Väga igav Meister ja Margarita etendus

Vaatasin täna ära kolmanda Meister ja Margarita etenduse Moskvas. Seekord Jugo-Zapandnaja teatris. Kesklinnast päris kaugel, metrooga on vaja punase liini lõppu sõita. Vernadski prospektil.
Teater oli väike, umbes 120 kohta. Suurte korruselamute vahel nagu kanapoeg külitas. Ausalt öeldes pole nii kehva etendust veel Moskvas näinudki, kuigi umbes pooled näitlejatest kandis Venemaa teenelise kunstniku tiitlit.
Nagu oleks kuhugi kooliteatrisse sattunud. Kusjuures ma ei taha kuidagi kooliteatrite tegijaid solvata sellega. Sellist nägude ja pooside tegemist ning võltshäälega rääkimist pole ammu näinud nagu sellest etenduses.
I vaatus oli vopšee rohkem nagu raamatu ettelugemine laval. Isegi Wolandi kaaslased ei olnud naljakad. Vähesed naljad, mis nad tegid, olid ka üsna lamedad. Suurim elamus oli Varenuhha osa mänginud mehe pikk keel. See oli ikka uskumatult pikk, nagu päris ussil kohe.
See-eest näidati etenduses rohkelt paljast tissi, mida teistes M & M etendustes pole seni olnud.
Kui Tagankas oli etenduses kindel kontsepts ja sõnum, Stanislavski omad tegid lihtsalt ägedat estraadi, siis Jugo-Zapadnaja trupi tükil polnud saba ega sarvi, lihtsalt mängisid raamatu järgi. Isegi seda ei saanud aru, kes neil oli tüki peategelane. Väga segaselt tehtud.
Nüüd jääb veel üle vaadata viimane M & M etendus - Viktjuki teatris. Siis ma ehk isegi kirjutan nendest muljetest miski loo.
Täna pettusin veidi ühes oma lemmikukohvikus – Majakis Nikitskajal. Vanasti tegid nad seal väga head vasikaliha Florentina-moodi. Franek teab. Viimastel kuudel on kahjuks selle kvaliteet järjest alla läinud ning täna veendusin üle pika aja, et paremaks pole läinud.
Ostsin sellise Vene menubändi nagu Leningrad uue plaadi – Aurora. Päris äge muss. Suure orkestriga rokivad. Karmid sõnad, vahel ropendavad päris hoolega. Plaat meeldib kindasti nendele, kellele meeldib Vene 80-ndate rokk nagu DDT või Akvaarium. Next viik tuleb Leningradi kontsert, peaks minema.
Panen paar fotot ka tänaõhtusest Moskvast.


Hotell Pekingi sissepääs. Juhin tähelepanu skulptuuridele ukse kohal.


Kui pappi on, siis võib kasvõi puud ära valgustada. Üsna kallis kohvik Aist Malaja Bronnajal. Seal on suht odav džinn toonikuga, üks koks maksab 100 krooni meie rahas. Seda on seal kõige odavam juua.