Jevgeni Jassin: enamus Vene eliidist on Putini-vastased, aga nad kardavad

Käisin täna Moskva lähedal Himkis uue demokraatliku liikumise Solidaarsus asutamisel Kasparovi-Nemtsovi-Milovi juhitud üritus. Rääkisin seal Venemaa praegu ühe enim tsiteeritud majandusteadlase Jevgeni Jassiniga (fotol). 74-aastast, aga väga terava mõtlemisega Jassinit armastavad väga ka välislehed tsiteerida. Ta oli Venemaa majandusminister 1994-1997. Üks pikemaajalisi majandusministreid karmidel 90-ndatel Venemaal.

Kas majanduskriis pakub võimaluse selleks, et Venemaa ühiskonnas võiks tekkida rohkem vabadusi? Või läheb hoopis vastupidi ja kruvid keeratakse veelgi koomale?
Praegu pole veel teada, millise ulatuse see kriis võtab. Seetõttu võivad potentsiaalselt tulla majanduses positiivsed ja liberaalsed muutused kui ka hävitavad. Järelikult võivad ka poliitilised tagajärjed olla mõlemas suunas. Mina näen, et esialgu tuleb suhteliselt terav vastaseis nendes küsimustes. Aga ma arvan, et demokraatia arendamine on Venemaa jaoks kõige parem väljapääs tekkinud olukorrast. Ükskõik milline muu variant viib riigi degradeerumisele, nii poliitilise eliidi, intellegientsi kui ka äriliidi jaoks. Sellest pole veel aru saadud. Ma väga loodan, et praeguse kriisi ajal saadakse aru, et muud varianti pole. Kui see nii läheb, siis hakkavad demokraatlikud jõud saama rohkem toetust avalikkuse poolt, aga valitsevad jõud hakkavad omakorda toetust kaotama. Seni võim lihtsalt ostis rahva ära ning 1990-ndate probleemidest ära hirmutatud rahvas arvas, et kõik see, et läks paremaks, oli Putini teene. Nüüd on oluline, et kui kiiresti hakkab rahvas sellest aru saama. Venemaa on ikkagi tänapäeval eelkõige linnainimeste riik, kuigi alles teist põlve. See tähendab, et Venemaa hakkab järjest rohkem avanema tänapäeva kultuurile. Ma loodan just sellele. Aga ma ei arva, et see toimub kiiresti.

Kui kaua võib aega võtta, et kriisi tingimustes hakkab rahvas mõtlema, et võib olla peaks riik teistmoodi edasi arenema?
Autoritaarsete režiimide puhul on väga raske ennustada, kui kiiresti ühed või teised sündmused võivad areneda. Kui aeg on küps, siis see võib põhimõtteliselt lõhkeda ühe momendiga. Aga millisel hetkel, seda ei tea keegi. Tavaliselt on see selline doominoefektiga sündmuste jada, millest saab alguse laviin. Kasvõi see juhtub Dobrohotoviga võib olla selleks päästikuks, keegi ei tea seda ette. (Ajakirjanik Roman Dobrohotov segas reedel Venemaa konstitutsioonipäeva aktusel president Dmitri Medvedevi kõnele vahele, hüüdes, et ta valetab, mille peale ta viidi miilitsasse. Samal õhtul lasti ta lahti töökohast raadiojaamast Govorit Moskva-J.P.)

Kui kaua peab vastu Venemaa tegeliku juhi, peaminister Vladimir Putini kõrge toetus rahva seas? Kuidas kriis mõjutab Putinit?
Kindlasti mõjutab, aga millal see juhtub, seda ma ei oska öelda. Vaadake, vene inimesed elasid 20. sajandi üle väga keeruliselt, väga raskete tagajärgedega. Eestlastel oleks ka vaja sellest aru saada. Kusjuures, kui eestlastel oli keegi välissüüdlane, siis venelastel seda ei olnud. Vene inimesed tahavad stabiilsust, rahulikkust. Ja Putinis nad näevad siiani selle stabiilsuse tagatist. Putin on stabiilsuse jaoks väga palju ära teinud, kuigi ühel hetkel hakkas see kõik teises suunas kalduma.

Midagi ju peab muutuma rahva arusaamistes selle kriisi ajal?
Jah, inimesed hakkavad siiski illusioonidest vabanema. Fond „Liberaalne missioon“, mida ma juhin, rahastas uuringut (seda juhtis Nikolai Afanasjev tuntud PR- ja konsultatsioonifirmast Niccolo M) Venemaa eliidi kohta. See uuring näitas väga huvitavat asja. On kaks elanikkonna eliidigruppi, kes toetavad Putinit – need on ametnikud (tšinovnikud) ja õiguskaitseorganid. Kõik ülejäänud eliidigrupid, need olid kaks-kolmandikku vastanutest, olid Putini vastased. Kõige teravamalt oli tema vastased sõjaväelased, kuigi nad esindavad üsna konservatiivseid vaateid. Nö eliidi edasiviivad jõud, kes ei tegele oma võimust kinnihoidmisega, on ka kõik Putini-vastased. Küsitlus viidi läbi 2007. aastal, aga seda pole veel tervenisti avaldatud.

Mida te arvata majandusteadlase Jevgeni Gontmahheri palju tähelepanu pälvinud ennustusest, et kui kriis süveneb, siis nn üheettevõttelinnades võivad Venemaal korduda sündmused sarnased 1962. aastal Novotšerkasskis juhtunule ehk siis et rahvas hakkab sisuliselt mässama? (Seal hakkasid töölised elatustaseme languse vastu protestima, mille peale sõjavägi ründas neid ja tappis üle saja inimese – J.P.)
Ma ütleks nii, et ma ei usu, aga see võib juhtuda.

Mis on Putini jaoks praeguses kriisis kõige olulisemad probleemid, mida ta peab lahendama?
Tema jaoks on praegu olulised kolm küsimust. Esiteks, et Vene suurte ettevõtete aktivid võivad sattuda välismaiste omanike kätta. (Seetõttu, et Vene suurfirmadel on kaelas aktsiate tagatisel suured välislaenud, millest paljude tasumise aeg saabub selle aasta lõpus ja järgmisel aastal-J.P.). Putini jaoks on see väga oluline küsimus, kuigi iseenesest see Venemaa jaoks erilist ohtu ei kujutaks. Teiseks see, et pangandussüsteem sisuliselt ei toimi, kuna ei ole usaldust, mis väljendub selles, et raha kontsentreerub Venemaal sularahas. Kolmandaks see, et kuna ei anta laenusid, siis ettevõtted seiskuvad, inimesed ei tööta, pole sissetulekuid.

Kas need tööta jäävad inimesed võivad tänavale tulla?
Mina sellele ei loodaks. Isegi 1990-ndatel leidsid inimesed väljapääsu oma olukorrale ning mingeid üleriigilisi miitinguid polnud. Polnud suuri proteste.

Kas te usute, et täna loodud Solidaarsusel on mingi võimalus läbi lüüa?
Venemaa jaoks on ainus mõistlik arenguvariant demokraatia. See on ainuke jõud, mis ei ole seotud Kremliga ning võib ühendada tõeliselt demokraatlikud jõud.

Aga neil pole ju rahva seas mingit toetust?
Praegu ei ole mitte mingisugust.

Loodate, et toetust tekib?
Tuleb. Ma ju rääkisin sellest eliidiuuringust. Eliidi poolt on neile kaasatundmine kindlustatud. Aga nad kardavad. See on loomulik. Aga kui eliit hakkab neile kaasa mõtlema, kuidagigi toetama, siis see tasapisi kandub üle ka teistele.

Kas selleks oleks vaja, et eliit ei kardaks enam Kremli?
Jah! Aga nad ei karda Kremli, vaid nad kardavad prokuratuuri, nad kardavad miilitsat, nad kardavad eriteenistusi. See on loomulik, sest praegu on võim konsentreerunud sinna ning võim väga aktiivselt kasutab neid instrumente.