Našid võtsid Eesti suursaadiku 45 minutiks sisuliselt vangi - istus oma autos, ei edasi ega tagasi

„Marina, on aeg tagasi sõita koju! Fašistlikusse Eestisse,” sellist plakatit pidi eile vaatama Eesti suursaadik Marina Kaljurand, kui ta istus oma autos üle poole tunni sisuliselt vangis Kremli-meelse noorteliikumise Našid käes.
„Suursaadikul on nüüd ainult kaks võimalust. Me jääme siia seisma niikaua, kuni ta kas vabandab Venemaa ees või sõidab Šeremetjevosse (lennujaama-toim.),” teatas Našide liider Vassili Jakimenko Eesti Päevalehele pärast seda, kui talle alluvad noored olid lasknud OMONi nõudel saadiku auto siiski sõita lõpuks tagasi saatkonna õuele. Vabandama peaks suursaadik selle eest, et Eesti valitsus otsustas Tallinna kesklinnast minema viia Pronkssõduri.
„Kas see tähendab, et te ei lase kedagi enam saatkonnast välja?” küsisin Našide pealikult.
„Teda (suursaadiku-toim.) juba kindlasti mitte!” vastas Jakimenko.
Ma usun, et ilmselt ei osanud Marina Kaljurand ja Eesti saatkonna diplomaat Franek Persidski veel eile öösel uneski näha, mis neid ootas reede pärastlõunal. Kell 11 käis Kaljurand andmas pressikonverentsi Moskva kesklinnas ajalehe Argumentõ i Faktõ pressikeskuses. Tuli ilusti tagasi, kõik tundus rahulik, kuigi saatkonna ametliku sissekäigu ette Malõi Kislovski põiktänavale kogunesid juba Našide noored protestima.
Igaks juhuks sõitis saatkonna autojuht suursaadikuga teisele poole saatkonna maja Kalašnõi põiktänavas. Suursaadik sai segamatult saatkonda sisse.
Veel sai, sest kui ta poole kolme paiku tahtis sõita telejaama Russian Today stuudiosse intervjuud andma, siis jõudis ta kitsal Kalašnõi põiktänaval sõita vaid 70 meetrit, kui saatkonna teisest väljapääsust teada saanud Naši noored auto ümber piirasid ning takistasid füüsiliselt autol edasi sõitmast.
Alguses umbes paarkümmend noort, siis juba 50 ning hetk hiljem juba ligi sada noort seisid ümber auto ja karjusid Eestit solvavaid hüüdlauseid. Noorte ja auto vahel seisid rõngana eriüksuse OMON võitlejad ning miilitsad. Autot kasvõi puudutada nad ei lasknud.
„Välja!”, „Palu vabandust!”, „Häbi!”, „Vandaalid!”, „Fašistid!”, „Ära kaeva endale auku!”, skandeerisid noroed protestijad pidevalt. Tüdrukud ja poisid läbisegi. Osa neist kandsid Suure Isamaasõja aegseid Punaarmee vorme.
Noori oli nii palju ja kitsas tänav täiesti umbes, et OMON ja miilits ei suutnud või ei tahtnud suursaadiku autole teed vabastada. Suursaadik koos oma saatjatega istus autos piiramisrõngas ühe koha peal ligi pool tundi. Auto ei saanud liikuda ei edasi ega tagasi. Isegi kui autojuht üritas vaikselt sõitma hakata, siis surusid meeleavaldajad end autole vastu.
Keegi möödujatest kommenteeris: „See on ju vasturääkivus – ise tahate plakatil, et saadik läheks koju tagasi, aga samal ajal hoiate teda autos kinni...”
Ühel hetkel hakkasid noored laulma Suure Isamaasõja aegset patriootlikku laulu „Strana ogromnaja”, mis on paljudele tuttav Nõukogude-aegstest sõjafilmidest. Mida võis sel hetkel tunda Eesti suursaadik? Sest sel hetkel tundus kõrvalt vaadates, et meeleavaldajad võivad käituda täiesti ettearvamatult. Juba kostis hüüdeid „Tõstame auto üles!”
Ilmselt tundis OMON ka sel hetkel, et olukord võib kontrolli alt väljuda, sest nad hakkasid välja ilmunud Našide liidrilt, lühikest kasvu Vassili Jakimenkolt kategooriliselt nõudma, et autol lastakse saatkonda tagasi sõita.
Jakimenko hüüdis noortele: „Nii, see auto sõidab siit kas praegu tagasi saatkonda või Šeremetjevosse! Laseme tal siis praegu saatkonda sõita, aga hoiame autost ainult ühe meetri kaugusele. Las läheb taguots ees – nagu eestlastele ongi vaja – saatkonda tagasi!”
Auto saigi vaikselt liikuma. Noored protestijad järgnesid sellele skandeerides „Taguots ees meie riigist välja!”.
Saatkonna, õigemini konsulaadini jõudes, lasi autojuht avada garaaži ukse ning sõitis otse garaaži sisse, et suursaadik ei peaks meeleavaldajate vahelt jala uksest sisse minema.
Sel hetkel, kui auto garaaži sisse sõitma hakkas, tekkis noorte ja OMONi vahel ka väike rüselus, sest noored tahtsid hakata taguma kätega vastu auto tagaotsa. OMON lõpetas selle katse kiirelt.
Kui lõpuks garaažiuks kinni langes, hakkasid Naši noored hurraa karjuma ning skandeerima „Meie võit, meie võit!” Selleks hetkeks oli suursaadiku auto meeleavaldajate käes vangis olnud ligi kolmveerand tundi.
Našid on ennegi korraldanud aktsioone neile mittemeeldivate suursaadikute vastu. Näiteks talvel jälitasid nad plakatitega kõikjal Briti suursaadikut Moskvas Anthony Brentonit, ükskõik kuhu see saatkonnast lahkus. Põhjus selles, et Brenton käis opositsioonilise „Teise Venemaa” konverentsil.
Umbes veerand tundi enne suursaadiku auto ümber piiramist käis saatkonna ees avalikult protesti avaldamas tuntud Vene poliitik, liberaaldemokraatliku partei juht Vladimir Žirinovski, kes nõudis Eesti saadiku lahkumist Moskvas. Lisaks ähvardas ta, et Eestit võib tabada ka Venemaa sõjaline kättemaks. Näiteks võivad juhuslikult, ööpimeduse katte all „eksida” Eestisse mõned Pihkva diviisi üksuse ning pimedas „võivad nad juhuslikult” arved õiendada nendega, kes võtsid vastu otsuse Pronkssõdur mujale viia, sisuliselt karjus Žirinovski.
Sel hetkel oli saatkonna ees umbes paarsada inimest, kes aplodeerisid Žirinovskile.