Kuidas šokolaadist fotot teha ja mis nime sai Venemaa kõige moodsam vedur

Täna logelesin suurema aja niisama. Pealelõunat ajasin ennast näitusele Maneeži-halli – Vik Muniz´e fotonäitusele. Päris pull tegelane on see Sao Paulos sündinud ameeriklane. USAs väga tuntud tegelane, meil ehk teatakse teda vähem.
Teda nimetatakse küll fotograafiks, aga ta pole selline klassikaline piltnik. Ma ei oskagi kirjeldada seda stiili, mida ta kasutab fotode tegemiseks. Ta on selline kontseptsi-vend.
Näiteks võtab ta mingi juba tuntud foto või maali ning kopeerib seda. Aga teostab seejuures selle mingi väga tavatu materjaliga – nt šokolaadi või mulla või moosi või verega – ning siis pildistab need suures mõõdus üles. Päris lõbus näeb välja. Pealegi oli päris mõnus tegevus prügist tehtud teoses otsida Narcissose peegelpilti. Päris meeltlahutav oli see fotonäitus.

Pildistasin kahte tema tööd. Ülemine on teadagi Marlon Brando kuulus foto ja tehtud on see sulatatud šokolaadi kasutades. See alumine hobusepea on tehtud väikestest sõdurikujukestest.
Tähtis oli jällegi orginaalne idee, sest ega muud erilist Muniz´e töödes vähemalt sellel näitusel polnud. Siin on Muniz´e kodukas ka, kes tahab vaadata. Sest ega ta ainult selliseid fotosid tee.
Hakkasin lugema Gleb Pavlovski koostatud raamatut ”Putini plaan”. No eks ikka selleks, et Venemaa ruuliva poliitilise mõtlemisega ennast kurssi viia. See on Putini seitsme parlamendikõne nö kommenteeritud väljaanne.
Väga kaugele veel ei ole jõudnud, aga paar huvitavat tähelepanekut siiski.
Esiteks sain kinnitust sellele, et arusaamatu moodustis nimega Ühtne Venemaa on üsna meie kunagise Koonderakonna sarnane. Partei juht Grõzlov ütleb otsesõnu oma saateartiklis välja, et see partei on ”tegude partei”, ideoloogia pole tähtis. Ideoloogia on üks populism ja ekstremism, mis mõlemad on venemaale kahjulikud.
Teiseks tuli välja, et peale selle, et Venemaal on olemas juba Putini-nimeline majand (Altai krais), on Jekaterinburgis üks tehas lasknud välja uue põlvkonna veduri, mille nimeks pandi ”Ühtne Venemaa”....
Kui kellelegi pakuvad veel huvi muljed Gruusiast, siis vahepeal on mul veel paar lugu sellest käigust ilmunud, sellised softimad. Panen nende lingid ka siia. Esimene räägib Gruusia sõbralikkusest (tagasihoidlikult öeldes) ja teine veinitööstuse elust.
Muide, täna kogunes Tbilissi kesklinnas taas miitingule eri andmetel 10-15 000 inimest, kes nõudsid Saakašvililt telejaama Imedi eetrisse laskmist.