Moskva olümpiaujulas

Eile käisin ujumas, Olimpiskajas. See on veealade keskus, mis ehitati 1980. aasta olümpiamängudes. Ujusin eile samas basseinis, kus Ivar Stukolkin võitis siis olümpiakulla 4x200 m vabaujumises. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid sellest, kuidas ma basseini pääsesin.
Selge, et seal on rahvamassid hoopis teised, mis Tabasalu ujulas ning seetõttu on korraldus veidi teine.

Kõigepealt pead andma üleriided garderoobi ja saad numbri. Siis lähed ujula registratuuri, annad oma ujulakaardi (kaart ise näeb välja selline nagu fotol) ära ning saad selle vastu žetooni. Üksiti annad ära ka kõik oma väärtasjad (telefoni, rahakoti, võtmed, garderoobinr), mis pannakse laekasse ning saad vastu laeka võtme. Siis lähed üles riietehoidu. Seal annad žetooni ära ning saad vastu riietekapi numbri. Riided paned ära ning siis lähed annad võtme valvuritädi kätte.
„Jäta see number – 1008 – meelde, pärast kui tuled, siis ütled numbri ja ma annan selle sulle tagasi,“ õpetab tädi.
„Aga see asjade laeka võti?“ küsin nõutult, sest üks võti jääb veel kätte. Ega ma seda saa siis ujumise ajal rusikas hoida.
„Seda ma ei tea kuhu sa paned. See on sinu asi,“ ütleb mutt lahkelt.
Küsin siis riidekapi võtme tagasi ja panen laeka võtme tossude sisse. Suur kasu küll, samahästi oleks võinud rahakoti tossude sisse panna ju.
Aga ujuda oli tore. Ujula oli täitsa OK.

Enne aastavehtust pakutakse Moskvas kuuski Taanist.

Kui sa näed Moskvas silti, et autot ei tohi kuhugi panna, pargi kindlasti just selle sildi alla. Nii on siin moes.