Homme saan 6000 rutsi trahvi

Täna olid Venemaal justkui presidendivalimised, aga minu arust on need nii igavad, et nendel pole mõtet peatudagi eriti. Intriigi praktiliselt pole. Kui siis ainult paar poolintriigi – esiteks, kas Medvedev kogub rohkem kui 72 protsenti ehk siis rohkem kui Putin 2004. aastal ja 2007. aastal (Ühtne Venemaa+Solidaarne Venemaa) ning teiseks, kas Zjuganov tuleb teiseks või kaotab seekord Žirinovskile.
Valimisjaoskonnas oli surmigav. Ainuke veidi erutavam hetk oli siis, kui tahtsin pildistada mu korteri kõrval asuva valimisjaoskonna esimesel korrusel lahti löödud müügilette. Miilitsapoiss kargas ligi ja keelas ära sõnadega: „Pole ette nähtud!”
Oleks valimistes mingitki kirge, siis oleks kuhugi oblastisse sõitnud. Hää tuttav Arkadi Economistist rääkis hiljuti, kuidas ta käis eelmiste presidendivalimiste ajal Financial T-le lugu tegemas. Sõitsid veel paar välkariga Tveri oblastisse, külasse, mis asub Putini Zavidovo-
residentsi lähedal. Esiteks polnud seal tol pühapäeva lõunal ühtegi kainet meest. Leidsin jaoskonnast tuikuva mehe, küsisid, et kelle poolt hääletas? Mees vastu, et ei ütle. Arkadi ütles, et daladno, ütle ikka. Mees vastu, anna 50 rutsi, siis ütlen. Arkadi nalja pärast andis. Mees vaatas vasakule ja paremale ja teatas siis tähtsalt: Džoodž Bushi poolt, sest meie omad ei kõlba kusagile!
Pärast sai Arkadi teada, miks kohalikud Putini vastu olid. Sest iga jumala reede, kui ta oma linnatagusesse residentsi sõitis, pandi juba lõunast saati kõik kohalikud teed kinni nii, et isegi üle tee ei saanud minna. Ja nii kuni õhtuni. Kohalikud ei saanud enam üle tee viinapoodi!! Küllap ehitati siis ka teisele poole teed viinapood.... Imedemaa.
Aga laupäeval sai kõvasti möllu tehtud tuttavatega. Alustasime pärastlõunal meeste seltskonnaga Sandunõs. Aga seekord ei võtnud mitte seda kõrgemat järku, mida ma olen pidevalt kiitnud, vaid läksime numbrisauna, mille boksid asuvad hoovi peal. Sealt sai ka vägeva elamuse. Leil oli sama tubli. Viiekesi täpselt paras leilitamiseks.
Tellisime ka veenikumehe ehk siis vihtleja. See oli tubli mees. Peksis nii, et jaksasid ainult iniseda ja ägada. Ausalt vihtles meid, kuigi kõik see käis nii kuuma leili käes, et keskmiselt jaksasime kannatada tema tööd maksimum viis minutit. Siis tegid, et said lavalt külma basseini. Kahtlustan, et ega see vist päris tervislik ei olnud. Kusjuures see vaene vend oli ju kogu aeg seal kuuma käes, ühe korras puhkas pikemalt. Küsisin talt pärast, et palju ta teenib selle tõsiselt higise töö eest – vastas et 1000 taala kuus. Pakun, et see on ta ametlik palk, ja külastajad viskavad talle juurde.
Edasi läks – Glavpivtorg (korraks), Petrovitš (kuskil 3 tundi), Lotte Plaza 22. korrus Sadovaja ja Novõi Arbati nurgal (tunnike) ja finito oli ööklubi Rai. Pärast Djagilevi mahapõlemist pidi Rai nüüd kõige kuumem tussovka koht olema. Kuidas me sinna sisse saime, sellest pole mul aimugi. Meil oli seltskonnas üks Moskva kutt, ilmselt tal olid seal mingid kohad kinni pandud. Muidu maksab sinna pilet kõvasti ja üsna karm face control peaks ka seal olema. Rais oli päris vinge, tundub mulle täna. Rais olemine meenub juba läbi udu.
Hommikul, noh tegelikult küll pealelõunal, lõin kokku, et kogu see laupäevane traalivaali viis mu rahakotist 8000 rutsi (3400 krooni). Ja ma kahtlustan, et näiteks Rais ei maksanud ma midagi. Ilmselt kuskil veel. Nii et tehke selle järgi eelarveid, kui tulete Moskvasse pidutsema. See oli nüüd veidi nali, sest ofkoors saab ka odavamalt.
Suvel on kesklinnas, jõe kaldal hotell Ukraina juures, kihvt ööklubi nimega Krõša (katus). Nime järgi juba asub see katusel. Seal ei müüda alkoholi, aga rahvast on murdu ja vett müüakse tonnidega.... Kaks korda võite arvata, millega rahvas seal klubis tegeleb. Esimene õige vastus on, et tantsimisega meeletutes kogustes.....
Veidi negatiivi ka. Muidu jääb mulje, et elu on Moskvas üks lust ja lillepidu. Reedel läksin korteriomanikuga passilauda, et endale uut registratsiooni teha. Ametnik vaatas-vaatas dokumente, siis vaatas mind pikalt ja teatas: Aga kas te teate, golubtšik, et te olete meil ju seadust rikkunud? Aimasin kohe halba, sest nad armastavad siin pidevalt igasugu reegleid muuta.
Tuligi nii välja. Juba eelmisest aastast kehtib Venes täielik absurd. Venemaal elav välismaalane, kellel on siin kehtiv registratsioon, peab Venemaalt välja sõites ennast nö välja registreerima, arvelt maha võtma passilauas. Ning tagasi tulles peab jälle ennast registreerima ehk siis kõik dokumendid passilauas uuesti täitma. Ja nii iga jummalt kord! Absurd kuubis. Kuulasime seda uut kord omanikuga mõlemad jumala juhmi näoga. Absurd on veel selles, et kõige rohkem peab jooksma korteri omanik. Sest väljaregistreerimiseks peab paberi passilauda viima just omanik ning uuesti sisseregistreerimisel peavad mõlemad koos passilauda minema.
Küsisin, et palju trahv on. Tšinovnik hakkas siis näppude peal lugema, et mina ja omanik oleme rikkunud neid ja neid paragrahve. Kokku kolme paragrahvi. Kokku on trahv 6000-12 000 rubla (2600-5200 krooni). Üritasin veel protestida, siis teatas vana, et ära mölise, vaat, kui vaatan arvutist, kui mitu korda sa oled aasta jooksul sisse-välja käinud ning igakord seadust rikkunud, siis vääname sulle 60 000 rutsi trahvi.
Nüüd ongi nii, et homme lähme omanikuga uuesti passilauda protokolle vormistame. Meile lubati, et tehakse miininumtrahv ehk siis kokku 6000 rutsi. Loodetavasti saab pärast seda registratsiooni kätte.
Aga mis edasi saab, ei kujuta ette. Peab ilmselt vähem lihtsalt kodus käima, sest omanikku pidevalt jooksutada on ka kahju. Lõpeks võib ta ära tüdida ja korteri üles ka öelda.
MIDi pressikeskusest öelda, et paljud ajakirjanikud on sellega hädas ning MID üritab midagi meie heaks ette võtta, aga ma ei usu eriti sellesse. Nagu omanik elutargalt ütles, et pole hullu, sõida edasi-tagasi nagu varemgi ja loodame, et ei teki probleeme ning järgmine kord, kui pikendame lähme, siis maksame lihtsalt trahvi ära ja mure jälle maas! Kord aastas 6000 rutsi kannatab ära. Aga kesse ütleb, et next kord pole mingit muud vigurit välja mõeldud...
See uus reegel on tõeliselt pissed off... Ma küll ei tea, et nt Vene ajakirjanikke või ükskõik mis ameti inimesi nt Euroopa Liidu riikides niimoodi kotitatakse, kui neil on kõik paberid korras. Keegi ei sunni neid registreerima. Ma suhtun Venemaase väga heasoovlikult, aga igal asjal on kuskil piir. Venemaale võiks EL selgelt mõista anda, et kui teie muudate oma suhtumist järjest karmimaks, siis meie vastame ka samaga. Mõnedes asjadesse peaks EL olema tugemate munadega.
Ei tohi sellistest asjadest lihtsalt väga närvi minna. Lõppkokkuvõttes on mul jalad-käed otsas ning enamus probleeme on siiski ju tühised võrreldes probleemidega, milledega miljonid inimesed iga päev tegelevad.
Reedel läksin ikkagi närvide rahustuseks häässe juuksurisse, lasin lõigata, pesta, masseerida jne, ühesõnaga lasin veidi hellitada. Vahel on see ju meestelegi lubatud. Kogu pull läks maksma 1450 rutsi (620 krooni).
No näis, milline on järgmine praktiline eluline probleem, mida tuleb mul lahendada. Sisetunne ütleb, et sekeldusi seisab veel ees. Kuidagi ei edene see eluke siin Venemaal eriti, vaatamata Putini suurtele sõnadele. Lugege viimases Economistis lugu Vene majandusest. Väga huvitav ja kokkuvõte on, et ei Venemaa ei saa kuidagi maailma jõukamate riikide hulka kolmanda maailma institutsioonidega. Väga õige tähelepanek Arkadilt. Ei piisa sellest, kui Žigulile Toyota märgi külge kruvid (foto sissekande alguses).
Olgu, lõpetuseks ka midagi positiivset Venemaalt. Vaadake kui sooja loo Eestist on kirjutanud kirjandusprofessor Andrei Nemzer sel nädalal Vremja Novosteis. Nemzer töötab professorina sellises tuntud ja liberaalses koolis nagu Kõrgem Majanduskool (Jevgeni Jessin) ja teeb saateid Ehho Moskvõs.