Ma tahan ühe ettepaneku teha - kõik, kellel on midagi teatada eestlaste tegemiste kohta Venemaal, võivad seda lahkesti mulle saata. Ja mina riputan selle kõik ilusti oma blogise üles. Samuti võib mulle saata oma tähelepanekuid Venemaa igapäevaelu kohta. Panen needki üles.
Esimene pääsuke on siin. Kirjutab hea Lea Jürgenstein, kes on Peterburi ülikooli eesti keele lektor, mõtetes ka Eesti Kiriku tegevtoimetaja.
Septembris möödus 100 aastat Peterburi eestlaste ajalehe „Peterburi Teataja” ilmumisest. Aastapäeva tähistati 3. oktoobri pärastlõunal Peterburis Eesti konsulaadi juures.
Eestlaste ajalehe sajanda aastapäeva tähistamine just konsulaadi juures polnud juhus ega asjaolude kokkulangemine. Enamik kokkutulnuid olid samas paigas ka üheksa aasta eest, mil tänane juubilar uuele elule aidati: tänu tollasele entusiastlikule konsulile Jüri Treile ja Peterburi eestlaskonna aktiivsetele liikmetele õnnestus 1999. aasta septembris eestlaste kogukonnale tagasi anda oma häälekandja. Üheksa aasta eest istutati konsulaadi aeda tammepuu, laulis meeskoor. Äsjasel aastapäeval kõneldi kokkutulnuile eesti ajakirjandusväljaannetest Peterburis ning praegu ilmuva ajalehe saamisloost.
Sada aastat tagasi alustanud leht ühendas tollal Venemaa pealinna elanud eestlaste organisatsioone ja andis sõna meie ärksamatele rahvuskaaslastele. Lehe väljaandmisega olid seotud Konstantin Päts, Julius Seljamaa, August Rei jt. Ajalehe kaasaandena anti välja ka seadusi käsitlevat lisa ning populaarteaduslikku lisalehte. Eestlaste elu Venemaa endises pealinnas ja selle lähedastes linnades ja asulates oli vilgas, tegutsesid seltsid, kogudused, koolid, äriettevõtted. Peterburi Teataja kõrval oli mitu muudki väljaannet, mis sajandi alguses kahe revolutsiooni vahel rahvuskaaslaste lugemisvara täiendasid ja siinset kogukonda ühendasid. Kümne ilmumisaasta jooksul oli leht sunnitud mitu korda nime muutma, kuni 1918. aastal sootuks suleti.
Tänane, oma kümnendat ilmumisaastat alustanud Peterburi Teataja on ainus Venemaa eestlaste trükis, mida teevad vabatahtliku tööna kunagine konsul Jüri Trei, Venemaa Eesti seltside Liidu vastutav sekretär Külli Sulg ja Peterburi Eesti Kultuuriseltsi juhatuse liige Veronika Mahtina. Lisaks hulk kaastöölisi Peterburi Eesti Seltsist ja Eestist.
Lehetegijaid peeti meenes kohvikruusidega, millel juubilari esimese numbri päis ja Lennart Meri tervutustekst, mis 1999. a taasilmunud lehes ilmutatud. Kruusid olid tehtud kohalikus keraamikatehases.
Leht ilmub neli korda aastas, trükiarv on 700-800 eksemplari. Lugejaid on aga peale Venemaa ja Eesti ka mujal maailmas, kus eestlasi elab. Lehe väljaandmist toetab rahaliselt Peterburi Eesti Selts, Jaani kogudus ja Jaani kiriku fond. Nüüdne leht kirjutab siinsete eestlaste tegemistest, Neevalinnas toimunud eestlaste kultuurisündmustest, aga tutvustab ka siin omal ajal elanud ja tegutsenud eestlasi.
Äsjane juubelinumber anti välja värvitrükis. Ajalehe aastapäeva tähistas ka Eesti Post, kes andis välja erikujundusega postkaardi, postmargi ja eritempli.
1 kommentaar:
Saja aasta eest oli Peterburi ju suurima eestlastest elanike arvuga linn maailmas. Kui kedagi huvitab, siis neid vanasid ajalehtesid saab lugeda isegi veebist.
Postita kommentaar