Noored sõdivad Moskvas "mustade" taksojuhtide vastu

Našide sarnane noorteorganisatsioon Mestnõie (Kohalikud), see ühendab Kremli-meelseid Moskva oblasti noori, algatas Moskvas kampaania illegaalidest taksojuhtide vastu.
Sisuliselt on see aktsioon suunatud Kesk-Aasiast pärit gasterbaiterite vastu, kellest enamuses koosnebki siinne taksojuhtide vägi. Noored kinnitavad, et nende teenuseid kasutades toetad sa illegaalide äri, sõidad korrast ära autoga ning paned oma elu sellega ohtu jne. Ning kutsusid moskvalasi alates juuni lõpust nende teenetest loobuma.
Ma pole küll eriti tähelepannud, et nö mustad taksojuhid oleksid kusagile kadunud. Öösiti, pärast metroo kinni panekut, tahad ju ikkagi koju sõita. Ja ametlikku taksot ei leia igalt poolt ning pealegi on illegaalne juht ka odavam. Kesklinnast minu juurde on sellisega maksimaalselt 200 rutsi, õiglane hind oleks 150 rutsi. Aeg-ajalt olen nendega sõitnud. See on tõesi, et nende žigulid on küll viimased kärud ning kindla peale on suur osa neist üsna ohtlikud. Aga kutid ise on enamasti olnud igavesti lõbusad ja nende lood sellest, kuidas nad hakkama saavad, päris põrutavad.
New Timesi nimeline uus poliitikaajakiri palus ekspertidel hinnata, kas selline üleskutse õhutav rahvastevahelist vaenu avalikult ja sai vastuseks, et jah, õhutab küll. A vaevalt, et see Mestnõidele midagi kaasa tõi.
Ma olen tihti mõelnud, et kui neid lõunast pärit võõrtöölisi siin pole, siis kes pagan Moskvas ehitaks, hoove ja tänavaid koristaks, öösiti koju viiks? Ühesõnaga teeks kõike räpast, mida moskvalane või üldse venelase siin teha ei viitsi.
Äsja ilmus üsna palju kõmu tekitanud raamat Gasterbaiter, mida saab muide ka netist lugeda – olge lahked.
Palju on juttu olnud, et Venemaa kavatseb kulutada röögatud 12 miljardit dollarit selleks, et 2014. Sotšist taliolümpia läbi viia. Aga palun väga – täna teatati ilma erilise kireta, et Vaikse ookeani äärde Kamtšatka poolsaarele ehitatakse peagi uus sadam tuumaallveelaevadele ning see läheb maksa 9 miljardit. Ehk kolmveerand summast, mis olümpia. See ei eruta ilmselt kedagi ja ma kahtlen, kas see on homsetes lehtedes suur uudis.
Kasparovi juhitud Teise Venemaaga on nüüd ilmselt lõpp. Kunagi aprillis kirjutasin ma neist pealkirja alla „Sea ja käo liit”. Ja nii läkski – ei suutnud enne juba keegi eriti uskuda et Kasjanov ja Limonov suudavad ühte vankrit vedada. Kasjanov lahkus juba tiba varem, aga nädalavahetuse „Teise Venemaa” kongressile ei ilmunud enam ka sellised tuntud opositsioonipoliitikud nagu Irina Hakamada, Boriss Nemtsov, Andrei Illarionov, Nikolai Rožkov.
Kahju küll, aga eks nad olid algusest peale sellised marginaalid. Sest tegelt oleks ühendatud opositsioonil šanss, ehkki väga väike, aga siiski šanss, kui kõik väga hästi välja tuleks, nihutada oma kandidaat Vene presidendivalimiste teise vooru. See oleks maksimum. Tänane Vremja Novostei, mis pole sugugi alati selline opositsioonimeelne, et erinevate sotsküsitluste järgi võib liberaalse opositsiooni valijaskond olla Venemaal 15 prossa. Teatud juhuste kokkulangemisel võiks sellise protsendiga pääseda küll presidendivalimiste teise vooru 2008 märtsis.
Aga presidendivalimiste favoriitidest. Mõni aeg tagasi kirjutasin, et võitluses Ivanov-Medvedev näib hakkavat endine kaitseminister eest libisema. Eelmisel nädalal märkasin, et suurte telejaamade telepildist on Medvedev täiesti kadunud, aga Ivanov andis näiteks pühapäeval Rossijas nädalat kokkuvõtvas programmis ligi 15-mintsase intervjuu. See on kõva sõna.
Medvedev suutis ainult vastata intervjuuga Vedomostile, mida sisuliselt loeb käputäis eliiti Venemaal. Pealegi teatas Medvedev selles, et ta ei nõustu Kremli ideoloogi Vladislav Surkovi välja mõeldud terminiga „suveräänne demokraatia”, mida kasutavad nüüd kõik Vene tipp-poliitikud rääkides Venemaa arengu eripärast.
Medvedev ütles intervjuus nii: „Ma arvan endiselt, et igasugune täisvereline demokraatia peab tuginema riiklikule suveräänsusele. Rõhutada ühte täisverelise demokraatia tunnust, aga nimelt võimu ülemuslikkust riigi siseselt ja selle sõltumatust üleüldse, tundub mulle kui juristile liigsena. Ja vahel isegi tundub see valena, sest see desorienteerib. Aga meie austatud „Ühtne Venemaa” oma õigust kasutada selliseid ideoloogilisi klišeesid, milliseid nad peavad kõige eesmärgipärasemaks antud konkreetsel perioodil. Ma saan neist aru: mõisted peavad alati olema meeldejäävad, „tulistama”. See termin on täiesti tinglik, aga see jääb meelde. See on fakt.”
Kremlis pole iial meeldinud see, kui keegi põhijoonele vastu hakkab, kasvõi kuidagi kergelt selle kahtluse alla paneb. Ja veel – selline kerge aisa üles löömine Surkovi vastu ei tähendab, et Medvedev mingi demokraat oleks.