Seligeri äärest tagasi: võimas pilt, pole midagi öelda

Našide laager Seligeri ääres lõhnas kohe kaugelt raha järele. See on päris võimas, millise laagri nad on metsa üles ehitanud. Vasja Jakimenko, nende boss, ütles selle kohta, et mitte üht kopikat pole tulnud riigieelarvest. Kõik on sponsorid. Teame neid sponsoreid muidugi.
„Noored ise peavad leidma finantseerijad, et siin osaleda. Meid see vähe huvitab, kust nad raha saavad. Näiteks, kui Voronežist tahavad siialaagrisse sõita, siis nad peavad ise oma kubernerile või firmadele selgeks tegema, et on vaja neid toetada. Kui nad ise ei suuda selgeks teha, siis järelikult töötavad ebaefektiivselt,” rääkis Jakimenko ajakirjanikele. Kuberner võtab raha muidugi oma isiklikust taskust...
Ausalt öelda ma väga pikalt ei viitsigi neist kirjutada. Tiba hakkab see teema mind ära tüütama. Kottida neid ka ei viitsi, sest seda teevad nagunii kõik. Teen lühidalt.
Seliger ise asub Moskvast 370 kiltsa eemal Tveri oblastis. Kaardilt leiab selle järve Ostaškova linna lähedalt, Eesti piirini on sealt 300 kilti. Täna öösel kell 1.30 võeti meid Belorusskajalt bussi peale ja kell 7.15 olime seal kohal. Korraliku bussi olid Našid ajakirjanikele tellinud, konditsioneeriga ja puha Mercedes.
Seligeri ääres on Našide laager kolmandat korda. Esimene aasta, 2005 oli 3000 ja nüüd siis juba 10 000 noort. Võrdluseks – see on terve sõjaväe diviis. Eesti kaitseväe suurõppusel Kevadtormil osaleb ka tunduvalt vähem sõdureid ja kaitseliitlasi. Diviisi laagri korraldamine pole mingi naljaasi.
Soovijaid oli tunduvalt rohkem, sisuliselt oli konkurss laagrisse pääsemiseks ja võeti kõige aktiivsemad.
Öörahu on kell 1 öösel, äratus kell 8 hommikul. Alkohol on täielikult keelatud. Ja nädala jooksul on avastatud ainult kolm juhtumit, kui noored tina panid. Kõik saadeti laagrist minema.


Pärast äratust lähevad kutid jooksma (5 km) ja plikad teevad suure lava ees shapeingut. Päris lahe oli vaadata umbes 5000 tüdrukut korraga kargamas. Kusjuures lõppes shapeing sellise rütmika ja skandeeriva lauluga nagu: „Davai-davai, Rossija! Go-go, Russia tšempionka! Go-go, Russia, mõ võigrajem gonku!”



Enamuse päevast täidavad igasugu koolitused, loengute kuulamine ja praktilised rollimängud. Nendel käimine on kohustuslik, kui ei käi ilma põhjuseta, siis visatakse jällegi laagrist välja. Siin näitab minu giid Daša, kuidas nad oma kiibiga kaelakaardiga elektrooniliselt enne koolitust nö kirja panevad. (Giid sellepärast, et võõrad ei tohi omapäi laagri peal ringi liikuda, veel vähem sellised ahvid nagu ajakirjanikud. Laagrisse saab sisse üldse lubadega, valve on kõikjal ümber laagri + aed.)


Huvitav asi on neil projekt „Meie armee”, kus oli laagris 400 noort, kes lähevad sügisel aega teenima. Nad suunatakse vastavalt kokkuleppele ühte üksusse teenima. Et nagu see oleks nende võitlus dedovštšina vastu. Nad on juba pool aastat koos treeninud ning tegid seda ka Seligeri ääres. Seal oli neile nagu eraldi aedik kohe, karmima korraga. Neil oli seal plikasid ka, aga nemad olid rohkem selleks et lõbusam oleks.
Laager on täis igasugu vidinaid – Gazprom pakub karjäärinõustamist, doonoritelk, internetitelk 40 kohaga, telefoniväljak, kus saab 10 rutsi eest helistada igale poole Venemaale ja rääkida kaua viitsid, innovatsiooni telgid. Kõige pirakamad on loengute telgid, sinna mahub tuhat inimest vabalt ära. Nt väidetav presidendikandidaat Sergei Ivanov on neile käinud rääkimas. Täna esinesid neile haridusminister Fursenko ja Venemaa kõigi suurimate ülikoolide rektorid.
Siis on veel selline tore koht nagu Punaste laternate tänav, kus oma koosa saavad Našide suurimad vaenlased. Ehk opositsioonilised „Teine Venemaa” juhid Kasjanov (vasakult), Kasparov ja Limonov.



Oo, sain seal muide lõunalauas kokku Dimaga, kes on Tallinnas Tõnismäel seismas käinud. Ütles, et talle Tallinnas väga meeldis.Kahju ainult, et sai vaid ühe päeva ringivaadata, sest siis pidi seisma minema. Ja Nüüd ei saa vähemalt 10 aastata enam Tallinna tulla.
Tema oli see kutt, kes seisis juuni algul, kui oli see Eesti-Inglise vutt. Kiitles, et päev varem oli lehtedes kangelane Beckham ja järgmine päev tema. Iseenesest oli selline täitsa ladna poiss. Ütles, et politsei liiga ei teinud, panid ta üksinda kambrisse. Imelik, et ta väitis, et kui politsei ta käed raudus piirile viis, siis ei antud talle ühtegi protokolli ega midagi kinnipidamise ja riigist väljasaatmise kohta. Võib olla sokkis, ega mina tea. Kui nii oli, siis soovitasin, et miks Našid kohtusse sellist asja ei kaeba. Kuigi – mine tõesta, et politsei midagi ei andnud, sest enda jaoks tegid nad kindlasti miski protokolli. Küllap võtsid sinna ka allkirja, et on kätte saanud jne.
Kohtumisest Jakimenkoga ka veel paar sõna. Ütles, et Našide erinevus komsomolist on see, et viimased olid nõus idee nimel inimese ohverdama, aga Našidele on inimene kõige tähtsam. Ja et Našid pole erinevalt komsomolist seotud ühegi parteiga. „Noored usuvad meie ideedesse. On inimesi, kes on nõus isegi Tallinnas, Tõnismäel seisma, kuigi ei saa selle eest 10 aastaks enam Euroopa Liidu viisat.” Selge, Tallinn on kõige õudsem koht maailmas Našide jaoks.
Minusse suhtusid nad väga viisakalt ja sõbralikult. Mul küll miskit jama pole kunagi nendega olnud. Nad ise ütlevad, et neil eestlaste vastu midagi ei ole, et neil on Eesti valitsuse vastu. Muide, suhteliselt laagrisse sissepääsul tervitab kohe selline loosung.


A ja Jakimenko ütles veel seda, et nad ei toeta Putinit, vaid praeguse kursi jätkumist. Et neil ükskõik, kes presidendiks saab,peaasi, et ta jätkaks Putini alustatud poliitikat, suveräänset demokraatiat. Ja et Našide ülesanne on muuta ülejäänud maailma suhtumist Venemaasse. Edu neile selleks, ma pole kade inimene!
Jakimenko nägi ise välja moodu poiss nagu alati.


Kes rohkem nendest naljakatest noortest teada tahab, siis siin on nende laagri kodukas
Tagasi sõitsime bussiga valges. Jälle sai näha, et kui tühjaks on jäänud ikka Vene külad. Alkohol ja Moskva on teinud ikka puhta vuugi külades. Maad seisab lihtsalt niisama kuni silmapiirini. Naljakas – selle sama maa pärast tehti 1917 suured ja verised revolutsioonid ning 90 aastat hiljem pole seda enam kellelegi vaja. Õigemini pole inimesi, kes seda maad kasutaksid. Jälle üks Venemaa paradoks.