Meil kästi täna heinu süüa, aga peaasi, et õnnelikult kodus tagasi

Täna oli päris huvitav päev. Käisin Tveris (fotol üks peatänavatest) üritusel kus loodi initsiatiivgrupp rahvaliikumiseks, et Putin edasi võimule jääks. Aga kõigest järjekorras.
Tveri sõit oli hea näide sellest, et mis maksavad siin vahemaad, kuigi pealtnäha pole kaugused suured. Moskvast Tveri on jämedalt öeldes 200 kiltsa, võib olla tiba rohkem. Moskva kesklinnast hakkasime liikuma kell 6 hommikul, Tveris olime kuskil viis-kuus tundi, tagasi koju jõudsin pool kümme õhtul. Seega läks edasi-tagasi käimisele 15,5 tundi, sellest puhtalt sõidule läks kuskil ligi kümme tundi.
Juba Moskvast väljasõit oli paras õudus. Lumesadu, üsna tihe. Keegi ei koristanud maanteid, autosid täis, tegemist oli ju Moskva-Piiteri maanteega, mis üks enamsõidetavaid Venemaal. Sõitsime Ziguliga, juhiks oli ajalehe Kommersant fotograaf. Selgus, et ta oli load saanud aasta tagasi ja talvel polnud varem üldse sõitnud. Ja siis raisk nagu meelega selline ilm. Tee rekkaid täis, sõida seal nende vahel lumevaaludes. Vahepeal oli nii sitt tunne, et ma sundisin ennast lihtsalt magama, et mitte närvi minna. Ütlen ausalt, et nii õõnes olemine pole Venemaal isegi lennates kunagi olnud, isegi siis mitte kui miski vana kirstu meenutava TU-134ga Mahhatškalasse lendasime ja lennukil õhku tõustes laepaneelid alla kukkusid koos juhtmetega.
Kuskil 60-70-ga loksusime. Ja teel Tveri ei näinud me ühtegi lumekoristusmasinat, kuigi tegemist on et vaata et riigi tähtsaima maanteega. Läks õnneks.

No jõuame siis Tveri draamateatrisse, kus pidi toimuma Putini-fännide üleriiklik kokkutulek (sellest ka plakat). Seal läks ikka eriliseks kinoks. Selgus, et ühtegi välisajakirjanikku saali ei lasta. Isegi mitte neid vene ajakirjanikke, kes välismeedia jaoks töötavad. Hoolimata sellest, et kõik olid enne viksilt ennast kirja pannud nagu vaja.
Õeldi julmalt kaks põhjust – 1) see on vene siseriiklik sündmus, mis teil siia asja? (eriti loll põhjendus), 2) te ei mahu saali (veel lollim, kohalikud ajakirjanikud ütlesid, et oleks mahtunud küll).
Mul oli veel eri põhjus. Käisin ka seal õiendamas, aga lahkusin sama lollilt. Aga tuttav Kommersandi ajakirjanik kuulis, kuidas üks asjapulk teisele ütles, et – mis hea pärast me peaksime teda sisse laskma, vaata mis nad meie Pronkssõduriga tegid.
Passisimegi siis kogu välisajakirjanike bandega, umbes kümmekond inimest, mitu tundi miinus viie kraadiga seal õues, teatri ees. (telejaamade operaatorid ja fotograafid siiski lasti 15 minutiks saali.) Kui nö delegaadid tulid, siis mõned üksikud olid nõus meiega rääkima. Kõik mehed, ükski naine ei tahtnud intervjuud anda.
Sõnum oli lihtne – Venemaa on demokraatlik riik, meie väljendama rahva tahet ja rahvas tahab, et Putin jääks presidendiks. Põhiseadus peab väljendama rahva tahet, järelikult tuleb see ümber teha, et Putin jääks. Pole lihtsalt teist väärikat ja sama tarka ja tubli inimest riiki juhtima. Ju siis ei ole, kui nad nii arvavad. Mul ükskõik, nende riik.
Sain jutu peale paari päris värvika tegelasega, aga lugege nende mõttemaailmast laupäevases Päewalehes.

Tverist ka paar sõna. Tüüpiline vene provintsilinn.Minu arust on neist enamus siin Kesk-venemaal äravahetamiseni sarnased. 450 000 elanikku, aga nagu ma aru sain pole linnas isegi ühtegi korraliku hotelli. Täitsa kesklinnas asus näiteks selline šikk võõrastemaja nagu fotol. A see-eest on tsirkus, mille seinal oli plakat peatsest Anne Veski kontserdist.
Ostsin putkast kõik kohalikud lehed. Neli ajalehte maksid kokku 24 rutsi ehk 6 rutsi kappale ehk siis alla 3 krooni tükk. Ajakirjandus on seal tõesti kõigile kättesaadav.
Mõne inimesega rääkisin tänaval, need olid küll suht ignorantsed valimiste ja Putini suhtes. Sõnum oli see, et neil suht savi, et las Putin jätkaku, kui ta juba nagunii juhib.
Tagasisõit nägi nii välja, et juba kuskil 30 kiltsa enne Moskvat, Zelenogradis hakkasid ummikud. Lumi ikka! Ja nii me siis põksutasime tasapisi Moskva poole, kuni MKADini, üle tunni läks ikka ära enne kui linna sisse saime. Ma hakkan ennast juba kordama, aga see Moskva sureb oma ummikutesse. Ja juba lähiaastatel. Uskumatu ajakadu.