Pelevin suveräänsest demokraatiast

Loen Viktor Pelevini uut raamatut “Pindostani poliitiliste pügemeede lahkumislaulud”. See kosneb viiest jutustusest.
Esimesest jutustusest, mis räägib eriskummaliste prosituutide elust, leidsin kaks tabavat (võib olla ka mitte, sõltub vaatenurgast) lauset Vene poliitilise elu kohta.
Ühe lõbustusasutuse seinal ripub plakat: “Suveräänne demokraatia – see on kodanlik elektoraalne demokraatia sellises arenguetapis, kus demokraatia võib olla ka demokraatia, aga vajadusel võib lihtsalt ka taha keerata (rahvale-minu märkus).”
Ja siis veel selline lõik yhest ajakirjast, mida loeb peategelane-prost: “Nimetada Vene publikut “elektoraadiks”on sama, mis nimetada vanglas alla lastud mehi pederastideks (“poiste armastajateks”, kreekla keeles – Pelevini enda märkus).”