Reportaaž pühapäevast Moskva saatkonna ees

Panen siia üles oma loo, kuidas oli olukord täna pärastlõunal Eesti saatkonna ees. Kuna nii kiire oli täna, siis ma ei jõua eraldi kirjutada - see on lugu, mis ilmub esmaspäevases Päewalehes

Noorte meeleavaldajate poolt sisuliselt ümber piiratud Eesti Moskva saatkonna ees läks olukord pühapäeval teravamaks kui laupäeval, kui tundus, et protestimine muutub rahulikumaks.
Pärastlõunal takistasid Vene noorteorganisatsioonide aktivistid juba Eesti kodanikke pääsu saatkonda. Sisuliselt tuli saatkonda pääseda jõuga, lihtsalt nende käest ära joostes. Miilits vaatas eemalt seda lihtsalt pealt.
Eesti suursaadik Marina Kaljurand palus saatkonna töötajatel ilma tema loata saatkonnast mitte väljuda, aga ega nad väga ei kipu ka linna peale. Saatkonna töötajad elavad alaliselt kõik saatkonnas.
Pärastlõunal võtsid saatkonda piirava kolme suurema noorteliikumise – Naši, Molodaja Gvardija ja Mestnõie – juhid vastu ultimaatumi. Ultimaatum, mis saadeti saatkonda faksiga, nõuab, et Eesti vabandaks Venemaa ees, et „lõpetataks venelaste represseerimine Eestis” ning et Eesti teataks tähtaja, millal hakatakse Pronkssõdurit tagasipanema Tõnismäele.
Noored andsid ultimaatumis esitatud nõudmiste täitmiseks aega kaks päeva. „Seejärel me teatame tähtaja, millal me alustame saatkonna kui Eesti riigi sümboli demonteerimist Moskvas,” ütles Naši-liikumise liider Vassili Jakimenko.
Jakimenko ütles, et nad leiavad „seaduslikud alused saatkonna demonteerimiseks, nagu leidsid Eesti võimud Pronkssõduri demonteerimiseks”. „Me teeme seda maksimaalselt kiiresti ja ohutult siin ümbruskonnas elavate inimeste jaoks,” lisas Jakimenko.
Eesti Moskva saatkonna ja konsulaadi sissepääsud asuvad kitsastel, umbes 10-15 meetrit laiadel põiktänavatel. Pühapäeval piketeeris mõlemal tänaval kokku umbes 300 noort.
Eesti saatkonna pressiatašee Franek Persidski sõnul loobiti päeval saatkonna peasissekäiku munade ja värviga.
Hilisõhtul algas konsulaadi ees, kuhu on kogunenud enamus piketeerijatest, miiting „Tallinnas hukkunud Vene kangelase mälestuseks”, nagu ütles Jakimenko.
Olukord saatkonna mõlema sissepääsu ees kontrollivad sisuliselt meeleavaldajate aktivistid. Kui veel laupäeval seisid miitinguliste ja saatkonna ja konsulaadi vahel üksikud miilitsad ja eriüksuse OMON võitlejad, siis täna pärastlõunal seisid nad eemal tänava otsetes, kuhu on pandud metalltõkeked piiramaks ligipääsu saatkonnale ja konsulaadile.
Isegi nende tõkete juures kontrollisid sissepääsu ja küsisid dokumente juba noorteliikumiste aktivistid, kes ei lasknud kõrvalisi inimesi ligi. Laupäeval tegi seda veel miilits. Ka ajakirjanikul oli miitinguliste alasse sissepääsemine keeruline.
Rahvusvahelise konventsiooni järgi peab asukohariik tagamata saatkonna turvalisuse.
Eesti konsulaat on juba katkestanud teadmata ajaks oma töö ehk siis viisade väljaandmise, kuni turvalisuse tagamiseks. „Me peame kindlad olema, et viisataotlejate ohutus on tagatud, aga praegu see kindlasti ei ole,” ütles konsulaadi juht Kerli Veski.
Vene noorteliikumised avaldavad Eesti saatkonna ees meelt Pronkssõduri äraviimise vastu reedest. Reedel piirasid nad umbes kolmveerand tunniks tänaval ümber kohtumisele sõita soovinud suursaadik Marina Kaljuranna auto. Lõpuks oligi sunnitud auto OMONi kaitse alla tagasi saatkonda tagurdama.
Eesti saatkond Moskvas on juba valmistunud mõneks ajaks nö autonoomseks eluks.
Saatkonna sekretär Pilvi Piirsalu (ei ole minu sugulane!) ütles, et oma toitu jätkub järgmise nädala lõpuks. Mõte selles, et ei peaks saatkonnast väljuma toidu ostmiseks.
„Me oleme arvestanud sellega, et kõige pealt söövad kõik ära oma toiduvarud, siis sööme ühised varud,” ütles Piirsalu väikse muigega, näidates köögis seisvad konservisuppe ja muud toidukraami.
„Hommikul saame kõigile ühiselt putru pakkuda ning kord päevas sooja toitu kindlasti,” lisas ta. „Põhiline, et meie politseinikel oleks kõht täis.”
Saatkonna turvalisust tagavad alaliselt kuus Eestist saadetud politseinikku.
Iga hommik äratavad meeleavaldajad saatkonna töötajaid laulu ja skandeerimisega. Näiteks täna hommikul hakkasid nad juba poole kaheksa paiku hommikul skandeerima: „Tere hommikust, Eesti!”, „Tere hommikust, Marina!”.