asendatakse tekstiosa ”50 krooni” tekstiosaga ”3,19 eurot”;
6) paragrahvi 87 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”25 krooni” tekstiosaga ”1,59 eurot”.
§ 2. Halduskoostöö seaduse muutmine
Halduskoostöö seaduse (RT I 2003, 20, 117; 2010, 31, 158) § 13 lõike 11 punkt 17 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Euro kasutusele võtmise seaduse muutmine
Euro kasutusele võtmise seaduse (RT I 2010, 22, 108) § 165 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Seaduse rakendamine
(1) Kui Eesti Vabariigi nimel on enne käesoleva seaduse jõustumist võetud siduvaid kohustusi seoses piiriületuse ooteala teenuse pakkumise korraldamisega, sõlmib siseminister vastava kohaliku omavalitsusega või eraõigusliku juriidilise isikuga sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üleandmiseks halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras, juhindumata riigihangete seaduses sätestatud teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja hankemenetluse läbiviimise korrast ning korraldamata konkurentsiseaduses sätestatud avalikku konkurssi.
(2) Käesolevas seaduses sätestatud nõudeid piiriületuse ootealale ja piiriületuse ootejärjekorra andmekogule rakendatakse pärast siseministri poolt vastavate lepingute sõlmimist ja rakendamist.
§ 5. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3–6 ja § 3 jõustuvad päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel.
Riigikogu esimees Ene Ergma
Tallinn, 10. juuni 2010
Siseministeeriumil on Narva linnaga kehtiv haldusleping, mille kohaselt peab Narva linn korraldama sõidukite ootejärjekorra pidamist. Narva linn peab oma ülesandeid täitma seadusega ettenähtud piirides.
Siseministeeriumi ja Narva linna vahel on ettevalmistamisel lepingu lisa, millega kehtestatakse riigipiiri seaduse muudatuse jõustumisel piiriületuse ooteala kasutamise eest võetavad tasud. Mingeid muid tasusid Narva linn piiriületuse korraldamise eest võtta ei tohi. Lepingu lisa jõustub samal päeval kui riigipiiri seaduse muudatuski.
Piiriületuse ootejärjekorra pikkus on tingitud eelkõige vastuvõtvast poolest. Järjekord sõltubki sellest, kui palju ja kui kiiresti Vene Föderatsioon sõidukeid vastu võtab.
Piiriületuste ootejärjekorra probleem laheneb siis, kui jõustub 10.06.2010 Riigikogu poolt vastu võetud riigipiiri seaduse muudatus, mille alusel luuakse elektrooniline piiriületuse ootejärjekorra süsteem, kus isik saab eelnevalt valida omale sobiva piiriületuse aja. Siseministeeriumi eesmärk on süsteem selle aasta jooksul välja töötada ja võimalikult kiiresti rakendada.
________________________________________
Riigipiiri seaduse muudatusest:
Kuna riigieelarves ei ole et¬te nähtud piisavalt vahendeid piiriületuse ootejärjekordade probleemi leevendamiseks ja järgnevatel eelarveaastatel ei ole selleks üldse vahendeid kavandatud, pakub Siseministeerium võimalust probleemi leevendamiseks, andes sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise üle kohalikele omavalitsustele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele.
Muudatus näeb ette tasu võtmise, mille suuruse mää¬rab siseminister. Piiriületuse ootealal sõidukite maanteepii¬ripunkti sisenemise korralda¬mise eest võetava tasu maksi¬maalne määr koos maksudega on 250 krooni.
JA SIIN ON KA SEADUSE TERVIKTEKST
RIIGIPIIRI SEADUSE JA TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUS
§ 1. Riigipiiri seaduse muutmine
Riigipiiri seaduses (RT I 1994, 54, 902; 2009, 62, 405) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 81 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”§ 81. Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine
(1) Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine on riigipiiri ületada soovivate sõidukite ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorras ootamise, piiriületuse ooteala kasutamise ja maanteepiiripunkti suunamise korraldamine.
(2) Kui see on vajalik liiklusohutuse tagamiseks, looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamiseks, sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamiseks ja avaliku korra tagamiseks, suunab politseiasutus riigipiiri ületada sooviva sõiduki piiriületuse ootealale, kasutades selleks vajaduse korral liikluskorraldusvahendeid. Ootealale ei suunata sõidukit, mis ei ole mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses, ega kindlal marsruudil liikuvat liiniveo bussi ühistranspordiseaduse tähenduses.
(3) Politseiasutus võib sõiduki lubada maanteepiiripunkti ilma ootejärjekorras kohta võtmata, ootejärjekorras ootamata ja piiriületuse ooteala läbimata, kui see on vajalik avaliku korra, riigi julgeoleku või rahva tervise kaitse kaalutlustel või kui selleks on teenistuslik vajadus või see tuleneb seadusest, välislepingust või rahvusvahelisest tavast või selleks on muu avalik huvi. Sellisel juhul sõiduki piiriületuse ooteala kasutamise ega piiriületuse ootejärjekorras koha võtmise eest tasu ei võeta. Käesolevas lõikes sätestatud ülesannet ei tohi üle anda kohalikule omavalitsusele ega eraõiguslikule juriidilisele isikule.
(4) Piiriületuse ooteala teenuse pakkuja kehtestab sõidukite piiriületuse ootejärjekorras ootamise ja maanteepiiripunkti suunamise korraldamiseks piiriületuse ooteala kasutamise eeskirja, milles sätestatakse ootealale sisenemise, sealt väljumise ja ootealal viibimise kord. Kui piiriületuse ooteala teenuse pakkuja on kohalik omavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, kehtestab ta ooteala kasutamise eeskirja pärast Siseministeeriumilt selleks kooskõlastuse saamist. Ooteala kasutamise eeskirja järgimine on ootealal viibivale isikule ja sõidukile kohustuslik.
(5) Piiriületuse ooteala peab olema tähistatud piiriületuse ootealana ja sellel peab olema püsikatend, mis on projekteeritud, ehitatud ja tähistatud kooskõlas vastava koormusega avalikult kasutatavale parkimisalale ettenähtud nõuetega.
(6) Piiriületuse ooteala teenuse pakkuja tagab piiriületuse ooteala teenuse kasutajale piiriületuse ootejärjekorra pidamise, sõiduki ootealal parkimise piiriületuse ootejärjekorras ootamise ajal, sõiduki piiripunkti suunamise ja maanteepiiripunktis vastuvõtmise, juurdepääsu internetile (WiFi), ooteala valgustuse ja valve, sealhulgas videovalvena, olmejäätmete kogumise ja tualettruumi kasutamise teenuse kättesaadavuse ootealal. Piiriületuse ooteala teenuse pakkuja võib ootealal pakkuda ka muid teenuseid, mille kasutamine ei ole sõiduki ega piiri ületada sooviva isiku jaoks kohustuslik, ja võtta nende eest täiendavat tasu.”;
2) seadust täiendatakse §-dega 82–88 järgmises sõnastuses:
”§ 82. Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande
üleandmine
(1) Siseminister võib sõidukite ooteala teenuse ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorras ootamise, piiriületuse ooteala teenuse pakkumise ning maanteepiiripunkti suunamise korraldamise ülesande halduslepinguga üle anda kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande halduslepinguga üleandmiseks korraldatakse konkurss konkurentsiseaduses ja selle alusel sätestatud õigusaktides eri- või ainuõiguse andmiseks korraldatava avaliku konkursi korraldamiseks sätestatud korras.
(3) Siseminister sõlmib halduslepingu piiriületuse ooteala teenuse pakkujaga viieks aastaks. Kui ooteala teenuse pakkuja soovib sõlmida halduslepingut lühemaks ajaks, võib siseminister sõlmida erandina halduslepingu lühemaks ajaks. Kui seadusest, Euroopa Liidu õigusaktist, välislepingust või Euroopa Liidu sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamise nõuetest tuleneb kohustus, mis tingib halduslepingu sõlmimise pikemaks ajaks kui viieks aastaks, võib siseminister sõlmida erandina halduslepingu kuni kümneks aastaks.
(4) Riiklikku järelevalvet halduslepinguga üleantud sõidukite ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorras ootamise, piiriületuse ooteala kasutamise ning maanteepiiripunkti suunamise korraldamise ülesande täitmise üle teostavad Siseministeerium ja siseministri vastaval volitusel politseiasutus. Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab kohalikul omavalitsusel või eraõiguslikul juriidilisel isikul üleantud ülesande edasist täitmist, korraldab sõidukite maanteepiiripunkti sisenemist politseiasutus.
(5) Siseministeerium ja politseiasutus võivad anda halduslepingu alusel ülesannet täitvale kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamisel kohustuslikke juhiseid. Siseminister võib sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise mittenõuetekohase täitmise korral, kohustuslike juhiste järgimata jätmise korral või muudel halduslepingus sätestatud juhtudel halduslepingu ennetähtaegselt lõpetada selles sätestatud korras.
(6) Siseminister lähtub sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üleandmiseks halduslepingu sõlmimise või sõlmimata jätmise otsustamisel ja lepingu tingimuste sätestamisel konkreetse maanteepiiripunkti piiriületuse ootejärjekorra korraldamise vajadusest, otstarbekusest, piiriületuse eeldatava ooteaja pikkusest, maanteepiiripunkti kaudu Eestist lahkuvate sõidukite eeldatavast arvust, sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande täitmisega seotud juba sõlmitud lepingutest ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest.
(7) Kohaliku omavalitsuse ja eraõigusliku juriidilise isiku suhtes, kellele siseminister on halduslepinguga sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üle andnud, kohaldatakse konkurentsiseaduses ja selle alusel antud õigusaktides eri- või ainuõigust omava ettevõtja kohta sätestatut.
§ 83. Tasu võtmine piiriületuse ooteala kasutamise eest
(1) Piiriületuse ooteala kasutamise eest võib piiriületuse ooteala teenuse pakkuja võtta tasu, mis ei tohi ületada 250 krooni ühe sõiduki ühe piiriületuse kohta.
(2) B-, BE- ja B1-kategooria auto poolt piiriületuse ooteala kasutamise eest võetav tasu ei tohi ületada 100 krooni ühe sõiduki ühe piiriületuse kohta.
(3) A- ja A1-kategooria mootorratta poolt piiriületuse ooteala kasutamise eest võetav tasu ei tohi ületada 50 krooni ühe sõiduki ühe piiriületuse kohta.
(4) Kui sõiduk on suunatud piiriületuse ootealale, kuid ei kasuta tegelikult piiriületuse ooteala teenust ja suunatakse kohe piiriületuseks piiripunkti, siis piiriületuse ooteala kasutamise eest tasu ei võeta.
(5) Piiriületuse ooteala kasutamise tasu suuruse määramisel võib tasu hulka arvestada põhjendatud kulud, mis on seotud piiriületuse ooteala rajamisega, selle korrashoiuga ja selliste teenuste pakkumise korraldamisega, mille pakkumine piiriületuse ootealal on kohustuslik. Kui piiriületuse ooteala teenuse pakkuja on eraõiguslik juriidiline isik, võib piiriületuse ooteala kasutamise eest võetava tasu hulka arvestada mõistliku ärikasumi. Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega ärikasumi suurima lubatud määra.
(6) Kui siseminister on sõidukite ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorras ootamise, piiriületuse ooteala kasutamise ning maanteepiiripunkti suunamise korraldamise ülesande halduslepinguga üle andnud kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule, määratakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud piiriületuse ooteala kasutamise eest võetava tasu suurus kindlaks halduslepingus. Halduslepingus kokkulepitav tasu võib olla erinev sõltuvalt sõiduki kategooriast ja piiriületuse põhjusest. Tasu suurus lepitakse halduslepingus kokku üheks aastaks korraga ja see kehtestatakse igal aastal eraldi.
(7) Piiriületuse ooteala kasutamise tasu suuruse kehtestamiseks esitab piiriületuse ooteala teenuse pakkuja igal aastal Siseministeeriumile põhjendatud taotluse, kust nähtuvad ooteala teenuse pakkumisega seotud kulud ja eeldatav ärikasumi suurus.
(8) Piiriületuse ooteala kasutamise eest ei võeta tasu või sõidukit ei suunata piiriületuse ootealale, piiriületuse ootejärjekorras ei pea kohta võtma või ei võeta piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest tasu, kui tasu võtmine piiraks ülemääraselt isiku mõne põhiõiguse kasutamist, takistaks ülemääraselt piiriülese kultuuri- või haridusalase koostöö toimimist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega. Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega:
1) tingimuste ja juhtude loetelu, mille puhul piiriületuse ooteala kasutamise eest tasu ei võeta, ja
2) tingimuste ja juhtude loetelu, mille puhul piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest tasu ei võeta.
(9) Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud erisused maanteepiiripunkti täpsusega.
(10) Kui piiriületuse ooteala teenuse pakkuja ei täida õigusaktidega või halduslepinguga ootealale esitatavaid nõudeid või ei paku õigusaktidega või halduslepinguga kehtestatud teenuseid, võib siseminister käskkirjaga ühepoolselt vähendada sellel ootealal sõidukite piiriületuse ooteala kasutamise eest võetavat tasu, lähtudes ooteala seisukorrast ja sellel tegelikult pakutavatest teenustest, kuni teenuse pakkuja poolt õigusaktidega või halduslepinguga kehtestatud nõuete täitmiseni.
§ 84. Piiriületuse ootejärjekorra andmekogu
(1) Piiriületuse ootejärjekorra pidamise eesmärgil peetakse piiriületuse ootejärjekorra andmekogu (edaspidi andmekogu), mille asutab ja mille põhimääruse kinnitab siseminister määrusega. Andmekogu peetakse ühtse andmekoguna maanteepiiripunktide kohta.
(2) Andmekogu pidamise eesmärgiks on piiriületuse ootejärjekorra korraldamine ja avaliku korra tagamine sõidukite piiriületuse ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorra pidamise, piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise, eelisjärjekorras piiriületuse taotlemise ja selle võimaldamise, tollideklaratsiooni, sõidukiga transporditava isiku ja kauba ning isiku, kauba ja sõiduki sihtpunkti ning sõiduki omaniku, kasutaja ja sõiduki ootejärjekorda registreerinud isiku andmete töötlemise teel.
(3) Andmekogu on korraldatud selliselt, et igas maanteepiiripunktis on ühtne piiriületuse ootejärjekord, sõltumata sellest, kas piiriületuse ootejärjekord on korraldatud ühel või mitmel ootealal või ootealata.
(4) Andmekogu volitatud töötleja peab võimaldama sõiduki omanikul, kasutajal ja isikul, kes sõidukile piiriületuse ootejärjekorra koha võttis, saada andmekogust käesolevas seaduses sätestatud viisil teavet vähemalt sõiduki järjekorrakoha, eeldatava järjekorras ootamise aja, eeldatava piiriületuse aja ja maanteepiiripunkti suunamise kohta. Andmekogu volitatud töötleja poolt sõiduki omanikule, kasutajale ja isikule, kes sõiduki piiriületuse ootejärjekorda registreeris, avaldatavate andmete koosseis sätestatakse andmekogu põhimääruses.
(5) Käesolevas seaduses sätestamata juhtudel andmekogust andmete väljastamise ja väljastatavate andmete koosseisu otsustab andmekogu vastutav töötleja või tema poolt selleks volitatud isik.
(6) Kui siseminister on sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üle andnud kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule, on piiriületuse ooteala teenuse pakkuja kohustatud töötlema piiriületuse ootejärjekorra pidamise andmeid andmekogus, olles selle volitatud töötleja.
(7) Kui maanteepiiripunktis on piiriületuse ootejärjekord korraldatud elektrooniliselt, on sõiduki omanik või kasutaja kohustatud võtma ootejärjekorra koha, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
§ 85. Piiriületuse ootejärjekorra pidamine
(1) Sõidukite piiriületuse ootejärjekord korraldatakse vastavalt ootejärjekorras sõidukile koha võtmisele. Sõidukid ootavad piiriületuse ootejärjekorras vastavalt võetud järjekorrakohale.
(2) Kui sõiduk saabub maanteepiiripunkti ega ole ootejärjekorras kohta võtnud, suunatakse see ootejärjekorras kohta võtma, kui käesolev seadus või selle alusel antud määrus ei sätesta teisiti.
(3) Kui sõiduk saabub maanteepiiripunkti ja on võtnud ootejärjekorra koha valel alusel, võib politseiasutus suunata ta uuesti ootejärjekorra kohta võtma.
(4) Eelisjärjekorras piiriületuseks võib võtta ootejärjekorra koha:
1) sõidukile, mis veab rahvusvahelise delegatsiooni liiget või välisriikide diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötajat;
2) sõidukile, mille veoseks on tolliseaduse § 591 lõike 2 alusel kehtestatud ajatundlike kaupade nomenklatuuris olev kaup;
3) sõidukile, millel on eelisjärjekorras piiriületuseks rahvusvahelisest kokkuleppest või välislepingust tulenev õigus;
4) A- või A1-kategooria mootorrattale ja
5) sõidukile, mille piiriületuseks on muu mõjuv ja kiireloomuline vajadus.
(5) Piiriületuse ootejärjekorda võib pidada eraldi sõidukite kategooriate ja piiriületuse põhjuste ning kaubavedajate isikute kaupa, kellel on EÜ tolliseadustiku artikli 5a alusel omistatud volitatud ettevõtja (AEO) staatus. Loetelu sõidukite kategooriatest ja piiriületuse põhjustest, mille kaupa piiriületuse järjekorda peetakse, sätestatakse andmekogu põhimääruses.
(6) Nende sõidukite, mis ei ole mootorsõidukid liiklusseaduse tähenduses, ega kindlal marsruudil liikuvate liiniveo busside ühistranspordiseaduse tähenduses piiriületuse ootejärjekorda ei peeta ja nende andmeid ei töödelda andmekogus.
(7) Andmekogu volitatud töötleja peab võimaldama võtta sõidukile piiriületuse ootejärjekorra koha vähemalt järgmistel viisidel:
1) ilmudes selleks isiklikult kohale andmekogu volitatud töötleja poolt selleks määratud kohta;
2) telefoni teel ja
3) interneti teel.
(8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud viisidele võib andmekogu volitatud töötleja luua muid viise piiriületuse ootejärjekorra koha võtmiseks.
(9) Andmekogu volitatud töötleja peab looma maanteepiiripunkti asukoha järgse kohaliku omavalitsuse territooriumil võimaluse selleks, et sõidukile oleks võimalik võtta piiriületuse ootejärjekorra koht isiklikult kohale tulles.
(10) Andmekogu volitatud töötleja peab võimaldama sõiduki omanikule, kasutajale ja isikule, kes sõidukile piiriületuse ootejärjekorra koha võttis, käesoleva seaduse § 84 lõikes 4 nimetatud teabele pideva juurdepääsu interneti teel.
(11) Andmekogu volitatud töötleja peab omal algatusel edastama käesoleva seaduse § 84 lõikes 4 nimetatud teabe piiriületuse ootejärjekorra koha võtmisel määratud kontaktandmete kohaselt telefoni teel või mobiiltelefonile sõnumi saatmise teel. Sõidukile piiriületuse ootejärjekorra koha võtnud isikul peab võimaldama valida eelnimetatud kahest teavitamise viisist ühe või mõlemad. Kui isik on valinud mõlemad teavitamise viisid, võib andmekogu volitatud töötleja teabe edastamiseks valida omal äranägemisel neist ühe.
(12) Lisaks teavitamisele telefoni teel või mobiiltelefonile sõnumi saatmise teel võib andmekogu volitatud töötleja näha ette ka muid teavitamise viise.
§ 86. Andmekogu haldamise ülesande üleandmine
(1) Siseminister võib andmekogu haldamise ülesande halduslepingu alusel üle anda kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande halduslepinguga üleandmiseks korraldatakse konkurss konkurentsiseaduses ja selle alusel sätestatud õigusaktides eri- või ainuõiguse andmiseks korraldatava avaliku konkursi korraldamiseks sätestatud korras.
(3) Siseminister sõlmib halduslepingu andmekogu haldamise teenuse pakkujaga viieks aastaks. Kui andmekogu haldamise teenuse pakkuja soovib sõlmida halduslepingut lühemaks ajaks, võib siseminister sõlmida erandina halduslepingu lühemaks ajaks. Kui seadusest, Euroopa Liidu õigusaktist, välislepingust või Euroopa Liidu sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamise nõuetest tuleneb kohustus, mis tingib halduslepingu sõlmimise pikemaks ajaks kui viieks aastaks, võib siseminister sõlmida erandina halduslepingu kuni kümneks aastaks.
(4) Kui siseminister on andmekogu haldamise ülesande halduslepingu alusel üle andnud kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilise isikule, kannab andmekogu asutamisega ja haldamisega seotud kulud ning haldusorganitele, kellele väljastatakse andmeid avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks, andmekogu andmetele juurdepääsu loomise kulud see kohalik omavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, kellele siseminister on andmekogu haldamise ülesande halduslepinguga üle andnud.
(5) Kui sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamiseks, õigusaktidest tulenevate nõuete täitmiseks või Politsei- ja Piirivalveameti või Siseministeeriumi poolt määratud teenistuslikeks vajadusteks on vaja teha andmekogu arendus- või hooldustöid, on nimetatud arendus- ja hooldustööde kulud kohustatud kandma kohalik omavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, kellele andmekogu haldamise ülesanne on halduslepinguga üle antud.
(6) Riiklikku järelevalvet halduslepinguga üleantud andmekogu haldamise üleandmise täitmise üle teostavad Siseministeerium ja siseministri vastaval volitusel politseiasutus. Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab kohalikul omavalitsusel või eraõiguslikul juriidilisel isikul üleantud ülesande edasist täitmist, korraldab andmekogu haldamist politseiasutus.
(7) Siseministeerium ja politseiasutus võivad anda halduslepingu alusel ülesannet täitvale kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule andmekogu haldamise korraldamisel kohustuslikke juhiseid. Siseminister võib andmekogu haldamise ülesande mittenõuetekohase täitmise korral, kohustuslike juhiste järgimata jätmise korral või muudel halduslepingus sätestatud juhtudel halduslepingu ennetähtaegselt lõpetada selles sätestatud korras.
(8) Kui andmekogu haldamise teenuse pakkuja ei täida õigusaktidega või halduslepinguga andmekogu haldamisele või pakutavale teenusele esitatavaid nõudeid või ei täida õigusaktidega või halduslepinguga kehtestatud kohustusi, võib siseminister käskkirjaga ühepoolselt vähendada maanteepiiripunktis piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest võetavat tasu, lähtudes tegelikult pakutavatest teenustest, kuni teenuse pakkuja poolt õigusaktidega või halduslepinguga kehtestatud nõuete täitmiseni.
(9) Kohaliku omavalitsuse ja eraõigusliku juriidilise isiku suhtes, kellele siseminister on halduslepinguga andmekogu haldamise ülesande üle andnud, kohaldatakse konkurentsiseaduses ja selle alusel antud õigusaktides eri- või ainuõigust omava ettevõtja kohta sätestatut.
§ 87. Tasu võtmine ootejärjekorra koha võtmise eest
(1) Maanteepiiripunktis piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest võib andmekogu volitatud töötleja võtta tasu, mis ei tohi ületada 25 krooni sõiduki kohta. Kui andmekogu pidamise ülesanne on halduslepingu alusel üle antud kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule, lepitakse tasu suurus kokku halduslepingus. Nimetatud tasu eest pakutav teenus peab hõlmama vähemalt käesoleva seaduse § 84 lõikes 4 ning § 85 lõigetes 7, 10 ja 11 nimetatud teenuseid. Teenuse pakkuja võib pakkuda ka muid teenuseid, mille kasutamine ei ole sõiduki ega piiri ületada sooviva isiku jaoks kohustuslik, ja võtta nende eest täiendavat tasu.
(2) Kui siseminister on andmekogu haldamise ülesande halduslepinguga üle andnud kohalikule omavalitsusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule, määratakse käesolevas paragrahvis piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest võetava tasu suurus kindlaks halduslepingus. Tasu suurus lepitakse halduslepingus kokku üheks aastaks korraga ja see kehtestatakse igal aastal eraldi.
(3) Piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest võetava tasu suuruse kehtestamiseks esitab andmekogu haldamise teenuse pakkuja igal aastal Siseministeeriumile põhjendatud taotluse, kust nähtuvad andmekogu haldamisega seotud kulud ja eeldatav ärikasumi suurus.
(4) Kui piiriületuse ooteala teenuse pakkuja võtab sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise eest piiriületuse ootealal käesoleva seaduse § 83 lõigetes 1–3 sätestatud tasu, võib ootejärjekorra koha võtmise eest võtta tasu üksnes osana nimetatud tasust.
(5) Ootejärjekorra koha võtmise eest võetava tasu suuruse määramisel võib arvestada põhjendatud kulusid, mis on seotud käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisega. Kui andmekogu volitatud töötleja on eraõiguslik juriidiline isik, võib piiriületuse ootejärjekorra koha võtmise eest võetava tasu hulka arvestada mõistliku ärikasumi. Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega ärikasumi suurima lubatud määra.
§ 88. Haldusorganile pandud ülesande täitmine
Käesolevas seaduses sätestatud haldusorganile pandud ülesande täitmiseks võib haldusorganisiseselt määrata isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel.”;
3) paragrahvi 83 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”250 krooni” tekstiosaga ”15,97 eurot”;
4) paragrahvi 83 lõikes 2 asendatakse tekstiosa ”100 krooni” tekstiosaga ”6,39 eurot”;
5) paragrahvi 83 lõikes 3 asendatakse tekstiosa ”50 krooni” tekstiosaga ”3,19 eurot”;
6) paragrahvi 87 lõikes 1 asendatakse tekstiosa ”25 krooni” tekstiosaga ”1,59 eurot”.
§ 2. Halduskoostöö seaduse muutmine
Halduskoostöö seaduse (RT I 2003, 20, 117; 2010, 31, 158) § 13 lõike 11 punkt 17 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Euro kasutusele võtmise seaduse muutmine
Euro kasutusele võtmise seaduse (RT I 2010, 22, 108) § 165 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Seaduse rakendamine
(1) Kui Eesti Vabariigi nimel on enne käesoleva seaduse jõustumist võetud siduvaid kohustusi seoses piiriületuse ooteala teenuse pakkumise korraldamisega, sõlmib siseminister vastava kohaliku omavalitsusega või eraõigusliku juriidilise isikuga sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üleandmiseks halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras, juhindumata riigihangete seaduses sätestatud teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja hankemenetluse läbiviimise korrast ning korraldamata konkurentsiseaduses sätestatud avalikku konkurssi.
(2) Käesolevas seaduses sätestatud nõudeid piiriületuse ootealale ja piiriületuse ootejärjekorra andmekogule rakendatakse pärast siseministri poolt vastavate lepingute sõlmimist ja rakendamist.
§ 5. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3–6 ja § 3 jõustuvad päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel.
Riigikogu esimees Ene Ergma
Tallinn, 10. juuni 2010
Nelja kuuga käis Eestis 43 000 turisti Venemaalt
Turismindusele pühendunud häält Vene saidilt Travel.ru leidsin värsket infot turistide arvu kohta Eestis, mis annab ehk veidi tausta neile eilsetele piirijamade lugudele.
Selle aasta nelja kuuga oli Eestis ööbimiste arv kasvanud 11 protsenti. Välisturistide ööbimiste arv hotellides kasvas aga isegi 14 protsenti võrreldes 2009. aastaga, mis väga hea näitaja maailma taustal. (kogu maailmas kasvas välisturistide arv selle ajaga keskmiselt 7 prossa ja Euroopas 3 prossa.) Eriti hea olla Eesti turismile olnud jaanuar – ja seda just tänu uusaastaturistidele Venemaalt + iluuisutamise EM.
Välisturiste ööbis nelja kuuga Eestis 339 106 inimest, kellest venemaalt oli 13 protsenti. Nelja kuuga on Vene turiste Eestis käinud 43 000 (kõik ei ööbi hotellides!), mis on kaks korda rohkem kui mullu. (Võrdluseks – kogu 2009 aastal võeti Eesti Moskva saatkonnas vastu ja menetleti 30 846 viisataotlust).
Keskmine Vene turist viibis Eestis kolm päeva. Nelja kuuga maksid Vene turistid Eestis 105 268 hotellipäeva eest, mis on 47 protsenti rohkem kui aasta tagasi esimese nelja kuuga.
Kõige rohkem oli turistide seas loomulikult endiselt soomlasi – 56 protsenti, aga võin kihla vedada, et keskmine vene turist jätab Eestisse oluliselt rohkem raha kui soome oma.
Vene turistide eripära Eestis on veel see, et nad on tõesti avastanud Eesti SPA-d. Nelja kuuga käis neist meie SPA-des tervelt 34 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Nii et kui nüüd piirijamade pärast Vene turiste vähemaks jääb, siis see tõepoolest on löök SPA-dele.
Selle aasta nelja kuuga oli Eestis ööbimiste arv kasvanud 11 protsenti. Välisturistide ööbimiste arv hotellides kasvas aga isegi 14 protsenti võrreldes 2009. aastaga, mis väga hea näitaja maailma taustal. (kogu maailmas kasvas välisturistide arv selle ajaga keskmiselt 7 prossa ja Euroopas 3 prossa.) Eriti hea olla Eesti turismile olnud jaanuar – ja seda just tänu uusaastaturistidele Venemaalt + iluuisutamise EM.
Välisturiste ööbis nelja kuuga Eestis 339 106 inimest, kellest venemaalt oli 13 protsenti. Nelja kuuga on Vene turiste Eestis käinud 43 000 (kõik ei ööbi hotellides!), mis on kaks korda rohkem kui mullu. (Võrdluseks – kogu 2009 aastal võeti Eesti Moskva saatkonnas vastu ja menetleti 30 846 viisataotlust).
Keskmine Vene turist viibis Eestis kolm päeva. Nelja kuuga maksid Vene turistid Eestis 105 268 hotellipäeva eest, mis on 47 protsenti rohkem kui aasta tagasi esimese nelja kuuga.
Kõige rohkem oli turistide seas loomulikult endiselt soomlasi – 56 protsenti, aga võin kihla vedada, et keskmine vene turist jätab Eestisse oluliselt rohkem raha kui soome oma.
Vene turistide eripära Eestis on veel see, et nad on tõesti avastanud Eesti SPA-d. Nelja kuuga käis neist meie SPA-des tervelt 34 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Nii et kui nüüd piirijamade pärast Vene turiste vähemaks jääb, siis see tõepoolest on löök SPA-dele.
kolmapäev, juuni 16, 2010
Vene turistidega Peterburist on selleks suveks jokk?
Eesti-Vene piiriületuste teema jätkuks Peterburis tegutseva Eesti Äriklubi juhi, juba üle 15 aasta Peterburis tegutseva ärimehe Urho Rätteli arvamus sellest, mis toimub ja hakkab toimuma piiril Narvas pärast seda, kui riigikohus kuulutas õiguskantsleri kaebuse peale seadusevastaseks Narva linnavalitsuse kehtestatud eelregistreerimisega piiriületuskorra. Urho on loomulikult emotsionaalne, aga tema jutus on pointi. Selles mõttes, et keelati ära, aga tagajärgedele keegi ei mõelnud. Ootan jällegi arvamusi sel teemal ja kirjeldusi oma kogemustest. Võite kirjutada mu meilile - jaanus.piirsalu@gmail.com
Kas õiguskantsler andis hoobi Eesti turismile Venemaalt?
1980-ndate keskel hõikas Peeter Volkonski ühel kontserdil: „Vaid mina tean, mis tähendab ansambli J.M.K.E. nimi lahti seletatuna – Jalaga Munadesse Kultuurile Eestis“. Kas peale riigikohtu otsust selle kohta, et Narva linn võtab autodelt ebaseaduslikku tasu Narva piiripunkti sisenemise eest, võib öelda J.M.T.E. ehk „Jalaga Munadesse Turismile Eestis“?
Riigikohus tunnistas teisipäeval põhiseadusvastaseks ja kehtetuks Narva linnavalitsuse mullu 4. märtsil vastu võetud määruse «Teenuste osutamise kord mööda Narva linna territooriumi piiripunkti sõitva transpordivoolu reguleerimisel». See tähendab, et Narva linnavalitsuse kehtestatud 300-kroonine piiriületuse eelvormistamise tasu on ebaseaduslik.
Tagajärg: Eesti ja Venemaa vaheline piirijärjekord on Narvas nüüd 6 ööpäeva!
Veidi ajaloost. Kunagi, kui tekkis Eesti-Vene piir, seisid kõik autod ööpäevade kaupa piirisabas keset Narva linna. Muuhulgas tähendas see seda, et autojuhid rahuldasid oma ihuvajadusi keset Narva linna, otse Peetri väljaku ümbruses.
Narva linnal sai sellest siiber, leiti alternatiiv. Autod suunati seisma äärelinna parklasse, kust neid portsu kaupa piirile lasti. Et parklapidamine oli kulukas, võeti selle eest tasu 25 krooni. Siis teatas riik, et nii ei tohi! Õnneks jätkus siis mõistust, leiti lahendus – kulud kanti siseministeeriumi eelarvest. Kõik toimis, kuigi vahel pidi seal seisma ööpäeva – aga vähemalt oli lähedal WC, hotell ja söögikoht.
Edasi juhtus nii, et Narvas ja Ida-Virumaal suleti palju ettevõtted, tekkis palju töötuid ning lisaks muutus Venemaal bensiin kaks korda odavamaks kui Eestis. Töötutel tekkis uus äri – Venemaalt odava bensiini vedamine. Taas venisid piirijärjekorrad mitme ööpäeva pikkuseks.
Aga peale bensiinivedajate oli järjekorras ka palju tavakodanikke, kellel oli vaja Venemaale sõita töö asjus – Peterburis töötab umbes 30 Eesti osalusega ettevõtet. Samuti hakkasid Eestisse tulema Peterburi ja Moskva turistid, kes avastasid, et Eesti on huvitav turismimaa –soodsam ja põnevam kui Soome. Isegi Peterburi Soome konsulaat konstateeris siis fakti, et turism neile väheneb, sest paljud Vene turistid suunduvad avastama Eestit.
Taas leidis Narva linnavalitsus alternatiivi piiriummiku vähendamiseks – tasuline võimalus broneerida eelnevalt järjekord. Hinnaks 300 krooni, mis läks linnakassasse. Täpselt selline summa, mis oli tavakodanikule ja turistile vastuvõetav, aga bensiinivedajatele mõttetu kulu.
Eesti riik oli just saanud huvitavaks reisisihtpunktiks turistidele Venemaalt. Tulijad nägid, et ei ole see Eesti midagi fašistlik riik, et keegi ei käi haakristiga ringi. Vaid vastupidi, ollakse väga sõbralikud ja turistid Venemaalt on teretulnud. Justnii nagu EAS-i reklaamplakatid lubasid. Kes korra käis, see kiitis ja võttis sõbrad kaasa!
Eestis tekkisid huvitavad SPA Keskused, hea kvaliteedi ja teenindusega. See köitis turiste Idast, sest Peterburi oma lähiümbruses midagi sellist ei ole. Need, kes varem veetsid oma puhkused Soomes, tulid nüüd meelsasti Aqva SPAsse, Meresuus SPAsse ja teistesse Eestimaa SPA-desse ning muidu autoga Eestit avastama. Sest kõik teadsid, et nad saavad pühapäevaks koju – tänu tasulisele eelregistreerimisele ei pidanud koos bensiinivedajatega sabas seismas. Kõik toimis ja kõik olid rahul.
Siis leidis lugupeetud õiguskantsler Indrek Tedre, et „oi,oi, poisid, teil süsteem töötab, aga kõik see on ebaseaduslik“. Jah, härra õiguskantsler, see oli võib olla põhiseaduse vastane, aga ehk oleks võinud olukorraga enne tutvuda ning uurida, mis tingis Narva linnavalitsuse sellise otsuse? Ehk oleks võinud leida hetke ja konsulteerida turismifirmadega, küsida infot Peterburi konsulaadist?
Aga ei – miks! Anname aga tuld Narva pihta! Milleks arutada kõikide osapooltega, otsida olukorrale seaduslikku lahendust koos?
Lihtsam on niisama kabinetis istudes anda tuld omaalgatuse pihta! Mu väga austatud emakeeleõpetaja keskkooli ajast ütles alati: „Noormehed, kõige tähtsam küsimus siin elus on MIKS? Miks on miski asi nii?“. Kas teid, härra Teder, pole nii õpetatud?
Riik on investeerinud turismi Eestisse, inimesed on investeerinud hotellidesse ja SPA- keskustesse, aga kas nüüd võivad nad kõik panna kõik oma venekeelsetele kodulehtedele teksti – lähim mugav SPA on Soomes?
Kellele see kasulik on? Ainult Soomele! Kas ehk käis külas keegi Soome sõber ja tegi ettepaneku: kuule, ole hea kaveri, tee nii, et venelased siia ei tuleks? Või ei piirdunud palve vaid käepatsutusega õlale? Muud seletust sellisele kiirele otsusele ma ei näe – ja seda just turismi tipphooaja alguses!
Aasta lõpuks suudavad siseministeerium ja riigikogu leida olukorrale piiril lahenduse. Aga turismihooaeg on selleks ajaks juba läbi! Ja alustama peab jälle nullist! Te ju ei tea, mis vaev see on, eriti kui kõrval on selline tugev ja arukas konkurent nagu Soome, ja ega Läti ka ei maga!
Eestis hakkas käima rikkam venelane, kes tahab tulla autoga puhkust nautima. See oli see üle keskmise sissetulekuga inimene, kes hakkas koostama kirju Venemaa presidendi administratsioonile, miks on auklik Peterburi–Narva maantee, mis on nüüdseks 80% ulatuses parem kui Peteburist Soome viiv maantee! See on seesama turist, kes saadab pidevalt kirju Kremlisse, kirudes oma maa tolli ja piirivalve tööd ja tänu kellele Venemaa poolne piirivalve aeg ajalt liigutab end kiirmini kui muidu.
Mis ma peaks neile nüüd ütlema? Neile, kellele ma olen siin Peterburis reklaaminud Eesti SPA keskusi? Mida peaks tegema Aqva SPA juhataja, Eesti SPA-liidu liikmed, kes alatasa käisid Peterburis, et reklaamida ise oma SPA keskusi, kes investeerisid sellesse aega ja raha? Mida öelda neile, kes tühistasid tellimused Eesti SPA keskustesse?
Kui riik ei saa hakkama, siis erasektor ikka saab – hetkel on võimaik osta 400–1500 krooni eest järjekord piirile, aga seekord riigituludest mööda ja otse kellegi taskusse. Ja ma ei ole kindel, et selle bensiini ja piirijärjekordade müügiga ei ole Narva allilm, kes leidis lisateenistuse. Kelle palgal te siis olete?
Kas tõesti on teile, härra Teder, omane dostojevskilik maailmavaade – enne tegu ja siis mõte?
Kord sattusin Peterburis ristmikul suurde ummikusse. Kõik liiklus seisis ja mina Eesti numbritega autoga sel ristmikul! Ühel hetkel kargas suurest maasturist välja üks kohalik ja karjus üle ummiku: „Mehed, pagan, meil on jama, ja üks Eesti auto ka veel siin ees! Teeme eestlasele teed ja ise klaarime omavahel!“. Te ei usu, aga masinad tõmbasidki kõrvale, et läbi lasta vaid mind.
Ehk oleks see sõnum riigikogule. Ausõna, Venemaa turistid ei tule Eestisse bensiini müüma! Ehk suudame luua olukorra, kus Venemaa kodanikke autod lastakse üle piiri tagasi Venemaale ilma mõnitamiseta ja koos bensiinivedajatega järjekorras seismiseta? Kodus klaarime ise omavahel ära kuidagi…
Tutvuge Venemaa foorumites viimasel ajal tekkinud aruteludega Eesti Venemaa piiriületuse kohta.
Ja kui ilus on selle foorumi algus, ja kui kurvad selle foorumi viimased kirjed. Mina lugesin, ja hakkas kahju. Kahju oma ajast ja rahast turistide toomiseks Eestisse, kahju kõigist, kes sellega tegelesid.
Praegu on nii nagu on öelnud minu poolt väga austatud Rein Lang: JOKK! Aga mis saab edasi?
Sest selles piirijärjekorras peavad samamoodi seisma need umbes 30 Peterburis tegutseva ettevõtte töötajad, kes käivad iga nädal Eestist Peterburis tööl. Mida peavad tegema nemad? Kuidas tööl käia? Öelda pereliikmetele, et koju tulen ehk aasta lõpus? Või tegema Helsingi kaudu ringe Peterburgi?
Või sulgema oma tegevuse Peterburis ja Leningradi oblastis? Ja kuidas saavad nad nüüd kutsuda oma Venemaa äripartnereid Eestisse? Kas lausega: „Läheme umbes kuueks päevaks Eestisse“?
Kas ehk korraldaks koos riigikogulastega enne uut seaduse muudatuse seaduse muudatust mõttetalgud? See on ju popp nüüd.
Mõelgem lahendused koos välja nende inimestega, kes elavad-töötavad Peterburis, kel pole ükskõik Eesti Vabariigi maine, Peterburi konsulaadiga, Peterburis tegutseva Eesti Äriklubi – ehk E-klubiga, mida ma juhatan. Või võtame motoks Priit Pärna kuulsa karikatuuri: SITT KAH?
P.S. Peterburi konsulaat on juuni kuu seisuga väljastanud ca 14 000 viisat. Kas nende tublide inimeste töö on ka asjatu?
Kas õiguskantsler andis hoobi Eesti turismile Venemaalt?
1980-ndate keskel hõikas Peeter Volkonski ühel kontserdil: „Vaid mina tean, mis tähendab ansambli J.M.K.E. nimi lahti seletatuna – Jalaga Munadesse Kultuurile Eestis“. Kas peale riigikohtu otsust selle kohta, et Narva linn võtab autodelt ebaseaduslikku tasu Narva piiripunkti sisenemise eest, võib öelda J.M.T.E. ehk „Jalaga Munadesse Turismile Eestis“?
Riigikohus tunnistas teisipäeval põhiseadusvastaseks ja kehtetuks Narva linnavalitsuse mullu 4. märtsil vastu võetud määruse «Teenuste osutamise kord mööda Narva linna territooriumi piiripunkti sõitva transpordivoolu reguleerimisel». See tähendab, et Narva linnavalitsuse kehtestatud 300-kroonine piiriületuse eelvormistamise tasu on ebaseaduslik.
Tagajärg: Eesti ja Venemaa vaheline piirijärjekord on Narvas nüüd 6 ööpäeva!
Veidi ajaloost. Kunagi, kui tekkis Eesti-Vene piir, seisid kõik autod ööpäevade kaupa piirisabas keset Narva linna. Muuhulgas tähendas see seda, et autojuhid rahuldasid oma ihuvajadusi keset Narva linna, otse Peetri väljaku ümbruses.
Narva linnal sai sellest siiber, leiti alternatiiv. Autod suunati seisma äärelinna parklasse, kust neid portsu kaupa piirile lasti. Et parklapidamine oli kulukas, võeti selle eest tasu 25 krooni. Siis teatas riik, et nii ei tohi! Õnneks jätkus siis mõistust, leiti lahendus – kulud kanti siseministeeriumi eelarvest. Kõik toimis, kuigi vahel pidi seal seisma ööpäeva – aga vähemalt oli lähedal WC, hotell ja söögikoht.
Edasi juhtus nii, et Narvas ja Ida-Virumaal suleti palju ettevõtted, tekkis palju töötuid ning lisaks muutus Venemaal bensiin kaks korda odavamaks kui Eestis. Töötutel tekkis uus äri – Venemaalt odava bensiini vedamine. Taas venisid piirijärjekorrad mitme ööpäeva pikkuseks.
Aga peale bensiinivedajate oli järjekorras ka palju tavakodanikke, kellel oli vaja Venemaale sõita töö asjus – Peterburis töötab umbes 30 Eesti osalusega ettevõtet. Samuti hakkasid Eestisse tulema Peterburi ja Moskva turistid, kes avastasid, et Eesti on huvitav turismimaa –soodsam ja põnevam kui Soome. Isegi Peterburi Soome konsulaat konstateeris siis fakti, et turism neile väheneb, sest paljud Vene turistid suunduvad avastama Eestit.
Taas leidis Narva linnavalitsus alternatiivi piiriummiku vähendamiseks – tasuline võimalus broneerida eelnevalt järjekord. Hinnaks 300 krooni, mis läks linnakassasse. Täpselt selline summa, mis oli tavakodanikule ja turistile vastuvõetav, aga bensiinivedajatele mõttetu kulu.
Eesti riik oli just saanud huvitavaks reisisihtpunktiks turistidele Venemaalt. Tulijad nägid, et ei ole see Eesti midagi fašistlik riik, et keegi ei käi haakristiga ringi. Vaid vastupidi, ollakse väga sõbralikud ja turistid Venemaalt on teretulnud. Justnii nagu EAS-i reklaamplakatid lubasid. Kes korra käis, see kiitis ja võttis sõbrad kaasa!
Eestis tekkisid huvitavad SPA Keskused, hea kvaliteedi ja teenindusega. See köitis turiste Idast, sest Peterburi oma lähiümbruses midagi sellist ei ole. Need, kes varem veetsid oma puhkused Soomes, tulid nüüd meelsasti Aqva SPAsse, Meresuus SPAsse ja teistesse Eestimaa SPA-desse ning muidu autoga Eestit avastama. Sest kõik teadsid, et nad saavad pühapäevaks koju – tänu tasulisele eelregistreerimisele ei pidanud koos bensiinivedajatega sabas seismas. Kõik toimis ja kõik olid rahul.
Siis leidis lugupeetud õiguskantsler Indrek Tedre, et „oi,oi, poisid, teil süsteem töötab, aga kõik see on ebaseaduslik“. Jah, härra õiguskantsler, see oli võib olla põhiseaduse vastane, aga ehk oleks võinud olukorraga enne tutvuda ning uurida, mis tingis Narva linnavalitsuse sellise otsuse? Ehk oleks võinud leida hetke ja konsulteerida turismifirmadega, küsida infot Peterburi konsulaadist?
Aga ei – miks! Anname aga tuld Narva pihta! Milleks arutada kõikide osapooltega, otsida olukorrale seaduslikku lahendust koos?
Lihtsam on niisama kabinetis istudes anda tuld omaalgatuse pihta! Mu väga austatud emakeeleõpetaja keskkooli ajast ütles alati: „Noormehed, kõige tähtsam küsimus siin elus on MIKS? Miks on miski asi nii?“. Kas teid, härra Teder, pole nii õpetatud?
Riik on investeerinud turismi Eestisse, inimesed on investeerinud hotellidesse ja SPA- keskustesse, aga kas nüüd võivad nad kõik panna kõik oma venekeelsetele kodulehtedele teksti – lähim mugav SPA on Soomes?
Kellele see kasulik on? Ainult Soomele! Kas ehk käis külas keegi Soome sõber ja tegi ettepaneku: kuule, ole hea kaveri, tee nii, et venelased siia ei tuleks? Või ei piirdunud palve vaid käepatsutusega õlale? Muud seletust sellisele kiirele otsusele ma ei näe – ja seda just turismi tipphooaja alguses!
Aasta lõpuks suudavad siseministeerium ja riigikogu leida olukorrale piiril lahenduse. Aga turismihooaeg on selleks ajaks juba läbi! Ja alustama peab jälle nullist! Te ju ei tea, mis vaev see on, eriti kui kõrval on selline tugev ja arukas konkurent nagu Soome, ja ega Läti ka ei maga!
Eestis hakkas käima rikkam venelane, kes tahab tulla autoga puhkust nautima. See oli see üle keskmise sissetulekuga inimene, kes hakkas koostama kirju Venemaa presidendi administratsioonile, miks on auklik Peterburi–Narva maantee, mis on nüüdseks 80% ulatuses parem kui Peteburist Soome viiv maantee! See on seesama turist, kes saadab pidevalt kirju Kremlisse, kirudes oma maa tolli ja piirivalve tööd ja tänu kellele Venemaa poolne piirivalve aeg ajalt liigutab end kiirmini kui muidu.
Mis ma peaks neile nüüd ütlema? Neile, kellele ma olen siin Peterburis reklaaminud Eesti SPA keskusi? Mida peaks tegema Aqva SPA juhataja, Eesti SPA-liidu liikmed, kes alatasa käisid Peterburis, et reklaamida ise oma SPA keskusi, kes investeerisid sellesse aega ja raha? Mida öelda neile, kes tühistasid tellimused Eesti SPA keskustesse?
Kui riik ei saa hakkama, siis erasektor ikka saab – hetkel on võimaik osta 400–1500 krooni eest järjekord piirile, aga seekord riigituludest mööda ja otse kellegi taskusse. Ja ma ei ole kindel, et selle bensiini ja piirijärjekordade müügiga ei ole Narva allilm, kes leidis lisateenistuse. Kelle palgal te siis olete?
Kas tõesti on teile, härra Teder, omane dostojevskilik maailmavaade – enne tegu ja siis mõte?
Kord sattusin Peterburis ristmikul suurde ummikusse. Kõik liiklus seisis ja mina Eesti numbritega autoga sel ristmikul! Ühel hetkel kargas suurest maasturist välja üks kohalik ja karjus üle ummiku: „Mehed, pagan, meil on jama, ja üks Eesti auto ka veel siin ees! Teeme eestlasele teed ja ise klaarime omavahel!“. Te ei usu, aga masinad tõmbasidki kõrvale, et läbi lasta vaid mind.
Ehk oleks see sõnum riigikogule. Ausõna, Venemaa turistid ei tule Eestisse bensiini müüma! Ehk suudame luua olukorra, kus Venemaa kodanikke autod lastakse üle piiri tagasi Venemaale ilma mõnitamiseta ja koos bensiinivedajatega järjekorras seismiseta? Kodus klaarime ise omavahel ära kuidagi…
Tutvuge Venemaa foorumites viimasel ajal tekkinud aruteludega Eesti Venemaa piiriületuse kohta.
Ja kui ilus on selle foorumi algus, ja kui kurvad selle foorumi viimased kirjed. Mina lugesin, ja hakkas kahju. Kahju oma ajast ja rahast turistide toomiseks Eestisse, kahju kõigist, kes sellega tegelesid.
Praegu on nii nagu on öelnud minu poolt väga austatud Rein Lang: JOKK! Aga mis saab edasi?
Sest selles piirijärjekorras peavad samamoodi seisma need umbes 30 Peterburis tegutseva ettevõtte töötajad, kes käivad iga nädal Eestist Peterburis tööl. Mida peavad tegema nemad? Kuidas tööl käia? Öelda pereliikmetele, et koju tulen ehk aasta lõpus? Või tegema Helsingi kaudu ringe Peterburgi?
Või sulgema oma tegevuse Peterburis ja Leningradi oblastis? Ja kuidas saavad nad nüüd kutsuda oma Venemaa äripartnereid Eestisse? Kas lausega: „Läheme umbes kuueks päevaks Eestisse“?
Kas ehk korraldaks koos riigikogulastega enne uut seaduse muudatuse seaduse muudatust mõttetalgud? See on ju popp nüüd.
Mõelgem lahendused koos välja nende inimestega, kes elavad-töötavad Peterburis, kel pole ükskõik Eesti Vabariigi maine, Peterburi konsulaadiga, Peterburis tegutseva Eesti Äriklubi – ehk E-klubiga, mida ma juhatan. Või võtame motoks Priit Pärna kuulsa karikatuuri: SITT KAH?
P.S. Peterburi konsulaat on juuni kuu seisuga väljastanud ca 14 000 viisat. Kas nende tublide inimeste töö on ka asjatu?
Kuri Vene turist: Eesti-Vene piiril kaubeldakse avalikult kiirema piiriületusega ning keegi ei julge sekkuda!
Kellelegi pole saladus, mis toimub Eesti-Vene piiripunktides. Metsikud järjekorrad (selle foto tegin ma tänavu märtsi lõpus Petseri-poolelt). Samuti teavad asjaosalised, et kiirema piiriületuse saab lihtlabaselt osta. Ka Eesti poolelt. Korruptsioonivaba Eesti vaatab sellele läbi sõrmede, sest kellelegi on see loomulikult kasulik äri. Eesti piirivalve ja tolli juhtkond teavad seda väga hästi. Minuni jõudis ühe Eestis käinud Peterburi inimese kiri sellest, mida ta nägi Kagu-Eesti piiripunktides. Eriti kahju on muidugi sellest järeldusest, mis ta kirja lõpus teeb... Aga selles oleme puhtalt ise süüdi. Ootan huviga arvamusi ja ehk tahab keegi jagada ka oma kogemusi ja versioone piiril toimuvast. (NB! Õhtul lisan blogisse ühe pikema arvamuse piiriületuse kohta Narvas, mille kirjutab aastaid Piiteris tegutsev Eesti ettevõtja).
Позвольте поделиться некоторыми свежими впечатлениями от недавней поездки в Эстонию через погранпереходы Псковской области ... В прошедшие выходные ездили с женой на автомашине из Санкт-Петербурга в Тарту. Впечатления от Тарту и от самой поездки по Эстонии самые хорошие, но я немножко не об этом.
В Эстонию мы ехали 12 июня, в Шумилкино были в 18.00 час, в очереди из автомобилей с номерами РФ ( была сформирована отдельная очередь для наших сограждан ) простояли 5,5 часов, будучи изначально 16-ми в этой очереди ... Причем, оформив выезд на Российской границе, больше часа стояли там же в ожидании того, что Эстонская таможня разрешит пропуск. По словам Российских пограничников - это совершенно обычная ситуация.
Аналогичная картина при возвращении обратно, но уже 14 июня, при пересечении п.п. Койдула - Куничина гора. С Эстонской стороны подъехали в 17.00, покинули погранпереход "Куничина гора" только в 23.00 час. Итого 6 часов нахождения в очереди. Очередь общая, на 90 % состоит из "бензовозов". С Эстонской стороны совершенно открыто торгует очередностью группа молодых людей на нескольких автомашинах. Цена вопроса, чтобы встать в первой десятке- 2,5 тыс. рублей.
По словам других людей, находящихся в очереди и имеющих большой опыт по пересечению данного погранперехода, это совершенно обычная картина ... С торговцами очередями просто бояться связываться, так как ( по словам тех же опытных очередников ), имеются случаи мести со стороны торговцев - прямо бандитский Запад какой - то ...
Если суммировать впечатления - то такого я раньше не встречал нигде и впечатления от поездки полностью испорчены, хотя, как мне представляется,- навести порядок вполне возможно, если только этим заниматься. Можно прилагать усилия, расходовать средства с тем, чтобы улучшить ситуацию с притоком Российских туристов в Эстонию, но до тех пор, пока на погранпереходах будет царить такая обстановка, я полагаю, что любой здравомыслящий человек, один раз столкнувшись с этим, повторно уже никогда не поедет. Лично я не поеду и друзьям никогда не посоветую. Печально это, так как посещения Эстонии всегда раньше вызывали только положительные эмоции ...
P.S. Чтобы быть объективным следует отметить, что ситуация на переходе Иван Город - Нарва судя по отзывам друзей ничуть не лучше.
С уважением,
Имбирёв Алексей Анатольевич
г. Санкт - Петербург
teisipäev, juuni 15, 2010
Kurb lugu minu blogiga...
Hiljuti saatis mulle meili üks blogilugeja (suur aitäh Sulle, Indrek – nii mu blogi külastamise kui ka teadaandmise eest!). Jutt oli selline:
„Sattusin ükspäev ühele tuttavale soovitama sinu blogi sissekannet teemal "10 000 km läbi Venemaa", kuid nüüd talle selle kohta linki saates ei suuda ma seda enam leida. Reisi lõpp on nagu veel blogis olemas (nov 09'), kuid reisi esimest poolt ei suutnud kuidagi leida (loogika järgi peaks ju nagu okt 09' olema?! - pole nagu sellist sissekannetki enam...). Mõtlesin uurida, et kas mul arvuti mängib vingerpussi või oled sa selle sealt lihtsalt ära kustutanud?“
Hakkasin uurima ja tuli välja kurb tõde – 2009 aasta oktoobri sissekanded ongi kõik kadunud. Igaüks võib selles ise veenduda. Hunnik unikaalset materjali koos fotodega on läinud.
Hakkasin uurima, kuidas see on võimalik.
Endine Blog.tr.ee tegija Andris Reinman pakkus selliseid variante:
„Kui blogi postitused on kirjeldatud viisil "haihtunud" saab kadumisel olla mitu põhjust. Esiteks tehniline - minu teada olid Googlel hiljuti mingid üldised probleemid andmete salvestamisega ning sellisel juhul on tõenäoline, et postitused tulevad üks hetk ise tagasi. Teine ja probleemsem põhjus on, kui keegi pahatahtlik inimene on saanud ligi blogi paroolile ja siis ise sealt midagi kustutanud, näiteks endale ebameeldivaid asju või lihtsalt "nalja pärast". Sellisel juhul tasuks kindlasti oma kasutajakonto parool ära muuta, samuti tasuks üle vaadata parooli meeldetuletuse e-posti aadress (sinna kuhu saadetakse uus parool, kui vana on ununenud) ning igaks juhuks võiks ka selle ära vahetada.“
Huvitav, kas on kellelgi veel sarnast probleemi olnud ja mida olete teinud? On kellelgi postitused iseenesest „tagasi ilmunud“?
„Sattusin ükspäev ühele tuttavale soovitama sinu blogi sissekannet teemal "10 000 km läbi Venemaa", kuid nüüd talle selle kohta linki saates ei suuda ma seda enam leida. Reisi lõpp on nagu veel blogis olemas (nov 09'), kuid reisi esimest poolt ei suutnud kuidagi leida (loogika järgi peaks ju nagu okt 09' olema?! - pole nagu sellist sissekannetki enam...). Mõtlesin uurida, et kas mul arvuti mängib vingerpussi või oled sa selle sealt lihtsalt ära kustutanud?“
Hakkasin uurima ja tuli välja kurb tõde – 2009 aasta oktoobri sissekanded ongi kõik kadunud. Igaüks võib selles ise veenduda. Hunnik unikaalset materjali koos fotodega on läinud.
Hakkasin uurima, kuidas see on võimalik.
Endine Blog.tr.ee tegija Andris Reinman pakkus selliseid variante:
„Kui blogi postitused on kirjeldatud viisil "haihtunud" saab kadumisel olla mitu põhjust. Esiteks tehniline - minu teada olid Googlel hiljuti mingid üldised probleemid andmete salvestamisega ning sellisel juhul on tõenäoline, et postitused tulevad üks hetk ise tagasi. Teine ja probleemsem põhjus on, kui keegi pahatahtlik inimene on saanud ligi blogi paroolile ja siis ise sealt midagi kustutanud, näiteks endale ebameeldivaid asju või lihtsalt "nalja pärast". Sellisel juhul tasuks kindlasti oma kasutajakonto parool ära muuta, samuti tasuks üle vaadata parooli meeldetuletuse e-posti aadress (sinna kuhu saadetakse uus parool, kui vana on ununenud) ning igaks juhuks võiks ka selle ära vahetada.“
Huvitav, kas on kellelgi veel sarnast probleemi olnud ja mida olete teinud? On kellelgi postitused iseenesest „tagasi ilmunud“?
teisipäev, juuni 01, 2010
Putin läks veidi närvi
Venemaa rahvuslik liider Vladimir Putin osales nädalavahetusel Peterburis kultuuriinimestega, kes organiseerisid heategevat kirjanduse- ja muusikaõhtut „Väike prints“. Kohtumist näidati ka õhtul Vene telekanalites. Seal juhtus midagi enneolematut, mis tõestab veelkord, et suurematele telekanalitele on hakatud ühe suuremaid vabadusi pakkuma. 2008. aastal oleks see täiesti uskumatuna tundunud telekast näha.
Nimelt küsis Putinilt seal väga teravaid küsiumid tuntud rokkmuusik Juri Sevtšuk (kes veidigi Vene rokkmuusikaga kursis, siis peaks see nimi paljugi ütlema – DDT). Küsis poliitiliste vabaduste, korruptsiooni, protesti meeleavalduste kohta. Putin läks mõne koha peal ikka päris närvi. Kogu seda suurepärast vahepala uudistes ei näidatud kahjuks, aga vähemalt midagigi.
Hakatuseks panen siia netist leitud 11-minutilise versiooni Sevtšuki-Putini dialoogist ning seejärel on klipp, mida näidati Pervõi kanali uudistes. See viimanegi on suur asi.
Muideks, see diskussioon ei lõppe ka selle pikema versiooniga. Diskussioon jätkub Gazpromi pilvelõhkuja teemal ning ei puuduta enam niivõrd poliitikat, aga selle-eest tuleb sealt välja, et Putin kaalub 76 kilo. Ise ütleb.
Nimelt küsis Putinilt seal väga teravaid küsiumid tuntud rokkmuusik Juri Sevtšuk (kes veidigi Vene rokkmuusikaga kursis, siis peaks see nimi paljugi ütlema – DDT). Küsis poliitiliste vabaduste, korruptsiooni, protesti meeleavalduste kohta. Putin läks mõne koha peal ikka päris närvi. Kogu seda suurepärast vahepala uudistes ei näidatud kahjuks, aga vähemalt midagigi.
Hakatuseks panen siia netist leitud 11-minutilise versiooni Sevtšuki-Putini dialoogist ning seejärel on klipp, mida näidati Pervõi kanali uudistes. See viimanegi on suur asi.
Muideks, see diskussioon ei lõppe ka selle pikema versiooniga. Diskussioon jätkub Gazpromi pilvelõhkuja teemal ning ei puuduta enam niivõrd poliitikat, aga selle-eest tuleb sealt välja, et Putin kaalub 76 kilo. Ise ütleb.
Tellimine:
Postitused (Atom)