Külas äärelinnas: vajuv rajoon, kaukaasia mikrobuss, miks ei tohi mentidele öelda et sõidad lennujaama

Pühapäeval sattusin huvitava vaatepildi osaliseks. Koht: Moskva äärelinn, Tušino kant, marsruuttakso. Marsakas oli rahvast paksult täis, oli noori, oli vanu, oli naisi ja oli mehi. Kõik rääkisid omavahel läbisegi millestki. Aga keegi ei rääkinud vene keeles! Minu arust oli valdavaks keeleks miski kaukaasia keel. Bussjuht oli ka kaukaaslane! Pole ime siis, et äärelinnades juhtuvad keskmiselt kord nädalas suured ja verised kaklused venelaste ja sissesõitnute vahel.
Aga sõitsin ma tuttavale külla, kes elab uues Krasnogorski mikrorajoonis kohe MKADi taga, kus on Serebrjannõi Bori jahisadam ja plääž. Kohe tema maja taga asub talvel avatud „mäesuusatoru“, mäesuusakeskus katuse all. Pidi olema euroopas suurim.
Mikrorajoon ise avaldas ka muljet. Tihedalt-tihedalt 16-korruselisi maju täis ehitatud plats. Elanikud on meeleheitel, sest kuhugi pole autosid parkida. Rajoon on ehitatud veel Nõuka normide järgi, mis nägi ette ühe parkimiskoha vist kolme (või 2,5?) korteri peale, kui õigesti mäletan. Ja kohe kerkib samasse ligi 30-kordne elamu. Aga see pidi mu tuttava sõnul veel väike mure olema. Tema jutu järgi olevat hiljuti selgunud, et majad on ehitatud ebasobivasse kohta ning et kogu rajoon olevat vajuma hakanud lähedal voolava Moskva jõe suunas. Üks lust ja lillepidu ühesõnaga.
Kuulsin külas jälle head lugu altkäemaksmise kohta. Mendid olid kellegi tuttava kinni pidanud ning nagu muuseas küsinud, et kuhu kiirustad vana. See oli kogemata öelnud, et mehed ärge jamage, ma kiirustan lennuki peale, sõidan välismaale konverentsile. Sellepeale oli mentidel nägu kõrvuni naeru täis läinud...ja lõppes see sellega, et kottisid vana niikaua kuni see maksis mentidel 2500 taala selle eest, et nad ta minema laseksid! Vot nii
Tuttava juures oli ka üks ajakirjanikest abielupaar, nii umbes 35-sed. Nad rääkisid, et kavatsevad venest ära kolida. Sõidavad juulis Itaaliasse keelt õppima ning kavatsevad maksku mis maksab sinna jääda. Et neil on Vene elust ja jamast kõrini.
Nezavissimaja Gazetas avaldati hiljuti üks Levada keskuse uuring, mille järgi tahaks üle poole Vene keskklassist (konkreetselt uuriti tegelikult Vene linnades elavaid majanduslikult kindlustatud noori – need, kes Moskvas teenivad pereliikme kohta 1500 eurot kuus) kas alaliselt või ajutiselt sõita ära välismaale elama. Kolmveerand tunnistas, et nad ei suuda ennast kaitsta vajadusel võimude, eriti miilitsa omavoli eest jne. Eks lugege ise.
Küsisin külas, seal oli kuus inimest peale minu, et kas te usute Medvedevi lubadust võidelda korruptsiooni vastu. Kõik hakkasid naerma. Üks ütles: „No sa Jaanus ikka küsida, sa oleksid nagu kuu pealt kukkunud või?“

Veidi reaktsioonidest Ilvese esinemisele Hantõ-Mansiiskis. tänastes vene lehtedes ei leia Ilves mingit halastust, tehakse nii maatasa et vähe pole. Venes tõlgendatakse Ilvese kõne soome-ugri rahvaste kongressil kui üleskutset Venemaa terviklikkuse lõhkumiseks. Ilvese kõnet tsiteerisid kõik suuremad Venemaa ajalehed ning näiteks Vene valitsuse häälekandja Rossiskaja Gazeta pealkirjastas oma loo: „Ilves rikkus peo“.
Pahameele pälvisid need Ilvese Hantõ-Mansiiskis öeldud sõnad: „Vabadus ja demokraatia olid meie (Eesti-toim.) valik 150 aastat tagasi, kui omariiklusest ei unistanud isegi veel luuletajad. Paljudel soomeugri rahvastel on see valik veel tegemata.“
Rossiskaja Gazeta tsiteeris Ilvese kõne valguses Vene riigiduuma väliskomisjoni esimeest Konstantin Kossatšovi, kelle pärastine Eestit väidetavalt laimav kõne sundis Ilvese kongressisaalist lahkuma, kes arvas, et järgmist Eesti-Vene presidentide kohtumist tuleb nüüd taas oodata 14 aastat.
Ma arvan, et venelaste reaktsioon on meelega üle pingutatud. Ma pean silmas seda, et need kaks lauset niimoodi kontekstist välja tiriti. Kõne kontekst ja mõte ei olnud küll kuidagi see, et mis te ootate, hakake oma riiki tegema. See vabaduse jutt on seal välja toodud kui iga rahvuse teoreetiliselt kõrgeim eesmärk, minu arust. Aga noh osavad venelased kasutasid selle kohe naksti ära, kui tekkis vajadus. Laupäeva õhtul, kui Ilves kõne pidas, ei rääkinud veel keegi teleuudistes Ilvese nendest sõnadest, aga pärast pühapäevast demonstratiivset saalist lahkumist tuli nagu naksti kohe tema kõne teemaks. Mustas PRis tehti lihtsalt Eestile jälle ära 1:0. Mind küll kohal polnud, sestap ma täpset olukorda ei tea, aga minu arust oleks pidanud Ilvese delegatsioon seal kohapeal kohe andma pühapäeval improviseeritud püstijala pressika. Oma sõnumit tuleb ikka ise jõuliselt levitada, mitte loota, et küll mõistlikud inimesed ise aru saavad. Väike riik peab PR-is osav olema.
Aga olgu, hea on teisi õpetada ja tagantjärele tark olla. Tegelikult oleks väga hea, kui juhtunust õpitaks ning tehtakse kindlad PR-skeemid, kuidas teatud olukordades käituda Venemaaga ja Venemaal.
Lõppu panen väikse video vägevast ehitusest minu kodu lähedal. Ehitatakse kaubanduskeskust, plats on üle 100 meetri pikk. Maa all on mitu korrust nagu ka siit videolt näha.



Ahjaa, laupäeval ilmusid Päewalehes mu kaks viimast lugu reisist hantide ja manside maale enne soome-ugri kongressi. Üks jutustas hantide suhetest naftafirmadega, aga teine sellest, kuidas ühes külas tehti ettevalmistusi nelja riigi presidentide võimalikuks küllatulekuks. Lõpuks presidendid sinna ei jõudnudki.