Õnnelik tulekahju, aga kas järgmisel laupäeval läheb Moskvas niisama õnnelikult?

Hommik tervitas mind täna Moskvas lumesajuga, mis päeva peale läks lörtsiks ja siis viimaks vihmaks üle. Piiteris oli juba eile sitt ilm. Oligi juba tükk aega liiga ilusad ilmad kevade alguse kohta. Päeva teine märksõna on suuremat sorti tulekahju minu lähedal Majakovka jaama kõrval Hašeki tänaval.
Seal põles 14-korruseline klaasist kõrghoone, kus asub muuhuglas ka EBRD (loodetavasti polnud Tõnu täna Moskvas) kontor. Esialgsed teated olid päris hirmutavad, et ülemistele korrustele on hunnik inimesi lõksu jäänud ning nende päästmiseks on vaja helikopterit ning valmis seatakse hiilgelsuured maandumispadjad. Õnneks olid hirmul liiga pirakad silmad. Tegelikkuses ei saanud keegi viga ning kõik majas viibinud 150 inimest evakueeriti nii mis mürtsus.
Kiikasin ise ka sealt korra läbi. Leeke enam ei näinud, kuigi tulekahju algul olid need väga uhkelt akendest taeva poole nilpsanud. Siis, kui mina mööda kõmpsisin, kõõlusid tuletõrjujad redelitel maa ja taeva vahel ning ujutasid maja üle. Nagu ka fotolt näha. Sellest kõige ülemisest korrusest ei jäänud miskit järele, see põles täiega maha. Või pigem tühjaks.
Rahvast oli palju nagu ikka sellisel puhul. Kõik klõpsisid pilte teha. Ka tuletõrjujad ise. Tõrjujad olid väga šefi operatiivstaabi üles pannud tänavale. Selline suur pult, mis oli raadiojaamu ja kaarte täis. Päris muljetavaldav juhtimine.
Päris nalja hakkab Moskvas muidugi saama järgmisel laupäeval, 14. aprillil. Ei imestaks, kui läheb tänavatel veidi vägivallaks kätte. Igatahes kohalik miilits pidi seda väga kartma.
Asi selles, et Kasparovi-Limonovi juhitud Putini-vastane „Teine Venemaa” soovis tol päeval korraldada „Mittenõustujate marssi”. Täitsa kesklinnas – Puškini väljakult mööda Tverskajat Kremli juurde. Lužkovi linnavalitsus ütles, et ei saa seal. Et kui tahate tehke Turgenevi väljakul. (ma isegi ei oska öelda kui kaugel see on Puškini väljakult, sest kaardilt ma sellist väljakut ei leidnud.)
Põhjuseks tõi linnavalitsus, et Puškini väljaku kõrvale Triumfalnaja väljakule juba oli oma miitinguks ja marsiks registreerunud Jedinorosside noortebänd Molodaja Kvardija. Nad kavatsevad tollel päeval oma meeleavaldusteks kolmes kohas Moskvas tänavatele tuua 15 000 inimest.
Lisaks teevad samal päeval kesklinnas meeleavalduse Vene natsionalistid kurikuulsa Rogozini juhtimisel loosungi all „Moskva – vene linn”
Kuna „Teine Venemaa” on juba mõista andnud et nemad ei loobu oma kavatsusest kesklinnas marssi korraldada ning et linnavõimud valetavad, et Molodaja Kvardija enne neid oma miitingu registreeris. Et nemad tulevad igal juhul välja.
Kujutage nüüd ette, mis juhtuma võib hakata, kui need kolm punti omavahel kokku saavad ja kaklema lähevad. Ja seda ma kardan, et kaklema nad lähevad, kui nad kokku saavad. Neid lihtsalt provotseeritakse kaklema. Ja siis saabki sekkuda OMON.... Kui OMON muidugi juba varem ei sekku ning lihtsalt kesklinna ümber ei piira, aga see tekitab juba teistpidi tohutu segaduse. Näis-näis. Hiljuti Nižni Novgorodis "Teise Venemaa" marsi puhul polnud mingi probleem võimudel kohale tuua 20 000 OMONlast.
Üks hea kild jäi veel tänastest asjadest silma. Võib olla nägi keegi eile uudistest Kadõrovi kroonimist Tšetšeeni presidendiks. Ta oli sellises šikilt ranges mustas ülikonnas. Ainukesed detailid ülikonnal olid kaks ordenit. Üks oli selgelt äratuntav Vene kangelase autäht. Teine orden oli aga palju sädelevam ja uhkem. Tekkis loomulikult küsimus, et mis medal on? Täna uurisin välja, et see oli Ahmat Kadõrovi nimeline orden. Ahmat oli Ramzani isa, kelle tema vastased vist 2004 õhku lasid, kui Ahmat oli omakorda Tšetšeenia president. Ramzan asutaski siis hiljem isa auks ordeni.
Ja veel millise ordeni! See on tehtud kullast ja briljantidest ning ordeni puhtrahaline väärtus pidi olema 50 000 dollarit!
Eile nägin Moskvas ka korraks tuttavaid. Hää kolleega Tanel ning tubli Leida Regiost ja veel kaks nende sõpra olid teel Süüriasse. Saime kokku, tegime praed ja tropid ning juba nad läinud olidki. Head reisi teile! Tegelikult pidid nad viiekesi olema. See viies pidi üllatus olema, aga vot see üllatus ei saanud Süüria viisat...
Ja eile oli Jäälahingu aastapäev, mida Venemaaa natsionalistid tähistasid „Vene rahvuse päevana”.
Lõpetan väikse salmikesega, millega tervitas mind täna pärastlõunal naabrimutt, kui õues trepil kohtusime: „doždik, doždik perestan, ja pojedu afganistan...” (vihmake, vihmake, lõppe ära, mina sõidan Afganistani). mine võta kinni, kas see oli nüüd naljalaul või mitte...