esmaspäev, juuli 16, 2007

Närvilised moskvalased

Vahel, nagu täna, võtan ennast kokku ja vean ennast ühte suuremasse toidupoodi Tišinskaja väljakule, kodust 10 mintsa kõndida. Seal on lihtsalt oluliselt odavam kui minu kõrval Azbuka Vkus´is. Azbuka on muidu tore pood – mõnusalt jahe, müüjad on viisakad, aga kole kallis.
Odavamas Perekrojostokis on mul aga juba allergia tekkinud sealsete müüjate vastu. Ega vene inimene miski eriline teenindamise kunn ei ole, nagu ka eestlased. Seal on mulle ikka päris mitu korda päris ebaviisakalt öeldud. Näiteks seisan lihaleti taga ning tahaks lihakäntsakat osta. Ühtegi teist ostjat ei ole, kaks müüjat kõõluvad niisama leti taga. Viipan käega, et tulge siiapoole. Sellepeale käratab mutt mulle üle saali: „Mis vehid seal, kas sul suud ei ole??”, aga hästi aeglaselt siiski tuleb. Noh, sellega harjub Moskvas ära.
Ostjadki on seal palju konfliktsemad kui Azbuka Vkus´is, kus käib rikkam rahvas, kellel olmeprobleeme vähem ning seetõttu närvid vähem krussis. Perekrojostokis kuuleb iga kord ikka vähemalt ühte ägedat sõnavahetust müüja ja ostja vahel, tihti lõppeb asi sõimlemisega.
Vahepala. Üks tuttav plika Ira, kes töötab personaliotsingufirmas, rääkis, et näiteks, kui nad otsivad adminne iludussalongidesse, siis kõige paremad on sinna noored naised, kes on edukalt mehele läinud, kellel on kõik olemas ja elu korras. Kuna neil ei ole olmeprobleeme, siis nad ei ole närvilised ning käituvad klientidega rõõmsalt, ei ela ennast nende peal välja.
Tagasi Perekrjostokisse. Kus alati raudpolt konflikte juhtub, see on kassas. Seal käib alalõpmata jagelemine summa üle ja kas anti ikka õigesti raha tagasi jne. Raudsed närvid peavad olema kassiiridel, sest vahest tuleb ostjate poolt isegi tühiasja pärast sellist sõimu, et anna olla. Tänagi tänitas üks mutt seal, kes oli oma arust unustanud 50 rutsi tagasiantud raha letile ning tuli seda pool tundi (!) hiljem tagasi nõudma. Tegi seda sellise kisaga, et ma mõtlesin, et topin talle suhu selle 50-rutsise. Kadugu ainult.
Nojasiis on tihti nii, et see va loendur ei loe kauba triipkoodi välja ning müüja saadab ostja kaupa vahetama (mitte ei lähe ise). Siis kogu ootav järjekord elab ennast järjekordselt müüja peal välja. Ning kui see mittemilleski süüdi ostja tagasi jõuab, siis saab tema ka veel oma osa. Faking, kui närvilised inimesed siin ikka on.
Lõpupala. Ükspäev jõime ühe tuttavaga õlut minu maja taga pargis. Häda tuli peale. Pargi servas on suht korralik tualet. Läksin sinna, ja otse minu nina all pani valvurimutt selle kinni. Palusin, et lasku mind ruttu ära käia. Selle peale vastas mutt: „Vaat kus mul! Kussa varem olid??” Nagu ma oleks hommikust peale plaaninud õhtul viis enne kaheksat minna tema juurde vetsu! Loomulikult ei lasknud ta mind kuhugi, katsus hoopis käega tabalukki, et kas pani selle ikka kindlalt kinni.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kui sa loed MTimes'i, siis käib seal peagu et järjejutt vene baabuškatest, kes tahavad olla kui mitte maailmavalitsejad, siis vähemalt ülimad korravalvurid omas riigis, linnas, tänaval ja trepikoja juures. Kui viitsid, siis kirjuta sellest.
See you, Y

Anonüümne ütles ...

närvilised inimesed, väga reostatud õhk... tundub, et ei ole väga hea olla seal. või ainult tundub?

bunseni_lamp ütles ...

tualett kirjutatakse kahe t-ga.