Bulgakovi ning Meister ja Margarita radadel

Kirjutan veidi Bulgakovist, kuna tema majamuuseum on suht minu kodu lähedal – Bolšaja Sadovaja 10. Kes on Meister ja Margaritat lugenud, siis seal majas asuski see „nehorošaja kvartira”, kus toimus kurat teab mis. Seal, Berliozi endises korteris peatus Woland. Sealt lennutati Jaltasse teatridirektor Lihhodejev.
Ööl vastu laupäeva käisin ekskursioonil Moskva kesklinnas mööda Bulgakoviga seotud paiku. Kestis see kella 1 kuni 3 öösel. Ausalt öeldes lootsin ma, et see on kihvtim, aga sissejuhatuseks teemasse käib kah.
See siin ongi siis see kuulus trepikoda, kus kõige ülemisel korrusel asus Wolandi ja tema kummalise kaaskonna peakorter (otse sissepääsu kohal). Praegu asub seal Bulgakovi kortermuuseum. Bulgakov nimelt, kui ta Kiievist kolis Moskvasse, siis esimesed aastad elas ise seal. See oli selline kommunalka-tüüpi korteritega maja. Väidetavalt võttis ta oma raamatutesse palju tegelasi just selle maja elanike hulgast. Näiteks Annuška, kes pillas maha kuulsa päevalilleõlipudeli, millest algab M&M.




Samas Bolšaja Sadovaja 10 majas, kohe Wolandi trepikoja kõrval, asusid siis ja asuvad praegugi kunstnike ateljeed (need suured aknad fotol). Seal käis koos väga boheemlaslik seltskond ning ühe kunstniku ekstravagantne naine olla olnudki Margarita prototüüp. Kusagil nende akende taga kohtas Jessenin esimest korda oma muusat Isadora Duncanit.






Sellisesse postkast Bulgakovi muuseumi seinal saab panna kirju „Meistrile”.







Muuseum asub sisehoovis. Arka, mille kaudu sisehoovi pääseb, seinad on kaetud lahedate pildikestega stseenidest Meister ja Margaritast. Ülemisel on esiplaanil see koht, kus Woland ja tema kaaskond teeb trikke Variteeteatris. Konkreetselt Azazello ja Korovjevi kaarditrikk. Alumisel pildil on esiplaani Wolandi ball.




Mõned tuttavad moskvalased on mulle öelnud, et Bulgakovi Varieteeteater asus Satiiriteatris, Triumfalnaja väljaku ääres. Tegelikult pani kirjanik Variteeteatri, kus Woland ja tema kamp oma kuulsat etendust andis, Akvaariumi-aeda Mossoveti teatrisse. See asub kohe Satiiriteatri taga. Tegelikkuses seal kunagi mingit Varieteeteatrit pole olnud. Oli näiteks kasiino, kus algajad kirjaniku Ilf ja Petrov mängimas käisid.


Akvaariumi-aia nurgas asub senini avalik tualet. Samas kohas sai Variteeteatri kaevupunnist adminn Varenuhha Azazello ja Peemoti käest peksa. Tõenäoliselt pole see WC muidugi sellest ajast. See siin on uus, aga see pidi seisma enam-vähem vana tualeti koha peal.





M&M-is on mäletatavasti tore koht, kus kõik Wolandi etendusel riideid ahnitsenud naised kaotasid äkitselt tänavale sattudes oma riided ja jäid pesu väele. Vot see juhtus just siis, kui nad väljusid nende väravate kaudu Akvaariumi-ajast Sadovajale. Siis polnud muidugi Sadovaja nii ülerahvastatud ning toredat vaatepilti nägi vähem inimesi.
Veel viis ekskursioon meid mööda Stanislavski teatrist, mis on üks neljast, kus praegu Moskvas M&Mi mängitakse. Veel mängitakse Tagankas, Viktjuki teatris (muide, Viktjuki ründas eelmisel nädalavahetuse selja tagant keegi tundmatu ning lõi kuulus režisöör lebab seniajani haiglas. Talvel peksti läbi tema teatri direktor. Kurat mis toimub.) ja teatris Jugo-Zapadnajal. Kaks neljast tükist on mul juba ära vaadatud. Sügisel vaatan ülejäänud ka ära.
Siis näidati meile Gribojedovi maja, kus M&Mis asus kirjanike restoran ja MASSOLIT. Tegelikkuses on see endine kirjanik Herzeni maja. Edasi vaatasime Moskva esimest pilvelõhkujat Tverskaja põiktänaval, kus Bulgakov sai tuttavaks oma kolmanda abikaasa Jelena Nikolajevnaga, kes säilitas kõik kirjaniku käsikirjad.
Edasi tulid MHAT ehk Tšehhovi- nimeline teater, kus Bulgakov töötas. Ma ei teadnudki, et ta ühe korra astus lavale ka näitlejana. Lõpetasime ekskursiooni Aleksandrovi ajas, kus Azazello esitas Margaritale pakkumise, millele oli võimatu öelda ei, ning maja juures, mille rõdult Woland ja tema kaaskond Moskvast ära lendas.
Ma ei jõua kõike seda pikemalt kirjeldada, parem nõudke mult ekskursiooni, sõbrad, kui Moskvasse tulete.
Ahjaa, Patriarhide tiik, kus algavad M&Mi sündmused, asub ka kohe minu ligidal, aga sellest ma olen ilmselt juba kirjutanud.
Laupäeval üritasin õhtut mööda saata sellises toreda nimega klubis nagu Krisis Žanra. Asub Pokrovka väravate juures. Õhtu veetmisest suurt miskit välja ei tulnud, erilist tuju polnud. Sest ei meeldi mulle Moskva klubid – lärmakad, ülerahvastatud, rääkida ei saa. Mõned ükskikud on toredad, aga need on millegipärast suveks kinni pandud... Peaks rohkem jazziklubides tolknema.
Krisis Žanrisse läksin ka ainult sellepärast, et Steve France Pressist kutsus. Tal on sõpradega bänd, Steve mängib kitra. Kaks korda kuus käivad kuskil klubides mängima. Steve on lõbus sell, ja väga proff ajakirjanik.