Vene keskpanga aeglane rubla devalveerimine tähendab nüüd juba seda, et osa valuutavahetusi müüb Moskvas juba eurot kallimalt kui 40 rubla. Sügisel oli euro veel 34 rutsi keskmiselt. Jämedalt võttes on euro rubla suhtes kallinenud juba 18 prossa! Kas see on enam eriti aeglane devalveerimine.See Globeks Panga valuutavahetus on muidugi anomaalia. Nii suure kääridega harva keegi kaupleb. Enamuse valuutavahetuste müügikurss jääb siiski veidi alla 40 rubla. Swedbankis oli see täna näiteks 39,8 rutsi. Vene suurimas pangas Sberpankis oli see tiba madalam. Vene keskpanga ametlik kurss täna oli: euro eest saab 39,6 rutsi.
Dollari keskmised kursid kõiguvad ostu puhul 27,5 rubla ümber ja müügi puhul 28,5. Ametlik kurss on 27,7. Aga suvel oli veel 23 rutsi ümbes. Jämedalt võttes on dollar rubla suhtes kallinenud veelgi rohkem kui euro - ligi 20 prossa! Ja Vene majandusministeerium teatas see nädal, et uuel aastal tuleb dollari eest välja laduda 30-32 rutsi ehk siis võib suvega võrreldes kallineda ligi 40 prossa! Päris korralik devalveerimine tuleb kokku.
Hea on see, et ka kroon muutub rubla suhtes kõvemaks. Kui suvel sai 1 krooni eest 2,2 rubla, siis nüüd saab ühe krooni vastu juba 2,5 rubla.
Veel ühed huvitavad arvud. Merrill Lynchi Vene büroo avaldas, et naftabarreli hinna odavnemine ühe dollari võrra tähendab, et Venemaa 2009. aasta eelarve kaotab sellega 2,2 miljardit dollarit. Kui järgmise aasta keskmiseks hinnaks jääb 30 dollarit barreli eest, siis see tähendaks, et Vene riigieelarvel jääb saamata 3,5 triljonit rubla. Nüüd NB! Vene järgmise aasta riigieelarve on üldse ligi 9 trijonit rutsi. Mis omakorda tähendab, et kui naftahind jääb aasta kesmiseks 30 taala peale, siis Venemaa kogu olemasolev reservfond 3,7 triljonit rubla kulub eelarveaugu lappimiseks.
3 kommentaari:
"Vene järgmise aasta riigieelarve on üldse ligi 9 miljardit rutsi."
Kui viitsid, paranda see näpukas ja kustuta siis see kommentaar.
Aga meie jaoks on see ju halb. :-) Meie kaubad lähevad kõik Venemaal kalliks ja nad ei ostagi enam neid..... või kas me viime sinna üldse midagi? Või kas peaks õnnelik olema, et tänu kehvale majandusele võetakse ka välispoliitikas natuke lõdvemalt?
oht nr 1. - tänu kehvale majandusele tekitatakse välispoliitilisi kriise ja süvendatakse veelgi vaenlastest ümberpiiratuse kuvandit. mitte pronksiöid ega gruusiat vaid infosõda ja võib-olla ka saabritäristamist.
juba mitmest kohast silma jäänud jutt, et seoses läti ja venemaa ärakukkumisega ekspordituluna on meie ekspordiga lõpp, ei ole just kõige õigem.
Postita kommentaar