Karaoke Nõuka-moodi, 75 milli kahe päevaga ning mida Našid uut välja mõtlesid

Eile käisis Maneežis (seal on viimasel ajal järjest väga häid fotonäitusi) Juri Rõbtšinski fotonäitust vaatamas. See on vana, kes 70-ndatel ja 80-ndatel pildistas nö Nõuka igapäevaelu. Töötas ajakirjade-ajalehtede jaoks, aga paljusid tema fotosid ei avaldatud. Olid liiga ausad või nihestatud.
Minu arust üks ägedamaid fotonäitusi, mida Moskvas olen näinud. Ta teeb väga kihvtilt fotosid. Kadreerib julgelt nii, et nt inimestelt jääb pea fotolt välja ja fookuses on mingi huvitav detail hoopis. Aga jube kihvtilt on tal need välja kukkunud. Sellised fotod, mis reeglina kunagi ajalehte ei lähe, sest toimetajad lihtsalt ei võta sellist poole peaga või hoopis peata inimese fotot.

Siit saidilt leiab hunniku tema Nõuka-aegseid fotosid. Ja panen siia ka ühe tema naljakaima foto. Tuleb välja, et juba Nõuka-ajal oli karaoke olemas. See foto on tehtud 1970-ndatel keskel Moskvas ühes pargis.
Eile rabas üks tuttav mind uudisega, et ma olen juba terve aasta Moskvas ära töödanud. Oehh. Tähistasime seda. Ai kui karm on Moskva kesklinnas ikka lõbusalt aega veeta. Tahtsin kohvikus normaalset veini osta ja pudel Itaalia valget veini maksis 1600 rutsi (688 krooni). Kõige odavamaid oleks ka ju nõme juua.
Huvitava söögielamuse sain ükspäev Barrikadnaja metroojaama lähedal asuvast kõrtsust nimega Prostõie Veštsi (Lihtsad asjad). Lihtne ja mõnus koht. Seal pakuti sellist nostalgilist asja nagu „makaronõ po flotski” ehk siis makaronid laevastiku moodi. Kes Nõuka-ajast mäletab seda rooga, see mäletab. Restos olid makaronid tehtud küll päris lihast aetud hakklihast, mitte konservlihast. Lihtne toit, maitses hästi, aga maksis jällegi oma 350 rutsi (150 krooni).

Täna sattusin metroos magava koera peale. Otse vagunis. Tavaliselt on koeri karjade kaupa metroojaamade ees ja sees, kuhu nad tulevad sooja. Vabalt võib näha 7-8 koerast koosnevat karja. Aga rongis nägin esimest korda peni. Magas täitsa rahulikult keset vagunit ja mittemiski ei häirinud teda. Rahvas itsitas, aga koera ei seganud. Suhtumine nagu joodikusse.
Tuttav töötab ühe teleseriaali produtsendina. Kutsus vaatama, kuidas tehakse. Tegemist on Vene MTVs jooksva seriaaliga. Ta on ikka rääkinud lõbusaid lugusid, et selle tegemine on ikka täishullumaja. Kuidas vahest juhtub, et osa tegijatest hakkab lihtsalt võtteplatsil tina panema või lihtsalt magavad päevad läbi võtteplatsil. Kepp ja vile käib iga päev.
Osadeks võteteks oli vaja üürida korterit kesklinnas. No ja siis üüritigi üks korter 9-korruselises majas, mille korter jooksis läbi kolme (!) korruse. Päevas maksid 2000 taala selle eest! Omanik oli ise kogu aeg kodus ja pummeldas samal ajal oma sõpradega seal. Lõpuks joodeti seriaali adminn ka täis. Lõbus värk. Seriaali peategelased saavad päeva eest honorari 400-800 taala. Huvitav palju Kodu keset linna võtetel näitlejad said?
Kes tahab Venemaa uut sõjaväevormi näha,mille Judaškin valmis meisterdas, saab sellest aimu siit. Aga tulge parem 9. mai paraadil ise vaatama, siis marsivad sõdurid esmaskordselt selles.

Minu lemmikud Našid ise teatasid täna, et vastupidi kuuldustest nende bändi kinnipanekust nad hoopis laienevad Et eesmärgiks on laieneda üle Venemaa kuni Vaikse ookeani provintsideni ning kasvatada liikmelisus poole miljonini. Ja et nende peamiseks projektiks saab „10=5” ehk siis viia Venemaa maailma viie suurima majandusega riigi hulka. (siin fotol on näha kui nunnud nad välja näevad. Našide juhtoinad)
Našid ikka ei jäta ka Eestit rahule. Selsamal tänasel pressikal teatasid nad, et et korraldavad üle Venemaa aktsiooni selle vastu, et osa nende aktiviste on saanud Eesti pärast sissesõidukeelu Euroopa Liitu. Kavatsetakse koguda miljon allkirja inimestelt, „kes tahavad seista Venemaa au eest ning on nõus vabatahtlikult liituma „musta nimekirjaga” solidaarsust Našide tegevusega”. „Kangelaste mälestuses solvamine ei jää märkamata, aga Vene kodanike au ja väärikuse alandamine ei jää vastuseta.”
Propagandavigurite peale, mis reeglina on neil üks suur mull, on nad muidugi meistrid. Aga neil on üks omapärane anne, mis muudab tihti nende tegevuse nagu veidi naeruväärseks - nad kipuvad kõiki asju üle pingutama.
Panen siia lingi ühele hiljutisele Levada uuringule, et kuidas rahvas Našidesse suhtub. Tasapisi, aga visalt muutub suhtumine positiivsemaks. Aga ikka väidab üle poole, et ei suhtu neisse üldse kuidagi.

Täna nägin Taganka väljaku lähedal päris head reklaami – võid kahe päevaga Nomos Pangast laenata 75 miljonit rutsi (32 milli krooni). Tundub päris vinge, kuigi ma ei tea kaua Eestis sellise summa laenamine aega võtaks. Kes teab, võiks kirjutada.
Eelmise sissekande juurde jättis keegi hea inimene teate, et 5. veebruaril esineb Moskvas, klubis Plan B, eesti bänd nimega Pedigree. Ehk pakub huvi kellelegi minna, kes mind Moskvast loeb. Eesti (alternatiiv)muusikat vist Moskvas ega üldse Venemaal iga päev ei kuule. Ise kahjuks ei saa, sõidan laia emakese Venemaa peale. Aga sellest kirjutan homme-ülehomme pikemalt.
p.s.Vigu kipub jah mul palju olema. Juhtub, kui kiiresti ja lohakalt kirjutada ning ma enamasti ei viitsi üle lugeda oma teksti. Kuidagi kiire pidevalt. Nii et ärge pahandage, kui detailidega puusse panen. Eelmises sissekandes kirjutasin ekslikult, et Zhurova oli iluuisutaja. Tegelt oli ta muidugi kiiruisutaja, sprinter. Ja olümpia oli muidugimõista Torinos, mitte Torontos. Kellele need väiksed vead närvidele käivad, siis ega mu Venemaa-blogi lugemine kohtustuslik ole. Lugege parem häid raamatuid ja nautige perfektsionismi! Ja vigadest võib mulle julgesti teada anda, parandan ära!