neljapäev, veebruar 28, 2008

Kaks päeva Peterburis - mõnusad kohvikud


Piiterist ka siis mõni rida ja pilte. Käisin seal lugu tegemast Medvedevist (see siin on hiidreklaam Talvepalee väljakul, mis kutsub valima, mitte hääletama Medvedevi poolt). Põhikohtumine oli mul tema endise õppejõuga Lenska ülikooli juurateaduskonnas – Valeri Abramovitš Musiniga. Tahtsin temaga kohtuda, sest ta õpetas samas teaduskonnas ka Putinit. Ja pidi siiamaani mõlemaga kohtuma.
Tema sõnum oli selge – medvedev ei hakka eriti millegipoolest erinema Putinist. Tema sõnul on Putin liberaal ja samasugune on ka Medvedev. Just nii ütleski – mõlemad on liberaalid. Et nende peamine erinevus pidi olema selles, et Putin on vanem ning talle meeldib klassikaline muusika, aga Medvedevile rokk ja džass. Kes tahab pikemalt tema mõtteid lugeda, siis siin on mu lugu Päewalehes.

Pulli ja tausta mõttes käisin ka koolis, kus Medvedev varem õppis. Seal ütles direktor, et ta nad on jummala väsinud ajakirjanikest. Et ma olen neil juba umbes 130 ajakirjanik ning et neid on käinud ligi 15 riigist. Kõige vastikumad pidid olema Vene enda reporterid, kes pidi nui neljaks mingit skandaali otsima ja asju välja mõtlema.
See foto siin alguses on tehtud 1. klassi tunnist. Samas klassi õppis ka tulevane Vene president. Ta istus sellel kohal, mis on tühi (paistab seal taga paremal). Küsisin, et kas tõesti suurest austusest ei panda sinna kedagi istuma? Vastus oli, et seal istuv poiss oli lihtsalt täna haige...
Mulle anti ette kaks õpetajat, kes Medvedevi ajal koolis töötasid. Need laulsid nagu lindi pealt. Kokkuvõte – intelligente, palju lugenud poiss, aga millegi erilisega silma ei paistnud kooli ajal. Aga nende juttu saab ka sealtsamast loost lugeda.
Õhtul käisin Eesti peakonsulaadi EW vastuvõtul. Muidu nad teevad vastuvõtte oma majas, aga kuna oli juubel, siis oli kinni pandud Renessansi hotell Iisaku katedraali vastas. Konsulaadi inimesed olid nagu ikka väga meeldivad ja toredad (eriti peakonsul Kristen Lahtein oma väga peene helerohelise rätikuga! Seda oleks pidanud nägema.). Nagu ka külalised. Aga hotell suutis küll veidi asja ära rikkuda – esiteks jagasid nad veini nii, et pidi pikas järjekorras seisma ja teiseks sai enne vastuvõtu lõppu toit otsa.
Noh, vastuvõtuga asi muidugi ei piirdunud, sestap jõudsin hotellist vaevu-vaevu keskpäevaks välja kirjutada. Kuna rong läks alles õhtul, siis veetsingi päeva Piiteri peal lonkides ja kohvikutes ajakirju lugedes.

Marsruut kulges nii - kohvik Mozart Gorki metroojaama vastas (väga mõnulemise koht, täitsa Euroopa), Peeter-Pauli kindlus (seal käisid suured remonttööd suveks, porine nagu maal – sama koht ka fotol), Neeva kaldapealsed, Börsi plats, Ermitaaž, mõnus kinokohvik Moikal, Dom knigi (nagu palee, väga ilus suur raamatupood. Näitab hästi venelaste austust raamatute ja kirjanike vastu), samas raamatupoes asuv kohvik, õhtune Nevski prospekt ja lõpuks kõrts nimega Lenin on elus (stiilne Nõuka-koht, riiulid mõtetute raamatutega, kust leidsin juhuslikult ka Rudolf Sirge vene keelde tõlgitud „Rudolf Ohjaka päevik” – on selline raamat tal? Ma pole küll kunagi kuulnud...Tiitelleht oli igatahes nätsuga kaane külge kleebitud.)
Veidi pilte ka

Teisipäeval oli Piiteri talve (kuigi mis talv see enam on) kohta haruldaselt päikeseline ilm, see eest kolmapäev oli tüüpiline Piiteri-ilm. Kogu aeg tibutas tasapisi. Lompe oli kohtutavalt.

"Aidake palun osta pilet Permi (linn Siberis). Varastati paljaks". Järjekordne nutikas nooruk kerjamas. Moskvas olen ma neid kesklinnas ka vahest näinud. Millegipärast kerjavad nad alati sellega, et tahavad Siberisse lennata. Vahest mõni kerjab sama sildiga mitu päeva järjest.

Iisaku katedral, nagu ta paistab Neeva kaldapealselt.

Talvepalee. Nagu Punaselegi väljakule tehti siia talveks uisuväljak, katok. Ja lastele toodi lund möllamiseks. Huvitav kooslus ühel väljakul. Kusjuures veidi eemale jääb see päratu valimisreklaam, mis loo alguses seisab.

Piiteri tänavatualetid näevad palju viisakamad välja nagu Moskvas. nagu ka terve linn. Piiteris julgeks tänavakempsu isegi minna. Kehakergendamine maksab 14 rubla. VIP-teenus - s.t. et ühekordseks kasutamiseks mõeldud prilllaud - maksab 19 rubla.

Ja selline nägi välja kõrts "Lenin elus". Nevski prospekti ja Fontanka ristumiskohas, kui Moskva vaksalist tulla paremal pool teed.

Ja lõpetuseks, kui keegi pole veel näinud, kuidas Zhirinovski järjekordsel valimisdebatil endast välja läks, siis youtube-is on video üleval. Kuulake eriti lõpus tema kaadritaguseid hüüdeid ning vaadake, kui rahulikult saatejuhid seda kõike pealt kuulavad-vaatavad, kuidas teist inimest ikka väga räigelt solvatakse.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

See "Rudolf Ohjaka päevik" on eesti keeles "Häbi südames". Peategelased Rudolf Ohjak ja Irma Varep.

Anonüümne ütles ...

Tervist. Sealsamas lähedal on ka koht nimega " Propaganda ". Kah riiulid täis Lenini raamatuid jne jne. Seal see asi äge, et kui sisse astud, tõmmatakse kohe garderoobi ees ühest suurest paberirullist sulle nö. kate lauale. Et ei määriks. Vist.

Akicage ütles ...

Attention!