Kolmapäev, juuni 25, 2008

Venelased muretsevad oma keele pärast nagu meie 20 aastat tagasi ning Eesti ja Vene presidendid, 14 aastat hiljem

Ahoi, sõbrad! Käisin vahepeal me väikses ja paljukannatanud Eestis, ja nagu ikka polnud sel ajal põhjust kirjutada. Tulin täna hommikul lennukiga Tallinnast ning sain ebameeldiva üllatuse osaliseks.
Olen mitu korda siin blogis kiitnud, et vahva – alates juuni algusest saab Sheremetjevo lennujaamast lõpuks rongiga otse linna. Aga ei pannud tähele, et kui ebasoodsatel aegadel see rong sõidab Tallinna-lennuki jaoks. Tallinna-lennuk maandub Moskvas kuskil 9.30 paiku, hästi on kui kella 10 oled piiripostidest möödas ja lennujaama exit´is. Aeroekspress lahkub linna 10.10 ja järgmine alles 12.55! See on neil päeva pikim paus ja just Tallinna-lennuki ajaks.
Seega soovitus – kes tahab rongiga kiirelt, 30 mintsaga linna saada, see peab lennuki pealt nagu välk silkama ja lootma, et ei ole nii nagu täna, kus mitte Vene kodanike jaoks töötas ainult üks piirivalvur....Viimased sabas seisjad veetsid umbes tunni, ma arvan.
Selle eest leidsin lennujaamast tänasest Rossiskaja Gazetast (seda jagatakse seal tasuta) huvitava loo. Vaadake kas tuleb tuttav ette?
„Kuidas teha nii, et siiasõitjad austaksid meie keelt ja kultuuri? Kuidas aidata inimest valutult integreeruda meie ühiskonda?“ Jah, jutt ei käi eesti keele õppimisest ja venekeelsetest Eestis, vaid nii arutletakse sel puhul, et üha rohkem võõrtöölisi Venemaal ei mõista vene keelt. Ehk nüüd saavad ka meist nad paremini aru.
Päris huvitav lugu muide, panen lingi siia. Lehe väitel on Moskvas 25 000 migranti, kes ei mõika sõnagi vene keelt. Et vene laste vanemad Moskvas kaebavad, et nende lasteaialapsed räägivad vene keelt armeenia aktsendiga, sest kasvataja on armeenlanna jne.
Vahepeal, keda huvitab, ilmus eelmisel laupäeval mu esimene lugu artiklisarjast, mis räägib hantide elust. Enne soome-ugri kongressi. Esimene lugu puudutas keelt, teine lugu räägib nende suhetest naftafirmadega ning kolmas jutustab ühe Potjomkini küla ehitamisest. Lood peaksid ilmuma Päewalehes reedel ja laupäeval.
Täna tuli muide uudis, et selle kongressi ajal kohtuvad Ilves ja Medvedev Hantõ-Mansiiskis.
See kõlab mõnele ehk ootamatult, aga kui Ilvese ja Medvedevi kahepoolne tunniajane kohtumine laupäeval teoks saab, siis see on Eesti ja Venemaa (naaberriigid!) presidentide esimene ette kokku lepitud kohtumine 13 aasta ja 11 kuu järel.
Viimati sõitis Lennart Meri 1994. aasta juulis Moskvasse ainsa sihiga kohtuda Venemaa presidendiga, kelleks tollal oli Boriss Jeltsin. Siis sündisid nn juunilepped ning Eestimaa sai Vene vägedest vabaks.
Pärast seda kohtus meie järgmine president Arnold Rüütel Venemaa järgmise presidendi Vladimir Putiniga küll koguni kaks korda, aga mõlemal korral polnud see ette kokku lepitud kahepoolne kohtumine. 2003. aasta mais kohtus Rüütel Putiniga korraks Peterburis EL-Venemaa tippkohtumise raames ning 2005. aasta jaanuaris ühines Putin ootamatult Rüütli ja patriarh Aleksius II kohtumisega Kremlis.
Kõigile neile aga, kes hakkavad enne Medvedevi-Ilvese kohtumist rääkima midagi „läbimurdest Eesti-Vene suhetes“ või „suhete paranemisest“ tuleb soovitada külma duši alla minna.
Loodetavasti ei toimu järgmine Eesti ja Vene presidentide kokkulepitud kohtumine 2022. aasta mais....

Kommentaare ei ole: