pühapäev, detsember 14, 2008

„Aga selle eest me tõusime põlvist püsti!“

Eile kuulsin lahedat lugu, mis minu arust iseloomustab hästi teatud osa venemaalaste arvamust Putinist ja võimust üldse. Lugu juhtus tuntud ajakirjaniku Julia Latõninaga ja sedarääkis mulle üks tema tuttav.
Sõitnud Julia mööda Moskva laiu prospekte. Korraga pandud kogu tee kinni selleks, et presidendi korteež saaks mööda sõita. Nagu tavaliselt Moskvas, siis pandi tee üsna kauaks kinni. Julia auto oli sattunud kõige esimeseks tropi taha. Igavusest ja tülpimusest oli ta autost välja tulnud ning hakanud GAI-šnikuga suhtlema. Rääkinud talle stiilis, et vähe oli ühest presidendist, nüüd veel Medvedev pandi pukki, kahekesi muudkui sõidavad Putiniga mööda Moskvat ringi ning tänavaid pannakse pikaks ajaks ringi.
Mendi vastus oli sellise jutu peale vapustav: „Aga selle eest me tõusime põlvist püsti!“ (Зато мы встали с колен) Meie on muidugi Venemaa. Kas see tähendab, et võim võib inimestega teha Venemaal kõike, aga see-eest meid austatakse mujal maailmas? Aga, kes austab teid, kui te iseennast ei austa, kui rahvas lubab endaga teha, mida tahab, kulla ment. Aga ok, tuleb austada selle mendi arvamust. (Foto siin kõrval on tehtud mentidest hiljuti Tšeljabinskis.)

Kommentaare ei ole: