Moskva tase: 16 000 dollari eest tuba + hommikusöögi eest veel 700 dollarit

Täna ma kirjutan veidi Moskva hotellidest. Õigemini kõige kallimast, mis nädalavahetusel värskelt avati ja kus kõige odavam numbrituba üheks ööks maksab 1000 dollarit ehk siis ligi 12 000 krooni.
Võib olla keegi mäletab veel Tverskaja uulita alguses, kohe Punase väljaku lähedal asunud kurikuulsat Inturisti hotelli. See, mis oli Nõuka-ajal kuulus sellel poolest, et oli täis pikitud pealtkuulamisseadmeid ning et seal oli erakordselt sitt teenindus.
Mõni aeg tagasi võeti see kobakas maha ja selle asemele kerkis maailma üks kallemaid hotellikette Ritz-Carlton. Seda ehitati ja katsetetati enne avamist siin Moskvas ikka jupp aega, seetõttu pole mingi ime, et selle valmimine läks maksma 350 miljonit dollarit!

Niisiis, kõige odavamast toast ma juba rääkisin. Presidendisviit maksab 16 000 dollarit öö (190 000 krooni!), kusjuures hommikusööki hinna sees pole. Tsaari-brekfesti peab 700 dollari eest eraldi tellima. Hommikuks antakse šampust Cristal, beluuga kalamarja ning omletti trüflitega.
Veinikaart sisaldab 68 000-dollarilist Chateau Petrus´i 1961. aastast. Viskidest võib tellida näiteks single malt´i Macallan 1969. aastast, mille üks portsjon maksab 400 dollarit.
Ritz-Carltoni omanikud pole sugugi hullud, et nad selliste hindadega hotelli avasid. Nimelt elab Moskvas ainuüksi dollarimiljardäre 35, mis on ametliku statistika järgi rohkem kui New Yorgis.
Ärge häbenege, astuge sisse kui Moskvasse satute, ukselt teid tagasi ei saadeta. Võite isegi tellida kohvi nagu mina tegin. Polnudki röögatult kallis – 220 rubla kõigest ehk sada krooni. Isegi suhteliselt odav, ütleks ma. Moskvas on kohti, kus kohvi on kallimgi.
Mis veel põnevat? Nagu arvata oligi, siis Venemaa nö parempoolne ja liberaalne (kuigi ma arvan, et see on küsitav, kui parempoolne ja liberaalne see ikkagi on, aga noh las olla, nii teda Läänes nimetatakse) opositsioon ei suuda kuidagi kokku leppida ühises presidendikandidaadis. Mihhail Kasjanov teatas, et tema enam Garri Kasparoviga ei mängi. Malet nagunii, aga enam ei mängi ka poliitilisi mänge.
Siililegi selge, et kui opositsioon ühises kandidaadis kokku ei lepi, siis pole neil üleüldse mingitki šanssi Putini favoriidi vastu. Kuigi reaalsuses nagunii ei ole. Putini järeltulija leidmisega lähevad lood üha segasemaks. Loodan sellest lähiajal Päewalehes kirjutada.
Huvitav teade oli see, et Venemaa üht suurimat ajalehte, sellist üsna kollakat Komsomolskaja Pravdat (aga noh, lihtrahvas loeb seda rõõmuga) hakkab väljaandjana juhtima Oleg Rudnev, kes on Rossija panga omaniku Kovaltšuki äripartner. Kovaltšuk aga on teada-tuntud Putini isiklik sõber ja suvilanaaber. Ustav ja oma mees ühesõnaga.
Kõik läheb loogilist rada – hiljuti pandi üsna sõltumatu ajakirja Profiil peatoimetajaks õudne natsionalist, teleajakirjanik Leontjev. Enne valimisi ei taha Kreml midagi juhuse hooleks jätta.
Selle kõrval on huvitav teada, et majanduskasv mühiseb Venemaal. Mais oli SKP kasv 7,9 prossa ja infla samal ajal 5,2 prossa. Just eile tulid need andmed.
Igapäeva elulisi asju ka. Siin sajab viimasel ajal kuidagi tihedalt. Oli sunnitud vihmavarju otsima.Kuna läksin päeval kallist Ohhotnõi Rjadi kaubakeskusest mööda, siis huvi pärast laskusin ka sinna (see asub maa all nimelt). Kõige odavam vari maksis 1500 rutsi (700 krooni).
Nagunii kaotan vihmavarju varem või hiljem ära, pigem varem ja läksin ostsin esimesest jalakäijate tunnelist endale 300-rutsise vihmavarju. Poolautomaatse. Sõlmige kihlvedusid, kaua see mul alles püsib!