Kümme leebet vene tüdrukut õpivad Moskva ülikoolis eesti keelt

Sellest pole Eestis praktiliselt üldse kirjutatud, et Moskva Riiklikus Ülikoolis (venepärane lühend on MGU) õpivad alates tänavu sügisest kümme tüdrukut eesti keelt. Ja seda põhierialana. Käisin nende tundi neljapäeval kuulamas. Siia fotole on jäänud kuus tüdrukut. Esireas istuvad vasakult Irina Bõkova, Lia Ždanova, Marina Bitšagova ja Anna Korneeva. Taga paistab vasakul Nastja Volodina ja kuklaga istub Viktoria Rjazantseva.

Nende õpetaja on Eve Raeste – säravate silmadega ja väga vahva daam Tartu Ülikooli keeltekeskusest. Siin fotol õpetab ta uute sõnade käänamist. (20. oktoobril ma avaldasin oma blogis mõningaid tema muljeid Moskva-elust.) Ütlen ausalt, et vähem kui 2 kuuga – esimene eesti keele tund oli tal tüdrukutega 17. septmebril, kusjuures tudengid alustasid nullist! – on ta minu arust hakkama saanud väikse imega.
Loengu lõpus sain umbes pool tundi tüdrukutega rääkida. Rääkisin nendega eesti keeles. Eve palvel rääkisin aeglaselt, aga mis sest! Nad said enamuse mu jutust ilusti aru, ainult kohati kordasin oma küsimused vene keeles üle. Ning nad kõik üritasid mulle vastata eesti keeles. Konarlikult muidugi, aga ma sain aru. Ainult paar korda poole tunni jooksul vastasid nad vene keeles. Mina kasutasin vene keelt tihedamine. Pärast Eve ütles, et tegelikult räägivad nad veelgi paremini, aga nad lihtsalt häbenesid mind kui võõrast. Arusaadav.
Esialgu õpivad tudengid veel suhtluskeelt ning konkreetse tunni teemaks oli korteri sisustus.
„See on dekoratiivne element!“ ütles üks noortest tüdrukutest, kui õpetaja Eve näitas arvutiga tahvlile fotot moodsast kodust ning küsib ühe pealtnäha arusaamatu mööblieseme kohta, et mis see on? „Näed, mida me juba oskame,“ säras Eve. Sõnad nagu „seinariiul“, „vann“ või „lillevaas“ kõlasid pärast seda fraasi juba triviaalsustena.
Küsisin, et miks nad tahtsid õppida eesti keelt erialana?
„Eesti keel on väga ilus ja väga huvitav.“
„Eesti keel on kerge keel.“ (seda poleks küll oodanud!)
„Nägin ülikoolis stendil teadet, et hakatakse eesti keelt õpetama ning hakkasin huvi tundma.“
„Meie dekaan ütles, et see on perspektiivikas.“ (seda vastus poleks ka oodanud!)
See dekaan on MGU filosoofiateaduskonna juht Marina Remnjova. Tal on väga suur osa selles, et Tartu Ülikool koostöös Eesti Instituudiga saatis MRÜ-sse eesti keele õpetaja. Lapsepõlves veetis ta palju aega Lätis ja Eestis ning suhtub siiamaani Baltimaadesse väga soojalt.
Küsisin, et mida nad teavad Eestimaast?
„Eesti pealinn on Tallinn ja Eesti üliõpilastpealinn on Tartu.“
„Mina tean ühte anekdooti, kus eestlane küsib: „Potšemu etot lift jedit tak medlenno?“ (Kes ei teaks Venemaal selliseid anekdoote eestlastest...) Seda ütles punapäine Jelena. Aga ta kohe lisas: „Eestlane pole tegelikult aeglane, vaid energiline.“ Selge see, sest ta hindab eestlasi oma õpetaja Eve Raeste järgi.
Ühesõnaga – eriti palju nad Eesti kohta ei tea, aga seda viga saab parandada. Sest lisaks sellele, et nad õpivad praegu 12 tundi nädalas praktilist eesti keelt, hakkavad nad esimesel aastal saama loenguid ka Eesti kultuurist (kirjandus, kunst, rahvaluule jne) ning Eesti ajaloost. Ajalugu tuleb neile aprillis lugema Tartu ülikooli professor Aivar Kriiska. „Neil oleks eesti keeles ja kultuuris väga raske orienteeruda, kui nad ajalugu ei tunne,“ rääkis Kriiska mulle. Kriiska arvas, et see eesti keele õpetamine MGUs on väga perspektiivne projekt. Ta ütles, et tuleb kohutava heameelega siia õpetama.
Vaid üks tüdruk kohal olnud kaheksast on Eestis käinud – see kõige vasakpoolsem, Ira. Ira on neist ka kõige vanem – 21-aastane. Ülejäänud on enamuses 17-18. Ira on ka ainuke, kes on Moskvast pärit. Teised on näiteks Vladimiri oblastist, Tatarimaalt, Pensast, Tuula oblastist, Togliattist, Marimaalt. Loengutel käib ka üks tüdruk, eile teda polnud, kellel on vanaisa eestlane, aga tüdruk ise elanud kogu elu Venemaal.
Uurin, kuidas vanemad sellesse suhtusid, et nad hakkasid MGU-s, Venemaa suurimas ja prestiižikamas ülikoolis õppima just eesti keelt.
Paar tüdrukut ütlesid, et vanemad olid šokis. Lia Kaasanist rääkis, et vanemad olid šokis sellepärast, et nad ei teadnud midagi Eesti kohta. Aga nüüd on nad hakanud jälgima uudiseid Eesti kohta ning on maha rahunenud. Paar tüdrukut jällegi ütlesid, et vanemad olid selle üle väga rõõmsad. Punapäine Jelena torkas jällegi, et tema vanaema kardab, et lapselaps sõidab ära Eestisse ja tulegi enam tagasi.
Kelleks tüdrukud saada tahavad, kui nad eesti keele selgeks õpivad?
Enamus veel ei teadnud. Paar tüdrukut pakusid, et hakkavad tõlgiks. Üks arvas, et ehk hakkab ta ise Venemaal eesti keelt õpetama.
Eve Raeste ei olnud kitsi kiitma oma noori tudengeid. „Nad on väga tugevalt motiveeritud, erakordselt töökad ning pühendnud,“ ütles Eve kolm märksõna. „See on mulle väga innustav, sest edu on silmaga nähtav. Mind võlub see, et ma saan nende õpetamisega alustada päris algusest.“
Eve, kogenud eesti keele õpetaja välismaalastele Tartu ülikooli keelekeskusest, on üldse esimene eesti keele õpetaja Moskva Riiklikus Ülikoolis pärast Eesti iseseisvusmist. Venemaa ülikoolides õpetatakse eesti keelt eraldi erialana veel vaid Peterburis, kus möödunud aastal võeti vastu seitse tudengit. Nii et kokku õpib praegu Moskvas ja Peterburis eesti keelt põhiainene tervelt 17 vene tudengit! Super minu arust.
(Need, kes hakkavad nüüd arvama, et küllap need on tulevased Vene riigi luurajad Venemaal, võtku teadmiseks, et selleks polnud FSB-l ega Vene MID-il küll vaja eesti keele erialasid avada, sest oma vajalikku kaadrit on nad kogu aeg ise õpetanud eesti keelt rääkima. Ning väga hästi kusjuures.)
Kolmandal kursusel peaksid need kümme Moskva tudengit tulema praeguste plaanide järgi õppima Tartu Ülikooli semestriks või terveks aastaks. Omakorda peaksid siis semestriks või aastaks MRÜ-sse õppima minema vene filoloogia tudengid Tartu Ülikoolist.
Moskva ülikool võttis Eesti õppejõu väga hästi vastu. „Ma teadsin siia tulles, et mul on siin suurem missioon kui lihtsalt keele õpetaja. Ma olen MRÜ-s Eesti ja Tartu Ülikooli visiitkaart,“ ütles Eve mulle särades.
Kes tunneb huvi eesti keele õppekava Moskva Riiklikus Ülikoolis, siis selle leiab internetis siit.
Eve üks huvitav keeleõpetamise nipp on see, et ta paneb tudengid endale eesti keeles kirju kirjutama. Panen siia kolm näidist tema tudengite kirjadest, mis nad hiljuti oma õpetajatele kirjutasid. See on parim tõestus, kui hästi nad on arenenud. Arvestage siis, et nende ridade autorid ei teadnud kaks kuud tagasi eesti keelest eriti muttigi.