Reamees Ganin pääses filmi, ise sõidan našiste vaatama Seligeri ääres

Ehee, hea lugu juhtus mu tuttavaga. Ta on Eestist pärit venelane, töötab Moskvas näitlejana. Aga noh poliitiliselt selline üsna aktiivne. No vot ja kutsuti teda hiljuti filmi mängima. Need, kes kutsusid teadsid teda Moskvast ning neil polnud aimugi, et kutil on tegelt Eesti pass taskus. Film oli sõjafilm. Ja mis te arvate, keda see mu tuttav Eestist pidi mängima? Reameest nimega Ganin!!
Sellised kokkusattumised siis. Kusjuures ka see Ganin saab loomulikult surma. Kokkusattumisest veel niipalju, et filmi-Ganin on vanausuline. Pronksiöö-Ganin oli ka ju mäletamistmööda Mustveest, ehk siis tema pere oli ka tõenäoliselt vanausuline. A film ise räägib Moskva kaitsmisest 1941. aastal

Täna käisin Moskvas esimest korda tennist mängimas. Andrese ja veel kahe siin elava eestlasega. Nad on leidnud uskumatult soodsa koha – 1 tunni hind on ainult 150 rutsi ehk 70 krooni. Ma ei usu, et Tallinnas sellise hinnaga leiab.
Väljakud ise asusid Krõlatskojes, kohe sõudekanali ääres. Väljakud just kõige paremas korras ei olnud, aga mängida kannatas. Eks sellepärast ka odav hind. Nagu nad väljakud korda teevad, siis tõuseb tasu ka vähemalt kolm korda.

Naabritel abiellus nädalavahetusel tütar, mis tähendab, et üks lärm ja kolin on käinud viimased paar päeva. Algas see triangel juba laupäeva hommikul, üsna vara, enne kella kümmet. Siis nad peksid oma laulu ja möirgamisega vist terve maja üles – tütart saadeti kodunt ära. Kõik trepikojad olid naljaplakateid täis kleebitud, hoov õhupallide tükke ning kopikaid täis.
Täna pärastlõunal ilmselt jõudis perepoeg oma sõpradega pulmast tagasi, sest siis läks trepikojas jälle selline jaskar lahti. Siis koliti hoovi peale, automakk pandi põhja. Kui keegi õiendaski, siis öeldi, et, muti, ära pahanda, saa aru, et pulmad on!
Reede õhtul istusid tuttavatega Reutersist ja AFPst. Kesklinnas Gogolis. Kui rääkisin neile brittidele, et ma lugesin eelmine päev uudist Putini-nimelisest kolhoosist, siis nad läksid täiesti arust ära. Tahtsid peaaegu kohe toimetusse jooksma lugu tegema sellest ning lennukipileteid Altai kraisse kinni panema. Ma siis lohutasin neid, et ega see viimaseks jää.

Lõbustamiseks panen siia tuttava saadetud lingi sellest, kui toredaid silte võib Venemaal leida.

A üks asi veel. Ma sattusin lugema uudist sellest, et Mordvas oli miilist kinni pidanud ETV miski võttegrupi ning Vene MIDi avaldust selle peale. Selles on paar õpetlikku iva. Esiteks, Venemaal peab sul alati pass ja kõik paberid kaasas olema. Kõlab pentsikult mõnele, aga nii siin peab, kui oled välismaalane. Teiseks, kui sa tõesti ei pane ainult tursimi, siis tuleb alati kasvõi Vene saatkonna kaudu järgi, küsida, mis dokumente on vaja ühesse või teisesse piirkonda sõitmiseks, mis piirangud on nt filmimiseks või mistahes tegevuseks, millega sa kavatsed tegelda seal. Samas selge, et kui need RTV omad oleksid hakanud filmimiseks ametlikku akrediteeringut taotlema, siis nad ootavad võib olla siiani seda. Nüüd on vähemalt materjal purgis, kuigi väikse skandaaliga.
Täna sain just kokku Pruulide ja Kama, kes sõidavad handide ja manside maale. Loodan väga, et neil miskeid probleeme ei tule.

Ma ise hakkan paari tunni pärast sõitma Seligeri järve äärde – Našistide laagrisse. Sinna on Moskvast ligi kuus tundi sõita. Tahaks nende hommikurivistuse ajaks kohal olla, sestap peame bussiga kell 1 öösel kimama hakkama. Ma ei lähe sinna päris omapäi, selliselt nad ei lasegi ajakirjanikke laagrisse. Vaid Našistid ise orgunnivad ajakirjanikele tuure. Lähen imetlen, kuidas nad ränka raha matavad. Sest see peab olema sigakallis, et orgunnida ühe sõjaväediviisi (!) suurust laagrit. Et raha neil on, seda võib aru saada selleltki fotolt.

Veidi moeuudiseid ka Moskvast. Selline stiil on praegu levinud Moskva taksojuhtide seas. Tagasihoidlik kollane päevasärk, mõõdukas toonis tumedad dresspüksid, klassikalised valged sokid ning härrasemehele alati sobiv hele king.


Aga see on lihtne näide Moskva graffitikunstist. Pildistatud minu kodutänaval.