Selline näeb välja Tšukotka tundra kopteriaknast. Ääretu lumine lagendik, palju jõgesid ning mäed kauguses. Täiesti lummav.No kas tulevad Jack Londoni kangelased kohe meelde? Pildistatud umbes 50 kilomeetrit Anadõrist põhjapool.
Sellistes jarangades elavad põdrakasvatajad tundras. 5-6-liikmeliste brigaadidena liiguvad nad põtrade kannul ükskõik mis ilm väljas on. Pole neil mingeid mugavusi, aga nad armastavad seda elu.
Siin ma olen selle brigaadi ülema Vassili ja tema naise Maiaga. Sain ennast tšuktšide seas hiiglasena tunda. Maia on esimese jaranga perenaine, tema tütar on teise jaranga perenaine. Väga lahked inimesed nagu kõik tšuktšid.
Selle põdrakarjuse nime ei leia ma märkmetest praegu üles. Aga ta ütles, et on 30-aastane ja eluaeg mööda tundrat põtru taga ajanud. Ütles, et on lahutatud ning tema kaks last õpivad asulas koolis.
Selline näeb jaranga seest välja. Maia askeldab seal, hakkab meile teed pakkuma. Jarangas on sama külm kui välja, ainult tuult pole. Lisaks on veel kibe suitsutoss, mis tegi pildistamise peaaegu võimatuks. Magavad nad eraldi nahkadest ruumis, kus on tiba soojem.
Selline nägi välja põdratapp Kantšalani asulas. meie kohale jõudes käis küla servas hoogne verepulm. Fotol käib naha maha tõmbamine ja sisikonna väljalaskmine. Kahju, et ei pakutud värsket põdraverd juua. ma oleks tahtnud proovida.
Ja see on nülgiaproua isiklikult oma võika noaga. Tädi oli suht umbjoobes ning kurttumm. Vaadake tema lihunikujopet.
Sellise vahva sõiduriistaga sõitsime Kantšalanis ringi. See pidi suutma ka ujuda. Vene enda toode. Ja kusjuures üldse mitte kallis - hind pidi olema 1,2 miljoni rubla ümber ehk veidi üle poole miljoni krooni. Hea jahil käia tundras või põtru otsida.
Selline vahvalr värviline näeb Anadõr välja linnulennult. On keegi veel värvilisemat linna näinud? Iseenesest väike linn, 10 000 elanikku.
Taksot sõideti džiipidega, mis on ju väga kohane piirkonna kohta, kus pole praktiliselt kõva kattega teid. Asfalti polegi, selle asemel on vähesed maanteed betoonplokkidest ehitet.
Anadõri õigeusukirik. Kuna seal ju puid praktiliselt pole, siis on kirik kohale toodud Omskist. Seal tehti valmis, pandi püsti, lammutati uuesti ära, osad nummerdati ära ja kärutati lennukiga kohale. Vaadake ka silti väraval. see hoiatab, et loomi ei tohi kirikusse kaasa võtta.
4 kommentaari:
vahvad pildid. alati on põnev vaadata pilte ilma teisest otsast, kus elu hoopis midagi muud kui siin, kodu Eestis.
aga miks siis verd ei pakutud?
Viimaste postitustega meenub raamat "Uni algavas udus", mis rääkis valge mehe õnnetust sattumisest Tšukside keskele ning nende elust eelmise sajandi esimestel kümnenditel. Paraku oli seal ka kommunismipisikut sees, nagu selle aja raamatutele kohane (1975), kuid põhjarahva elu-olu andis edasi küll.
Minu lemmik raamat! :)
Pildid on ka super lahedad. Ehk kunagi on võimalus ka endal sellistesse kohtadesse reisida..
Postita kommentaar