Moskva valmistub maslenitsaks - terve nädal pidu!

Pühapäeval ärkasin – ei, ilma igasuguse peavaluta - ja vedasin ennast näitusele. Uues Maneeži hallis (vana põles mõned aastad tagasi ju maha) Punase väljaku lähedal on üleval fotonäitus Arktikast. Polaaruurimine minu vana lemmikteema.
Näitusele minnes vaatasin kella – minu juurest on rahulikult mööda Tverskajat minnes täpselt pool tundi Punasele väljakule. Huvitav oli see, et kõik eile öösel maha sadanud suur lumi oli ühe päevaga tänavatelt kadunud. Vähemalt suurematelt tänavatelt, kõik oli öö jooksul minema veetud.
Maneežis ootas mind juba Ivar Murdmaa. Eesti teadlane, kes töötab Moskvas okeanoloogia instituudis. Kutsusin ta ise kaasa, sest ta on vana polaaralade tundja. Käis juba 1957. aastal Antarktikas ning hiljem on korduvalt käinud ka Arktikas. Temaga oli väga huvitav näitust vaadata, sest ta teadis isiklikult selliseid heeroseid nagu näiteks Papaninit, kes juhtis esimest Nõukogude Liidu ekspeditsiooni põhjapoolusele. Rääkis, et tänu Papanini allkirjale sai ta omal ajal üldse Moskvasse elama jääda ja tööle siia pärast ülikooli lõpetamist.
Ivarilt kuulsin ka huvitavat lugu Tšeljuskinist. See oli see kuulus laev, mis justnagu tegi ekspeditsiooni Põhja-Jäämerel, otsis sealt läbipääsu, jäi jäävangi ja uppus. Sellest päästmisest tehti vägev propagandakampaania 30-ndatel, terve nõukogude rahvas jälgis seda ning kõik teadsid vapraid tšeljuskinlasi.
Ivar teadis rääkida, et tegelikkuses polnud tegu mingi erilise teadusekspeditsiooniga, vaid sulaselge avantüüriga. Kästi võta tavaline laev, millel polnud mingit jääklassi ning tõestada, et sellega saab sõita mööda Kirdeväila Vladivostokki välja. Laeva pardal polnud mitte teadlased, vaid sadu vange, keda taheti Siberisse viia.Kui laev lõpuks loogiliselt jäävangi jäi, siis aeti kõik need vangid laevalt jääle ja öeldi – minge nüüd kuhu tahate ehk siis saadeti lihtsalt surma. Laeva meeskonnale tuli järgi päästelennuk ja viis nad kõik elusatena Moskvasse – vot see oligi see päästeoperatsioon, mida Nõukogude rahvas hinge kinni pidades jälgis.
76-aastane, aga ikka veel aktiivne Ivar ise uurib Barentsi merd ning on tuntud selle poolest, et vaidleb vastu sellele, et suured kliimamuutused maakeral on põhjustatud inimtegevusest. Tema väitel on selle põhjuseks maakera ise ehk ookeanid + päike. Lugege Horisondist.
Ilm oli täna Moskvas fantast. Päike säras nii nagu oleks kevad olnud. Väga mõnus oli jalutada ja lihtsalt linna vaadata.
Moskva valmistub praegu maslenitsa-nimeliseks pühaks. Püha algab homme ja kestab terve nädala. Umbes midagi sarnast meie vastlapäevaga, selline hästi rõõmus ja pralletamise püha. Karmoškad mängivad, laul kõlab ja kõik söövad pannkooke.
Tegemist on vanaslaavi ajast pärit pühaga, mis eelnes suurele paastule. See tähendas, et söödi nii palju kui keegi jaksas ning pidutseti nii palju kui keegi jaksas. Uskumus ütleb, et see, kes veedab maslenitsa-nädala igavalt ja halvasti, et tal tuleb terve järgmine aasta õnnetu.
Eks varsti kirjutan, mis kärts ja mürts maslenitsaga kaasneb. Igatahes suured reklaamid ja nukud olid pühade puhul juba täna päeval püsti.