Meeleavaldustest Tbilissi kesklinnas

Kirjutan praegu seda sissekannet Tbilissi kesklinnast. 500 meetri kaugusel käib suur meelavaldus teist päeva, kus järjest rohkem on hakatud otse nõudma president Saakašvili lahkumist. Aeg-ajalt skandeerib rahvas „Miša, mine minema!” (ofkoors gruusia keeles), täpselt samamoodi nagu Saakašvili juhtimisel karjuti 4 aastat tagasi Ševarnadzele. Nüüd on ring siis pöördunud Miša enda vastu.
Eile pärastlõunal oli minu arvates kuskil 50-60 000 inimest korraga parlamendi ees. Tegelikkuses käis rahvast kõvasti rohkem, sest rahvas pidevalt vahetus. Umbes paarsada inimest seisis ka öö läbi, Rustaveli avenüü jäigi parlamendi ees suletuks. Aga mingeid telke ei olevat veel olnud.
Täna päeval oli kuskil paar tuhat inimest, aga nüüd õhtuks on taas kogunenud ma usun et 10 000 inimest vähemalt.
Aga on yks erinevus eilsega. Eile oli meeleolu palju rahulikum, nyyd on fyysiliselt tunda, kuidas koned on kirglikumad ja sojakamad. Ma usun, et homme on veelgi sojakam see koik siin. Nagu yks mu tuttav kohalik PR-mees ennustas – mida kauem meeleavaldajatel seista lastakse, seda radikaalsemaks nende noudmised lahevad.
No näis, meeleavvaldajad on kindel, et Miša lips on läbi, aga võimulolijad nii ei arva. Seni on neil seisukoht, et las seisavad, vaba riik. Aga pole vajadust nendega läbirääkida. Eks meeleavaldajad muutuvadki seetõttu järjest rahuolematuks. Minu arust teeb Miša lollisti.
Seni on õnneks koik rahulik, lausa rohutatult rahumeelne. Loodame et nii jääbki, vähemalt kõik lubavad seda. Politseid on siiski kovasti, aga ka nemad jalgivad koike rohutatult rahulikult pealt.
Aga muust ka. Kihvti kogemuse sain siin saunast. Ma ei oskagi öelda, kuidas seda sauna eesti keeles nimetada. Ise nimetavad nad seda Sulfuri Termideks. See on midagi lähemat türgi aurusaunale kui meie traditsioonilisele saunale.
Mõnu ei tule seal mitte palavas leilis või aurus kükitamises, vaid selles, et ronid väga kuuma veega basseini, kuhu lastakse väävliga rikastatud vett, pidevalt on õhus mädamunahaisu, mäletate küll keemiatunnist. No ja kükitad seal kuumas vannis ning siis aeg-ajalt lähed ennast jahutama kõrval asuvasse külma veega vanni. Päris mõnusalt mõjub see kuum väävlivann. Saab kaineks näiteks kiiresti.
Nojakui oled seal piisavalt rännanud kahe vanni vahet, siis tuleb pesejamees. Kõigepealt küürib ta sult musta naha maha ning teeb ka veidi massaaži ning pärast peseb puhtaks. Istud seal nagu üks suur seebivahukunn.
Kokkuvõttes väga mõnus.
Üks pull lugu ka, mille rääkis üks tuttav Zaza. See ei puuduta Gruusiat, vaid on lihtsalt kihvt lugu. Nimelt oli Zaza nooruses kõva kossumängija (väitis, et tunneb hästi Heino Endenit. Nii et tervisi sulle, Heino, Zazalt, ta väga palus edasi anda!) ning 1981. aastal käis ta „Dünamo” üleliidulise noortekoondisega mängimas Aafrikas Mosambiigis.
Moskva lennuväljal ootasid noori kossupoisse tohutud kastid. Iga mängija kohta üks kast. Kõigile öeldi, et seal on korvpallid, ketsid ja muud spordivärki, mille igaüks peab kingitusena neegripoistele viima. Kutid kehitasid õlgu, andsid selle pagasi ära.
Jõuavad siis Mosabiiki, tulevad pealinna (Moputo vist?) lennuväljal lennukist välja. Kastid tassitakse tollikontrolli ja pannakse röntegnisse. Ja siis see Zaza rääkis, et juhuslikult langes ta pilk röntgeniaparaadi pildile ja mis ta siis näeb – pildil on ilusti näha, kuidas kast on automaate ja laskemoona triiki täis..... Eks teiste noorsportlaste kastid olid samasugused. Tollimehed ei teinud teist nägugi, eks see oli oodatud kaup. Pärast oli vastas suur veoauto koos kohaliku KGB meestega.
Muide, Zaza sõnul nad ühtegi mängu seal kauges Mosabiigis ei mänginudki. Niisama vedelesid seal, keegi enam eriti nende vastu huvi ei tundnud pärast seda kui kastid käes.
Vot niimoodi huvitavate nippidega vedas NSVLiit oma sõpradele relvi.
Aga varsti näeme. Kui siin midagi teravaks ei lähe, siis ma iga päev ei viitsi kirjutada.