Miilitsatraktoritest, Batka korteežist ja paleest ning Stalini liinidest

Panen veidi huvitavamaid pilte Valgevenest, peamiselt Minskist.
Alustuseks veidi Lukašenka teemat. Sattusin sel teisipäeval nägema, kuidas Batka tööle sõidab. Kell oli 11, kui ta tööle tuiskas. Kõigepealt pandi liiklus seisma ja tänav tehti autodest tühjaks. Esimesel fotol on näha, kuidas kõigepealt politsei Chrysler ja ainult tühi tänav. Teisel fotol tuleb juba Batka Mersu ja ihukaitse. Kolmandal fotol on näha, kuidas ihukaitse džiip märkab tänava ääres, mis muidu oli inimestest tühi, mind fotokaga, vahetab järsulat Batka auto taga rida ning sööstab minu poole. Neljandal fotol on ihukaitse džiip jõudnud juba minu ja Batka Mersu vahele, fotolt on näha, kuidas üks tüüpidest midagi raporteerib walkytalkysse. aga edasi ei juhtunud midagi, keegi ei jooksnud minu juurde. Korteež kadus nurga taha, Batka jõudis ilusti tööle ja ma kõmpisin edasi.









Juhtus nii, et pärast Batka korteeži vaatamist jõudsin peagi tema palee ette, mis asub kohe Oktoobri väljaku lähedal, Marksi tänaval. Tõsiselt pirakas hoone, vaat et suurem kui Valgevene parlament. Aga eks kogu riigi juhtimine käibki sealt. Presidendi hoonet on keeldatud pildistada. Nagu üritasin avalikult pilti teha, jooksis mingi turske vennike ja karjus, et siin ei tohi pilti teha. Vaidlesin taga veidike, aga ei midagi. Läksime suht sõbralikult lahku. (Mul läks ilmselt hästi, sest tena, et kui Jaanus Marrandi üritas päev varem pildistada KGB peahoonet, siis tal tekkisid palju suuremad probleemid ja tal oli kõvasti õiendamist.) Kõndisin veidi eemale ja pildistasin sealt. Keegi taga ajama ei tulnud.



Minskis on endiselt alles Igavene Tuli. Ja selle juures, Vabaduse väljakul käivad koolinoored senini vormis auvahtkonnas. Siin ongi noored valimispäeval just lõpetanud auvahtkonna ning pildistavad mälestuseks.



Kino Pobeda (Võit) Minski kesklinnas. Selliseid moodsamaid kinosid mulle silma ei hakanudki.



Kuna sõja ajal purustati Minsk täielikult, siis ehitati Stalini ajal nullist ehk täiesti uus. Tänu sellele on linnas tohutult ruumi, laiad tänavad, palju õhku. Üks kesklinna promenaad, mida ääristavad palju skulptuure.



Valgevene on miilitsariik, arvan et ei tee sellega neile liiga. Neil on olemas isegi miilitsavärvides ja vilkuritega traktorid. Võimas relv küllap



Veel üks huvitav masin - liikuv rahavahetuspunkt. Sellise Fordi kaubikus asuva valuutavahetuse leidsin samuti Minski kesklinnas.



Tehnikapood kesklinnas. Enamus poode on ikkagi silmnähtavalt sellise Nõuka-aegse kujundusega, kuigi on ka moodsaid poode.



Minkist paarikümne kilomeetri kaugusele on president Lukašenko käsul rajatud II maailmasõja mälestuseks kompleks nimega "Stalini liinid", kus seisab ka suur Stalini büst värskete pärgadega. Teadjad ütlesid, et iga-aasta Minski vabastamise aastapäeval korraldab Batka seal väga uhked sõjamängud, mida tasub vaatama tulla.



Petriški alevik 40 kiltsa Minskist. Kirbuturg raudteejaamas. Kuna poode on suhteliselt vähe maal, siis käib enamus kauplemine niimoodi.



Veel üks pildike Petriškist. Keegi kunstiandega hea inimene on seal ülemaalinud hulga suuri põllukivisid. Taga paistab kohalik alevivalitsus.



Hiljuti kaotas Valgevene ära väljasõiduviisa, kunagise Nõukogude-aegse välispassi (Venemaal on seda siiani välismaale sõitmiseks vaja!) analoogi. See ei tähenda, et Valgevene võimud ei saa piirata inimeste välismaale sõitmist.
Valgevene opositsiooni üks juht Anatoli Lebedko näitab mulle oma passi, kuhu on aasta algusest löödud suur tempel kirjaga „Väljasõit keelatud“. Omakorda – see ei tähenda, et Lebedko välismaale ei saa sõita. Valgevene ja Venemaa vahel ei ole piirikontrolli, rongiga Minkist Moskvasse sõites ei kontrolli keegi passe. Kui Lebedkol on näiteks vaja Minskist 150 kilomeetri kaugusele Vilniusse sõita, siis ta sõidab kõigepealt rongiga 750 kilomeetri kaugusele Moskvasse, siis lendab lennukiga sisuliselt tagasi Vilniusse, esineb oma esinemised ära ning sõidab samamoodi koju Minskisse tagasi.

Minski lennujaam. Gate´i eelne saal. Mehed suitsetavad rahulikult otse suitsetamist keelava sildi all.



Eesti peakonsulaadi hoone Minski äärelinnas. Kolmekorruseline eramaja. Väga toredad inimesed töötavad seal. Maja ees seisab konsulaadi juht Linda Kolk.



Viimane foto pole Valgevenest, vaid üks lõbus foto, mis on viimastel päevadel internetis ringelnud...