laupäev, veebruar 07, 2009

Toropetsis ja Andreapolis Eesti märki otsimas

Käisime väikse seltskonnaga Tveri oblastis endiste Eesti asunduse piirkonnas, mille keskused oli kunagi 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Toropetsi (fotol linnavaade) ja Andreapolis. Need linnakesed on siiani alles, umbes 10 000 elanikuga kumbki. Kusjuures Toropets on üldse Venemaa üks vanemaid linnu, asustatud u 1070 kanti. Moskva linnast ei nähtud veel undki, kui Toropetsis oli oma vürtsiriik.

Toropets on väga fotogeeniline linn minu arust. Linnakese suur pluss on see, et seal polnud minua rust ühtki uusehitist, linnake on paljuski säilinud endiselt selline nagu see oli 100 aastat tagasi. Fotograafi jaoks on see lihtsalt unistuste koht, sest ka inimesed (kolm toropetslast on siin fotol) on üsna lahked.



Eestlasi me eriti mõlemast linnast muidugi eest ei leidnud, nagu oli arvata. Toropetsis ei saanud kellegagi kokku, aga Andreapolis käisime mõnedel külas. Aga neil oli kõigil üks joon, et peale mõne sõna ei osanud nad eesti keelt. Enamuse nimedki olid venepärased juba nagu Kozlov või Vladimir Makarov (tema ema veel luges eestikeelseid palveid). Aga saime kokku ka peagi 77-aastaseks saava nime poolest veel vägagi tõupuhta eestlasega – Anton Soolamees (fotol). Väga vahva vana, kes pensionile jäädes tuletas oma juures meelde, sõitis Piiterist tagasi kodunakti ja kirjutas eestlaste ajaloost Tveri oblastis sajaküljelise raamatu, mis sai 2007. aastal ülevenemaalisel kodu-uurijate konkursil kolmanda koha! Praegu hakkab kirjutama selle teist osa.
Toropetsis oli ainus eestlastega seotud koht vana puust hoone, kus vanasti oli olnud eestlaste kirik. Nüüd on kirikutorn ammugi maha tõmmatud ja hoones spordikool. Rootsis elaval Peeter Luksepal, kelle isa sündis Toropetsis, ja ajaloolasel Peep Pillakul oli plaan panna hoone seinale väike mälestustahvel. Aga nüüd selgus linnavalitsuses, et sel pole eriti mõtet, sest hoone läheb next aasta lammutamisele.
Toropetsis on kaks hotelli ning mõlemas oli tore hinnasüsteem, mida ma ausalt öeldes polegi Venemaal enam kohanud. Nimelt maksab ühene tuba suurujärgus 1000 rubla. Kui sa oled Balti riikide kodanik, siis maksab see sama tuba 1300 rubla, aga kui sa oled muu välismaalane, siis tuleb maksta 2000 rubla. (Huvitav, kas Ukraina ja Valgevene kodanikud ka?)
Andreapol oli tähelepanuväärne paik sellepoolest, et seal asub praegu sisuliselt Vene armee, Vene õhuvägede ainus hävitajate Mig-29 polk, mis on võimeline lahingulende tegema. Eelmise aasta lõpus kukkusid mitu Mig-29 alla ning kõik lennud nendega peatati ning nüüd on selgunud, et 70 prossa nendest Mig-idest on naturaalselt läbi roostetanud, nende ekspluateerimisaeg on ammu täis. See 70 prossa teeb 200 lennukit. Kokku on Vene õhuvägedes suurusjärgus 700 hävitajat. No vot ja pärast pikki kontrolle said lennuload esialgu tagasi vaid Andreapolis asuv 28. aviapolk ja Astrahanis asuv õppepolk.
Veel üks oluline detail – kõige odavam 1,5 liitrine õlu, mis ma nägin, maksis Toropetsis 37 rubla ehk siis 12 krooni.... Nagu Tšehhis juba, Venemaa on õlleriik.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

üks näide:
http://www.youtube.com/watch?v=kJzes3lSQMg&feature=related

s.Pets

Unknown ütles ...

Jaanuspoiss, lahe lugu, muideks mu üks vanavanaisa Mihhail Skvartsov, Judenitši põhjakorpuse ratsaohvitser, oli Tverist pärit! Sa peaksid neist eestlastest veits pikemalt kirjutama, huvitav on neist saatustest lugeda.