Esmaspäevases Päevalehes ilmus mu lugu Tšeljabinskis soomlaste Fortumi heaks töötavatest Eesti inimestest. Kuna lehes ilmus lugu ysna lühendatult, siis panen siia täispikkuses. Ehk on huvitav rahvuskaaslaste tegemistest pikemalt lugeda :)
Niisiis algus on siin -
Eesti Kütuse endine juht Riho Sild kamandab Venemaal soojavõrku, mille aastamahust jätkuks tervele Eestile kolmeks aastaks.
Sild on üks kuuest Eesti energeetikaspetsist, kes teenivaid praegu häid dividende oma vene keele oskusest, aidates Soome riigi kontrolli all oleval energiakontsernil Fortum juhtida elektrijaamade võrku Lõuna-Uuralites Tšeljabinski oblastis ning Lääne-Siberis Tjumeni oblastis ning Hantõ-Mansiiski autonoomses ringkonnas.
„Me oleme tõepoolest tegemas suurt projekti,“ räägib Sild, kes alates aprillist töötab iga nädal viis päeva Tallinnast linnulennult üle 2000 kilomeetri kaugusel Tšeljabinskis. „Äkki meie kogemus julgustab eestlasi julgemini vaatama Venemaa suunas.“
Tänavu liberaliseeris Venemaa oma energiaturu ning müüs maha kõik riigi suuremad soojuselektrijaamad. Üks ostjatest oli soomlaste Fortum, kes omandas 2,5 miljardi euro eest ettevõtte TGK-10, millele kuulub kaheksa elektrijaama koos soojavõrkudega
Riho Sild vastutab TGK-10 soojusettevõtte direktori asetäitjana nelja linna – Tšeljabinski, Tjumeni, Surguti ja Tobolski – kütmise eest. Kokku on tal kaks miljonit klienti. „Majapidamine on suur ja arenguvõimalused on samuti suured,“ ütleb Sild.
Talle alluvad kaugküttevõrgud müüvad aastas 27 teravatt tundi soojust. Silla sõnul jätkuks sellest soojusest Eestile kolmeks aastaks. Ka elektrit müüb kogu TGK-10 aastas koguse (18 teravatt tundi), millest Eestile jätkuks kolmeks aastaks.
Kohtla-Järve Soojuse ning Iru elektrijaama endine juht Toomas Niinemäe juhib septembrikuust alates Tšejabinski oblastis viit suurt elektrijaama hooldavat ja remontivat Tseljabenergoremonti, kus tal on üle 700 alluva. Ühtlasi on ta analoogse Tjumenenergoremondi nõukogu esimees.
Niinemäe sõnul oli Fortumi pakkumine hea ja väljakutse nii huvitav, et võimatu oli sellest keelduda. Ta tunnistab, et Eesti Energia tööpakkumine jäi alla. „Fortum tegi parema pakkumise, oluliselt parema,“ täpsustab ta.
Eesti spetsialiste on Fortumil kasulik palgata, sest nad tunnevad soomlastest paremini Venemaa elektrijaamu. Eestisse ehitati Nõukogude ajal praktiliselt analoogsed jaamad, mille restruktureerimise ja saneerimisprotsessid on Eestis juba läbitud.
Pealegi hoiavad soomlased eestlaste pealt kokku tõlgiraha, sest erinevalt Soome mänedžeridest pole vaja nende kõrvale istutada vene keele tõlke. Samuti tunnevad nad soomlastest paremini kohalikku kultuuritausta ning venelaste hingeelu.
Töö kohta ütleb Toomas Niinemäe, et sattus nagu ajamasinaga tagasi 1999. aastasse, kui ta läks parandama Kohtla Järve Soojuse majanduslikku olukorda. „Siin on täpselt sama olukord. Põhimõtteliselt teen siin sama tööd mis Kohtla-Järvel ja Irus,“ lausub Niinemäe.
Sama räägib ka Riho Sild. „Süsteemid on siin kuni ventiilideni välja ju suures osas samad, mis olid meil Eestis,“ ütles Sild.
Niinemäe sõnul oli suhtumine temasse algusest peale Tšeljabinskis väga hea. „Esimese hooga võeti mind vastu kui Fortumi soomlast, aga kui tuli välja, et ma oskan vene keelt ja tean vene kultuurile omaseid venekeelseid väljendeid, siis polnud sisseleamisega enam probleeme,“ räägib ta. „Kui ma ütlesin, et olen Eestist, siis olid emotsioonid veelgi positiivsemad. Põdesin selles mõttes alguses isegi veidi üle, et kuidas siin eestlast vastu võetakse.“
Elu nagu elu ikka
„Tööpäevad on meil pikad,“ kirjeldab Riho Sild elu Tšeljabinskis. Alustavad kell 8.30 ning ametlikult lõppeb tööpäev kell 18.30. „Siis tuleb buss järele, kauem töötada ei saa,“ lausub ta.
Sild lendab igaks nädalavahetuseks koju, sest tal on Tallinnas väike laps. Koduskäimisega pole probleemi, sest Fortum on üürinud oma töötajatele lennuki, mis viib iga reede kell 16 kõik soovija Helsingisse. Ajavahe tõttu on lennuk täpselt sama kell juba Helsingis. Tagasi lendavad Fortumi juhid Tšeljabinskisse kõik koos esmaspäeval kell neli hommikul, kohale saabutakse kell kümme.
Kohaliku olme kohta ütleb Sild, et tema jaoks oli see positiivne üllatus. „Ma pole kuulnud, et keegi meist oleks siin millegi üle nurisenud,“ lausub ta.
„Selgelt on tänavapildis näha, et viimastel aastatel on Venemaal majandusareng olnud päris kiire. Praktiliselt kõik maailmakuulsad brandid on esindatud, butiike ja heal tasemel söögikohti rohkem kui Tallinnas,“ räägib Toomas Niinemäe. „Teeninduse osas võiks natuke viriseda, kuid nagu utlevad soomalsed: „Maaassa maan tavalla““.
1,1 miljoni elanikuga Tšeljabinsk on üks Venemaa suurimaid tööstuslinnu, peamiselt masinaehitus ja must metallurgia.
Kõige keerulisem oli korterite üürimine, sest eurotasemele vastavate korterite turg on Tšeljabinskis lihtsalt väike. Seetõttu on ka hinnad uskumatult kõrged. Toomas Niinemäe ütleb, et tema Tšeljabinski kesklinnas asuva kahetoalise, aga ruumika korteri üür on vähemalt kolm korda korgem kui analoogse korteri uurimine Tallinna kesklinnas.
Eestlasi aitab kaugel Uuralites ilmselt ka see, et kõik nad tunduvad olevat parajalt seiklushimulised inimesed. Niinemäe ja samuti Fortumi palgal olev tema kolleeg Iru jaamast Udo Varik tulid esimest korda Tallinnast Tšeljabinskisse näiteks oma autodega.
Eesti spetsid Fortumi palgal
Riho Sild – TGK-10 soojusettevõtte direktori asetäitja
Oksana Grigorjeva – tegeleb TGK-10 soojaettevõttes investeeringute tasuvuse hindamisega
Igor Tjurlik – Tobolski linna soojuselektrijaama direktori asetäitja
Toomas Niinemäe – Tšeljabinski Energoremonti direktor
Udo Varik – Tšeljabinski oblastis asuva kahe soojuselektrijaama direktori asetäitja
Raigo Pert – TGK-10 investeerimisosakonna juhataja asetäitja. Tegeleb kaks miljardit eurot maksma mineva Njagani elektrijaama ehitamise projektiga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar